Euroopa Nõukogu
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
From Wikipedia, the free encyclopedia
Euroopa Nõukogu (EN) on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 46 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ja seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga, mida mõnes dokumendis samuti nimetatakse Euroopa Nõukoguks.
Euroopa Nõukogu oluline saavutus on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus.
Euroopa Nõukogu alaline asukoht on Strasbourgis, juhtorganid on parlamentaarne assamblee ja ministrite komitee. Nõukogu ametlikud keeled on inglise ja prantsuse keel.
Euroopa Nõukogu peasekretäri valib parlamentaarne assamblee koos sekretariaadi juhtidega viieks aastaks. 26. juunil 2019 valiti Euroopa Nõukogu peasekretäriks Marija Pejčinović Burić, kelle ametiaeg algas 18. septembril 2019. Praegune peasekretär Alain Berset astus ametisse 18. septembril 2024.
Esimest korda kutsus üles Euroopa Nõukogu asutama Winston Churchill oma 19. septembril 1946 Zürichi ülikoolis peetud kõnes. Kuid ta oli Euroopa Nõukogust rääkinud juba 1943. aasta märtsis raadioülekandes.
Euroopa Nõukogu ülesehituse kindlaksmääramiseks kutsuti 1948 Hollandis Haagis kokku kongress mitmesaja juhtiva poliitiku ning valitsuste ja kodanikuühiskonna esindajate osavõtul. Kongressil põrkusid kaks seisukohta: mõned pooldasid klassikalist rahvusvahelise organisatsiooni mudelit, kuhu valitsused oma esindajad määraksid, aga teised eelistasid parlamendiliikmete foorumit. Lõpuks ühendati mõlemad lähenemised, kui Euroopa Nõukogu põhikirjaga loodi nii ministrite komitee kui parlamentaarne assamblee. Sellist kahepoolset ülesehitust, mis koosneks osalt valitsustevahelisest ja osalt parlamentidevahelisest struktuurist, matkiti hiljem Euroopa Ühenduse, NATO ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni loomisel.
Euroopa Nõukogu asutati 5. mail 1949 Londoni lepingu ehk Euroopa Nõukogu põhikirja allkirjastamisega kümne riigi poolt. Need olid Belgia, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Suurbritannia ja Taani.
Edaspidi ühinesid nõukoguga teised Euroopa riigid. Eesti ühines koos Leedu ja Sloveeniaga 14. mail 1993, misjärel nõukogus oli 29 liiget. Pärast Montenegro ühinemist 11. mail 2007 oli nõukogus 47 liikmesmaad. Euroopa riikidest ei kuulu sellesse üksnes Venemaa, Valgevene ja Vatikan ning mõned üldiselt tunnustamata piirkonnad.
Tšehhoslovakkia sai 21. jaanuaril 1991 nõukogu 25. liikmeks ja lakkas 31. detsembril 1992 olemast. Tema järglasriigid Tšehhi ja Slovakkia võeti mõlemad nõukogu liikmeks pool aastat hiljem, 30. juunil 1993.
Venemaa kuulus Euroopa Nõukokku alates 1996. aastast. 2014. aasta Krimmi kriisi puhkemise järel tühistas Euroopa Nõukogu Venemaa hääleõiguse. 2017. aastal lõpetas Venemaa organisatsiooni liikmemaksu tasumise ja ähvardas lahkuda, mille tulemusena kaoks Venemaa kodanikel ligipääs Euroopa Inimõiguste Kohtule. 2019. aastal taastas aga Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee Venemaa hääleõiguse.[1] Seoses 2022. aasta veebruaris alanud Venemaa sissetungiga Ukrainasse heideti Venemaa 16. märtsil 2022 Euroopa Nõukogust välja.
Euroopa Nõukogul on lipp ja hümn. Mõlemad on Euroopa Nõukogul ja Euroopa Liidul ühised.
Euroopa lipp võeti kasutusele 1955. aastal. See koosneb 12 kuldsest tähest, mis asuvad tumesinisel taustal ja on paigutatud ringikujuliselt. Tähed märkisid asutajaliikmete arvu, aga juba lipu kasutuselevõtmise ajal oli Euroopa Nõukogus 14 liiget.
Euroopa Nõukogu asutamise 15. aastapäeval 5. mail 1964 kuulutas nõukogu iga aasta 5. mai Euroopa päevaks.
Euroopa hümn võeti kasutusele 1972. aastal. Selleks on Ludwig van Beethoveni "Üheksanda sümfoonia" finaalist pärinev "Ood rõõmule".
Euroopa lippu kasutavad laialdaselt nii avalikud asutused ja organisatsioonid kui ka eraisikud. 1980. aastatel hakkas sama lippu kasutama ka Euroopa Liit. Et vahet teha liidu ja nõukogu sümboolikal, hakkas nõukogu tihtipeale kasutama lipu sellist varianti, kus lipule on lisatud e-väiketäht.
Euroopa Nõukogu konkreetsemad tegevused on kirjas Euroopa Nõukogu kodulehel. Nende seas on näiteks:
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.