From Wikipedia, the free encyclopedia
Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus. Kultuuri mõistet on mitmeti defineeritud ja käsitletud.
 |
See artikkel räägib kultuurist kui inimtegevusest ja selle tulemusest; teiste tähenduste kohta vaata Kultuur (täpsustus) |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) |
Mõnikord seostatakse kultuuri tsivilisatsiooni mõistega ning räägitakse kultuurist kui kultuuripärandist.
Kultuuri võib kõige laiemalt jaotada aineliseks ja vaimseks.
Kultuur on inimühiskonda iseloomustav tegevus, inimtegevus, inimese loodu, mis eristub kogu loodusest kui sellest, mis pole inimeste loodud. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne.
Inimese kui ühiskondliku olendi kultuurilised omadused antakse talle selle ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Inimühiskonnast isoleeritud inimolendil pole võimalik omandada kultuuri, ehkki veel 20. sajandil usuti selle võimalikkusse (Tarzan, Mowgly jt ilukirjanduslikud kujud). Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt kasvatuse ja õppimise kaudu harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil.
Inimese kui bioloogilise organismi omadused on kaasa sündinud, st antakse edasi pärilikkuse teel geenidega. Inimese kui ühiskondliku olendi areng toimub sünnijärgsel perioodil.
Kuivõrd kultuuriline informatsioon antakse edasi ühiskonna kaudu ja mitte pärilikult, siis on aimekirjanduses kasutatud terminit "meem", analoogiliselt pärilikkuse teel edasiantava informatsiooniühikule, "geen".
Erinevatel rahvastel, erinevates piirkondades ja erinevatel ajastutel on kultuuril erinev sisu, mistõttu räägitakse eri kultuuridest ja kultuuride erinevustest. Enamasti on kultuuride erinevused määratletavad keele kaudu (näiteks eesti kultuuri puhul), kuid sellest on ka erandeid.
Näiteid: hiina kultuur, antiikkultuur, ameerika tänapäevakultuur jne.
Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi ning on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Pikemate perioodide puhul võidakse eristada kultuuriepohhe.
Kultuuride omavaheliste mõjudena ehk kultuurimõjudena mõistetakse tavaliselt kultuurilaene (teisest kultuurist õppimist, teise kultuuri elementide kasutusele võtmist). Ulatuslikud kultuurimõjud võivad viia kultuurilise assimilatsioonini (teise kultuuri sisse sulandumiseni) või akulturatsioonini (oma kultuuri kaotamiseni). Kultuuriline ekspansioon on vägivaldne kultuuri pealesurumine. Kultuurimõjud võivad osaleda ka uue kultuuri tekkimisel ja kujunemisel.
Kultuurilaen on näiteks Jaapanis kasutatav hiina kiri, kartuli kasvatamine Euroopas jmt. Kultuuriline assimilatsioon toimus näiteks liivlaste sulandumisel lätlaste hulka. Akulturatsiooni näitena tuuakse tavaliselt Ameerika indiaanlaste kultuuride hävingut. Kultuuriline ekspansioon toimus paljudes koloniaalmaades 17.–20. sajandil.
Kultuure on varasematel aegadel jagatud "kõrgemateks" ja "madalamateks". Tänapäeval püütakse hoiduda sellistest (rassismini viivatest) väärtushinnangutest ning lähtutakse kõigi kultuuride võrdsuse printsiibist.
Paralleelmõiste kultuurile on tsivilisatsioon. Enamasti tähistatakse sellega linnalikku või arenenud põllumajandusega või ulatuslikult tehnikat kasutavat kultuuri, mõnikord kasutatakse ka mõistet kõrgkultuur.
Arheoloogilised kultuurid on need kultuurid, mille kohta on olemas üksnes arheoloogilised andmed ning mida ei ole võimalik alati kindlalt seostada mõne rahva või hõimuga. Eesti aladel on arheoloogiliste kultuuride näiteiks Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, venekirveste kultuur jne.
Kultuur on inimtegevus, mis iseloomustab teatud inimgruppi. Erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste gruppi, mis eksisteerib suuremas kultuuris (dominantkultuuris) nimetatakse subkultuuriks ja sellele vastanduvat vastukultuuriks. Sellisena on mõiste kasutusel mingite üldisest kultuurilisest taustast erinevate või piirkondlike või mõnele sotsiaalsele rühmale omaste nähtuste või kommete kohta. Näiteid: klubikultuur, hiphopkultuur, ärikultuur, saunakultuur, tarbimiskultuur jne.
Mõistet kultuur võidakse kasutada ka kitsamas tähenduses kultuuri selle osa kohta, mis taotleb vaimu, maitsete ja kommete erilist treenitust ja rafineeritust. Räägitakse rohkem ja vähem kultuursest või kultuursest ja ebakultuursest käitumisest. Tihti kitseneb kultuuri mõiste vaimsele loomingule ja/või kaunitele kunstidele (kujutav kunst, muusika, teater, kino, arhitektuur, muuseumid jm). Kultuuriga selles tähenduses on tihedalt seotud haridus ja meedia.
Kultuurivallas võidakse eristada kõrgkultuuri, massikultuuri ja rahvakultuuri. Esimene on enamasti elukutseliste kunstilooming, mis tihti eeldab ka vastuvõtjalt erilisi teadmisi või vaimset pingutust. Kõrgkultuur on rahvusriikides kõrgelt väärtustatud kui rahvusliku identiteedi ja rahvusvahelise prestiiži kandja ning saab tavaliselt avalikult sektorilt majanduslikku tuge. Massikultuur on laiatarbekunst, mida tavaliselt luuakse kommertslikel alustel ning mis seetõttu püüab vastu tulla võimalikult laia publiku maitsele ja ootustele. Suures osas tegeleb massikultuuri produtseerimisega meelelahutustööstus. Rahvakultuur tähendab laiade ühiskonnakihtide osalemist kunstiloomingus meelelahutuse ja/või eneseteostuse eesmärgil ilma, et taotletaks majanduslikku kasu, tehnilist täiuslikkust või sügavat kunstilist efekti. Tihti ammutab rahvakultuur ainestikku pärimuskultuurist.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Kultuur |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
