Mihkel Lüdig (9. mai 1880 Vaskrääma, Reiu vald – 7. mai 1958 Vändra) oli eesti helilooja, koorijuht ja organist, üks konservatooriumi asutajaid.
Mihkel Lüdig sündis teise lapsena peres, kus hiljem oli kokku 18 last. Ta mängis kodus ehitatud orelil juba 5-aastaselt ja 16-aastaselt oli Pärnus organist.[1] Muusikahariduse omandas Lüdig Peterburis, õppides seal orelit, kompositsiooni ja klaverit. Kooli lõpetas Lüdig 1904. aastal. Orelit õppis Lüdig ka varem, astudes juba 16-aastaselt Moskva konservatooriumi oreliklassi.
1908. aastal korraldas ta Peterburis esimese eesti heliteostest koosneva sümfooniakontserdi. Ka hiljem oli ta paljude muusikaliste suurürituste korraldaja (sh VII üldlaulupidu 1910, Endla teatri avamine 1911) ja üks laulupidude traditsiooni taastajaid pärast I maailmasõda 1923.
Aastatel 1918–1924 töötas ta Kaarli kiriku organistina, oli ka 1917. aastal moodustatud Eesti esimese jalaväepolgu muusikakomando ülem (kapellmeister). Kõige olulisemaks kujunes siiski Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamine 1919. aastal. Neli esimest aastat oli Lüdig kooli direktor ja lühemat aega oreliõppejõud.
1925–1928 elas Lüdig Argentinas, lootes leida Buenos Aireses rakendust organistina. Alustada tuli siiski kõigest restoranipianistina. Hiljem asutas Argentinas eesti seltsi ja juhatas sealset saksa meeskoori. 1929–1932 õpetas Lüdig Tallinnas orelimängu, oli Kaarli kiriku organist ja Tallinna Reaalkooli muusikaõpetaja. Seejärel kolis ta Pärnusse ning asus juhatama Endla seltsi koore. 1934. aastast surmani elas ja töötas Lüdig Vändras.
Lüdig tegeles ka heliloominguga. Tema tuntuimaks teoseks on koorilaul "Koit" (sõnad Friedrich Kuhlbars), mis esmalt kanti ette autori juhatusel 1923. aasta laulupeol ning mida tänapäeval esitatakse iga üldlaulupeo algul pärast hümni, laulu viimaste taktide ("... taevasse tõusku me lootuse loit") ajal süüdatakse peotuli.
Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk 1939.
Tema abikaasa oli ooperilaulja (sopran) Mathilde Lüdig-Sinkel (1882–1953). Korp! Fraternitas Estica liige, visati välja seoses segadustega Tallinna konservatooriumi rahaasjades 1924. aastal.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
