Üldlaulupidu

Üldlaulupidu on üleriigiline laulupidu, kus osalevad erinevad kooriliigid ja puhkpilliorkestrid.

Tallinna lauluväljak XIX üldlaulupeo ajal (1980)

Tallinna lauluväljakul iga viie aasta tagant peetavat pidustust korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Järgmine üldlaulupidu toimub 2025. aastal.

Ajalugu

I üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Selle korraldusega olid seotud J. V. Jannsen ning tema asutatud Vanemuise Selts. Praeguseks on selle Laulu- ja Mänguseltsi endisest majast saanud laulupeomuuseum. Esimesed seitse pidu toimusid Tsaari-Venemaa koosseisus ning kuni VI üldlaulupeoni olid peod seotud mõne keiserliku tähtpäevaga. Peo korraldamise olid enda peale võtnud eesti laulu- ja mänguseltsid. I, II, IV ja V üldlaulupidu toimusid Tartus ning pärast V laulupidu on kõik üldlaulupeod toimunud Tallinnas.

Ilmasõdade vahelisel ajal toimus 4 üldlaulupidu. 1923. aasta laulupeoga pandi alus iga viie aasta tagant toimuvate üldlaulupidude tavale. 1928. aastast toimuvad laulupeod praeguses asukohas Tallinna lauluväljakul. VIII–XI üldlaulupeo korraldas Eesti Lauljate Liit.

1943. aasta üldlaulupidu, mida maailmasõjast hoolimata korraldati, jäi siiski toimumata. Nõukogude ajal peeti kümme laulupidu. 1950. aastal kaotati laulupidude nummerdus ning laulupeo toimumisaeg viidi vastavusse okupatsioonivõimu aastapäevadega. Erandiks oli 1969. aasta juubelilaulupidu.^[1]

Alates 1950. aastast hakkasid üldlaulupeod toimuma jälle iga viie aasta järel. Erandiks kujunes 1969. aasta, mil tähistati juubeli üldlaulupeoga 100 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost. XXII üldlaulupeoga, mis toimus Tallinnas 1994. aastal, viidi üldlaulupidude viie-aastane tsükkel lähtuvaks esimese üldlaulupeo aastast. Tallinna lauluväljakul peeti esimene (pidude järjekorras üheksas) üldlaulupidu 1928. aastal selleks spetsiaalselt ehitatud laval. Praegune laululava valmis XV üldlaulupeoks aastal 1960. Suurim osavõtjate sellel laval esinenud ühendkooris oli juubeli üldlaulupeol 1969. aastal – 24 500 lauljat. Tavaliselt ulatub ühendkoori lauljate arv 20 000-ni, kogu osavõtjate arv aga 25 000 – 30 000-ni.^[2]

Üldlaulupidude koondtabel ^[3]

Laulupidu	Aeg	Koht	Rühmi	Osalejaid
I üldlaulupidu	30. juuni–2. juuli (vkj 18.–20. juuni) 1869	Tartu	51	845
II üldlaulupidu	2.-4. juuli (vkj 20.–22. juuni) 1879	Tartu	64	1272
III üldlaulupidu	23.–25. juuni (vkj 11.–13. juuni) 1880	Tallinn	48	782
IV üldlaulupidu	27.-29. juuni (vkj 15.–17. juuni) 1891	Tartu	179	2700
V üldlaulupidu	30. juuni-2. juuli (vkj 18.–20. juuni) 1894	Tartu	263	3951
VI üldlaulupidu	20.-22. juuni (vkj 8.–10. juuni) 1896	Tallinn	410	5681
VII üldlaulupidu	25.–27. juunil (vkj 12.–14. juunil) 1910	Tallinn	527	10 000
VIII üldlaulupidu	30. juuni – 2. juuli 1923	Tallinn	386	10 562
IX üldlaulupidu	30. juuni – 2. juuli 1928	Tallinn	436	15 049
X üldlaulupidu	23.–25. juuni 1933	Tallinn	500	16 500
XI üldlaulupidu	23.–25. juuni 1938	Tallinn	569	17 501
XII üldlaulupidu	28.–29. juuni 1947[1]	Tallinn	703	25 760
XIII üldlaulupidu	21.–23. juuli 1950	Tallinn	1106	31 907
XIV üldlaulupidu	20.–22. juuli 1955	Tallinn	893	30 321
XV üldlaulupidu	20.–21. juuli 1960[1]	Tallinn	875	29 273
XVI üldlaulupidu	17.–18. juuli 1965[1]	Tallinn	690	25 806
XVII üldlaulupidu	28.–29. juuni 1969[1]	Tallinn	771	30 230
XVIII üldlaulupidu	19.–20. juuli 1975	Tallinn	641	28 537
XIX üldlaulupidu	5.–6. juuli 1980	Tallinn	627	28 969
XX üldlaulupidu	20.–21. juuli 1985	Tallinn	677	26 437
XXI üldlaulupidu	30. juuni – 1. juuli 1990	Tallinn	690	28 922
XXII üldlaulupidu	2.–3. juuli 1994	Tallinn	811	25 802
XXIII üldlaulupidu	3.–4. juuli 1999	Tallinn	856	24 875
XXIV üldlaulupidu	4.–5. juuli 2004	Tallinn	850	22 759
XXV üldlaulupidu	4.–5. juuli 2009	Tallinn	864	26 430
XXVI üldlaulupidu	5.–6. juuli 2014	Tallinn	1046[4]	33 025[4]
XXVII üldlaulupidu	4.–7. juuli 2019[5]	Tallinn	1 020	32 411
XXVIII üldlaulupidu	3.–6. juuli 2025	Tallinn	Toimumata	Toimumata
XXIX üldlaulupidu	29. juuni – 1. juuli 2029	Tallinn	Toimumata	Toimumata

Laulupidude mõju

Nõukogude okupatsioonivõimud sidusid laulupeod punaste tähtpäevadega. Võõraid pealesunnitud propagandalaule laulsid eestlased siiski üksnes selleks, et säiliks võimalus oma südamelähedaste laulude esitamiseks. Eredaks näiteks eestlastele armsatest lauludest kujunes Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile, mis kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste jaoks mitteametlikuks hümniks – iga laulupeo lõpus kandis ühendkoor laulu ette püsti seisnud kuulajaskonna ees. Märgilised laulud olid okupatsiooniajal ka "Koit" (Mihkel Lüdig/Friedrich Kuhlbars), "Leelo" (Mart Saar/rahvaluule), "Su põhjamaa päikese kullast" (Tuudur Vettik/Markus Univer), "Meeste laul" (Miina Härma/Juhan Liiv), "Laul Põhjamaast" (Ülo Vinter/Enn Vetemaa) jt.

Lauljatest, pillimängijatest, dirigentidest ning heliloojatest eesotsas Gustav Ernesaksaga kujunesid omamoodi “rahvaesindajad”, kes kehastasid Eesti parimaid püüdlusi. Üldlaulupidude traditsiooni toel sündis Eestis 1988. aastal laulev revolutsioon, kui mitusada tuhat inimest kogunes lauluväljakule esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule. Eesti rahva ühisteadvuses on kaks üldlaulupidudega seotud veendumust. Esimene, et 1869. aastal laulis nimetu maarahvas ennast euroopalikuks rahvaks ja teine, et eesti rahvas laulis ennast taas vabaks.^[2]

• 
  VIII üldlaulupidu
• 
  IX üldlaulupeo rongkäik
• 
  Nõukogude mark üldlaulupeo 100. juubeli auks
• 
  XIX üldlaulupeo rongkäik. Narva mnt 1980. aastal
• 
  XXV üldlaulupeo algus
• 
  XXVI üldlaulupidu
• 
  Laulupeotuli
• 
  Lauljad 2014. aasta üldlaulupeol

Vaata ka

• Läti üldlaulu- ja tantsupidu
• Noorte laulu- ja tantsupidu

Viited

1. 130 aastat eesti laulupidusid. Tallinn: Talmar ja Põhi, 2002. ISBN 9985-813-24-3
2. Üldlaulupeod 1869-2019. sa.laulupidu.ee. Vaadatud 2. juuli 2023.
3. "Peod aastani 2029". Laulu- ja Tantsupeo SA. Vaadatud 8.07.2014.
4. Uudiskirjad. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA.
5. "Järgmised peod aastani 2019". Laulu- ja Tantsupeo SA. Vaadatud 15.04.2009.

Välislingid

 Üldlaulupidu – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis