Tsivilisatsioon (ladinakeelsest sõnadest civis – kodanik, civitas – linn) tähistab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega linnaühiskonda.[1] Linlik elukorraldus põhineb inimeste eneseteostuse vabadusel, spetsialiseerumisel ja iseorganiseeruval turumajandusel. Kõige varasemad linnadel põhinevad tsivilisatsioonid olid induse (esimene linn Mehrghart tekkis enne 7000 eKr) ja sumeri (Eridu rajati 5400 eKr) tsivilisatsioonid.
Seda on defineeritud ka kui ühiskonda, "kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, välja kujunenud ühiskonnakihid, tekkinud linnad ja riik, tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus- ja kunstiteoseid".[2]
Varajased tsivilisatsioonid
Varajastel tsivilisatsioonidel oli eripärade kõrval ka ühiseid jooni:
- tekkisid pärast seda, kui oli üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele
- inimesed spetsialiseerusid ning tekkisid käsitööliste asundused
- süvenes kaubavahetus ja tekkis turumajandus
- õiguslike konfliktide lahendamisest johtuvalt tekkis kohtunike (amet)
- kirja pandud kohtupretsedentidest arenes välja seadus ja avalik õiguskord
- tekkis teadmiste üleskirjutamise ja järgmisele põlvkonnale edastamise tava.
Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid suuremate jõgede ja oluliste kaubateede äärde. Peaaegu üheaegselt u 4000 eKr tekkis Eufrati ja Tigrise alamjooksul Mesopotaamia (tänapäeva Iraak) ja Niiluse kallastel Egiptuse tsivilisatsioon. Pärast seda tekkis tsivilisatsioon Indias Induse jõe ääres (u 3300 eKr), Vahemeres paikneval Kreeta saarel (u 2000 eKr) ja Hiinas Huang He jõe orus (u 1700 eKr).[3]
Tsivilisatsioon ja kultuur
Kultuuri ja tsivilisatsiooni suhestusest kirjutab ajaloofilosoof Oswald Spengler. Tsivilisatsiooni kujunemine tähistab temal loovalt kultuurilt üleminekut tarbijalikule elulaadile. Ta eristab kultuuri tsivilisatsioonist viimase laialdasema tehnikakasutuse poolest.
Samuel Huntington eristab kaheksat tsivilisatsiooni: hiina ehk sinoiline, jaapani, hindu, muhameedlik, vene õigeusu, Lääne, Ladina-Ameerika ja Aafrika. Ta näeb tsivilisatsioonis üldist kultuuripiirkonda, mille moodustab sarnane kultuurikeskkond.
Arnold J. Toynbee märkis oma 12-köitelise teose "Uurimuse ajaloost" (A Study of History) kokkuvõttes, et tema uuritud 21 tsivilisatsiooni kokkuvarisemise põhjuseks oli rikkuse äärmuslik kontsentreerumine väikese grupi kätte ja suutmatus reageerida keskkonna muutustele, s.t reformida ühiskondlik-majanduslikke suhteid.
Viited
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
