Hiina Vabariigi välispoliitika

Hiina Vabariigi välispoliitika on tänapäeval raskendatud süveneva rahvusvahelise isolatsiooni tõttu pärast riigi territooriumi enamuse kaotamist kommunistidele ja valitsuse evakueerumist Taiwani saarele 1949. aastal. Kuigi Hiina Vabariik oli Rahvasteliidu ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutajaliige ja Julgeolekunõukogu liige, asendati ta 1971. aastal ÜRO organites Mandri-Hiinat valitseva Hiina Rahvavabariigiga, hilisemad katsed ÜRO-ga taasühineda on nurjunud. Nii Hiina Vabariigi kui Hiina Rahvavabariigi ametlikuks eesmärgiks on Hiina taasühendamine, kuid valitseb lahkarvamus, kumb neist on Hiina seaduslik valitseja ja kas ühendatav Hiina peab saama kommunistlikuks või demokraatlikuks. 2024. aastal tunnustas Hiina Vabariiki 12 riiki (2017. aastal oli neid 20), peamiselt Hiina Vabariigi poolt majanduslikult toetatavad väikesed arengumaad (kuid ainsa Euroopa riigina ka Vatikan). Levinud on mitteametlikud suhted välisriikidega - Hiina Vabariigiga omab de facto suhteid 59 riiki ja 4 territooriumit. Rahvusvahelistes organisatsioonides osaleb Hiina Vabariik enamasti poliitiliselt neutraalsete nimede all, sealhulgas WTOs (Taiwani, Penghu, Kinmeni ja Matsu omaette tolliterritooriumina) ja Rahvusvahelises Olümpiakomitees (Hiina Taipeina), regionaalsetest Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö organisatsioonis (Hiina Taipeina). 122 maailma riiki ei oma Hiina Vabariigiga mingied suhteid. Ainsa ÜRO liikmesriigina ei oma Bhutan diplomaatilisi suhteid ei Hiina Rahvavabariigiga ega Hiina Vabariigiga.

Taiwanil on 109 saatkonda, esindust ja alalist esindust enam kui 70 riigis ja rahvusvahelises organisatsioonis. 2023. aastal saavad Taiwani passi kasutajad viisavabalt või viisaga külastada peaaegu 150 riiki ja territooriumi, lisaks veel 20 riiki, mis võimaldavad e-viisa taotlemist. Sellega on Taiwani pass reisimisvabaduse poolest maailmas 35. kohal.^[1]

Eesti sõlmis Hiina Vabariigiga 1937. aastal sõpruslepingu, kuid diplomaatilisi suhteid ei olnud, Eestil olid aukonsulaadid Harbinis ja Shanghais, mõlemad riigid olid Rahvasteliidu liikmed.

Belau (alates 1999)
Belize (alates 1989)
eSwatini (alates 1968)
Guatemala (alates 1961)
Haiti (alates 1961)
Marshalli Saared (alates 1998)
Paraguay (alates 1957, suurim Hiina Vabariiki tunnustav riik)
Saint Kitts ja Nevis (alates 1983)
Saint Lucia (1984–1997, alates 2007)
Saint Vincent (alates 1981)
Tuvalu (alates 1979)
Püha Tool ja Vatikan (alates 1912, ainus Euroopa riik)

Albaania (kuni 1949)
Afganistan (kuni 1955)
Ameerika Ühendriigid (1928–1979, viimane suurriik)
Araabia Ühendemiraadid (1973–1984)
Argentina (1945–1972)
Austraalia (1941–1972)
Austria (1928–1971)
Bahama (1989–1997)
Belgia (1928–1971)
Benin (endine Dahomee Vabariik, 1960–1964, 1966–1972)
Birma (1948–1950)
Boliivia (kuni 1985)
Botswana (1966–1975)
Brasiilia (1928–1974)
Bulgaaria (1947–1949)
Burkina Faso (1961–1973, 1994–2018)
Colombia (1941–1979)
Costa Rica (1944–2007)
Côte d'Ivoire (1963–1983)
Dominica (1983–2004)
Dominikaani Vabariik (1957–2018)
Ecuador (kuni 1980)
Egiptus (kuni 1956)
Ekvatoriaal-Guinea (kuni 1970)
El Salvador (1961–2018)
Filipiinid (1948–1975)
Gabon (1960–1974)
Gambia (1968–1974, 1995–2013)
Grenada (1989–2005)
Guinea (kuni 1959)
Guinea-Bissau (1990–1998)
Hispaania (1928–1973)
Honduras (1941—2023)
Iisrael (1949–1950)
India (1947–1950)
Indoneesia (1945–1950)
Iraak (1942–1958)
Iraan (kuni 1971)
Island (kuni 1971)
Itaalia (1928–1970)
Jaapan (1930–1937, 1952–1972)
Jamaica (kuni 1972)
Jeemen (kuni 1956)
Jordaania (1947–1977)
Jugoslaavia (1945–1955)
Kamerun (1960–1971)
Kanada (1941–1970)
Kesk-Aafrika Vabariik (1962–1964, 1968–1976, 1991–1998)
Kongo Demokraatlik Vabariik (1960–1961, 1961–1972)
Kongo Vabariik (1960–1964)
Kreeka (1947–1972)
Kuuba (1929–1960)
Kuveit (1963–1971)
Laos (1953–1962)
Lesotho (1966–1983, 1990–1994)
Libeeria (1957–1977, 1989–1993, 1997–2003)
Liechtenstein (kuni 1950)
Liibanon (kuni 1971)
Liibüa (kuni 1971)
Luksemburg (1949–1972)
Lõuna-Aafrika Vabariik (1976–1998)
Lõuna-Korea (1949–1992)
Lõuna-Vietnam (1955–1975, kuni vallutamiseni Põhja-Vietnami poolt)
Lääne-Saksamaa (1955–1972)
Madagaskar (kuni 1972)
Madalmaad (1928––1950)
Makedoonia Vabariik (1999–2001, eelviimane Euroopa riik)
Malaisia (1957–1974)
Malawi (1966–2008)
Maroko (1956–1958)
Mehhiko (1928–1972)
Monaco (1934–1995)
Mongoolia (1946–1949)
Nauru (1980–2002, 2005–2024)
Nepal (kuni 1955)
Nicaragua (1930–1985, 1990–2021)
Nigeeria (1960–1971)
Niger (1963–1974, 1992–1996)
Norra (1928–1950)
Nõukogude Liit (1929–1949)
Pakistan (1947–1951)
Panama (1909–2017)
Peruu (1931–1971)
Poola (1930–1949)
Portugal (1928–1975)
Prantsusmaa (1928–1950)
Rootsi (1928–1950)
Rumeenia (1939–1949)
San Marino (kuni 1971)
São Tomé ja Príncipe (1997-2016)
Saudi Araabia (1946–1990)
Senegal (1969–1972, 1996–2005)
Sierra Leone (kuni 1971)
Soome (1925–1950)
Sri Lanka (1948–1957)
Sudaan (1956–1959)
Süüria (kuni 1950)
Šveits (kuni 1950)
Taani (1928–1950)
Tai (1945–1975)
Togo (1960–1972)
Tonga (1972–1998)
Tšaad (1962–1972, 1997–2006)
Tšehhoslovakkia (1931–1949)
Tšiili (1931–1970)
Türgi (1934–1971)
Uganda (kuni 1962)
Ungari (kuni 1949)
Uruguay (1966–1988)
Uus-Meremaa (kuni 1972)
Vanuatu (2004)
Venezuela (1944–1974)
Ühendatud Kuningriik (1928–1950)

(59 riiki ja 1 territooriumit)

Aafrika (3 riiki ja 1 territoorium)

Aasia (20 riiki ja 2 territooriumit)

Euroopa (23 riiki)

Euroopa Liit
- Austria
- Belgia
- Tšehhi Vabariik
- Taani
- Soome
- Prantsusmaa
- Saksamaa
- Kreeka
- Ungari
- Iirimaa
- Itaalia
- Läti
- Leedu
- Luksemburg
- Holland
- Poola
- Portugal
- Slovakkia
- Hispaania
- Rootsi

Põhja-Ameerika (3 riiki)

Austraalia ja Ookeaania (4 riiki ja 1 territoorium)

Austraalia
Fidži
Guam (Ameerika Ühendriikide territoorium)
Uus-Meremaa
Paapua Uus-Guinea

Lõuna-Ameerika (6 riiki)

Järgmised riigid tunnustavad Hiina Rahvavabariiki ja neil puudub Taiwanis esindus (sealhulgas mittepoliitiline, mittediplomaatiline ja valitsustevaheline esindus; 122 riiki ja 2 territooriumit):

Aafrika (50 riiki)