Oktoober 2017, kroonika
2017. aasta oktoober algas pühapäeval ja lõppes 31 ööpäeva hiljem teisipäeval.
- Las Vegase massitulistamine: Ameerika Ühendriikides Nevada osariigis Las Vegase lähistel avas mees Mandalay Bay hotelli 32. korruselt tule kantrifestivalile Route 91 Harvest kogunenud inimeste pihta. Hukkus vähemalt 59 inimest, üle 500 inimese toimetati haiglatesse. Tulistajaks osutus 64-aastane Stephen Craig Paddock, kes politsei saabumise ajaks oli sooritanud enesetapu.[1][2]
- Ameerika Ühendriikides Nevada osariigis vabastati vanglast tingimisi endine jalgpallur O. J. Simpson, kes kandis karistust 2007. aastal toime pandud relvastatud röövi eest Las Vegases. Ta kandis ära üheksa aastat 33-aastasest vanglakaristusest.[3]
- Baltimaades, sealhulgas Eestis moodustus Nordea Panga ja DNB ASA Baltimaades tegutsevate filiaalide ühendamise tulemusena uus pank Luminor. Selle tõttu lõpetasid Eestis tegevuse Nordea Pank Eesti ja DNB Pank. Uue panga tegevjuhiks sai eestlane Erkki Raasuke.[4]
- Hispaanias Kataloonia autonoomses piirkonnas toimus iseseisvusreferendum. Referendumil osalenutest toetas 90% piirkonna iseseisvumist, kuid valimisaktiivsus oli madal, umbes 42%. Hispaania võimud üritasid politseid kasutades referendumi läbiviimist takistada, mis viis kokkupõrgeteni politsei ja iseseisvuslaste vahel – kokkupõrgetes sai vigastada üle 800 inimese. Hispaania peaminister Mariano Rajoy kordas taas, et ei pea referendumit seaduslikuks ja keeldub selle tulemusi tunnistamast.[5]
- Kameruni ingliskeelsetes piirkondades toimusid meeleavaldused, millel nõuti ingliskeelsete alade iseseisvumist valdavalt prantsuskeelsest riigist ja keskvalitsusest. Sõdurid üritasid meeleavaldusi laiali ajada ja avasid meeleavaldajate pihta tule, hukkus vähemalt kaheksa inimest.[6]
- Kanada Uue Demokraatliku Partei esimeheks valiti sikhist Ontario parlamendi liige Jagmeet Singh. Singh on esimene mitte-euroopa päritolu poliitik, kes on Kanadas valitud suure üleriigilise partei juhiks.[7]
- Portugalis toimusid kohaliku omavalitsuse valimised, mille võitis ülekaalukalt valitsev Sotsialistlik Partei. Riigi suurim opositsiooniline erakond Sotsiaaldemokraatlik Partei sai oma ajaloo halvima tulemuse, võites 308 omavalitsusest valimised vaid 98 omavalitsuses.[8]
- Prantsusmaal Marseille keskraudteejaamas ründas araabiakeelseid islami hüüdlauseid karjunud mees noaga inimesi. Mees jõudis surnuks pussitada kaks noort naist, seejärel lasi raudteejaamas patrullinud sõjaväelane ta maha. Vastutuse rünnaku eest võttis äärmuslik islamiliikumine Islamiriik.[9]
- Rootsi peamise opositsioonierakonna Mõõduka Koalitsioonipartei esimeheks valiti endine sotsiaalminister Ulf Kristersson.[10]
- San Marino kaptenregentidena astusid ametisse Matteo Fiorini ja Enrico Carattoni.[11]
- Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ütles parlamendile peetud kõnes, et Türgi ei vaja enam Euroopa Liitu, kuid liitumiskõnelusi Türgi ise katkestama ka ei hakka.[12]
- Vanuatu võimud alustasid elanike evakueerimist Ambae saarelt, kus tegutsema hakanud Manaro Voui vulkaan muutis suure osa saare mageveevarudest joogikõlbmatuks.[13]
- Ameerika Ühendriikides Washingtonis kohtusid Ameerika Ühendriikide president Donald Trump ja Tai peaminister Prayuth Chan-ocha. Kohtumisel rõhutas president Trump oma soovi vähendada Ameerika Ühendriikide kaubanduse puudujääki suhetes Taiga.[14]
- Euroopa Komisjon määras Leedu riiklikule raudtee-ettevõttele Leedu Raudtee 28 miljonit eurot trahvi, kuna ettevõte oli 2008. aastal püüdnud takistada konkurentsi Leedu raudteel.[15]
- Kanada kindralkubernerina vannutati ametisse Julie Payette.[16]
- Malaisias algas kohtuprotsess kahe naise üle, keda süüdistatakse Põhja-Korea riigijuhi Kim Chŏng-uni poolvenna Kim Chŏng-nami mürgitamises. Kumbki naine end süüdi ei tunnistanud, väites, et nad ei teadnud, et ründasid meest mürgiga ja arvasid ise, et osalevad tõsielusaate jaoks filmitavas naljavideos.[17]
- Rootsi Kuninglik Meditsiiniinstituut tegi teatavaks 2017. aasta Nobeli meditsiiniauhinna laureaadid. Auhinna pälvisid Ameerika Ühendriikide teadlased Jeffrey Hall, Michael Rosbash ja Michael Young inimorganismi bioloogilise kella mehhanismi uurimise eest.[18]
- Suurbritannias lõpetas oma tegevuse sisuliselt pankrotistunud lennufirma Monarch Airlines. Ettevõtte tegevuse lõpetamise tõttu jäi välismaale koju toimetamist ootama ligi 100 000 Suurbritannia lennureisijat.[19]
- Venemaal Moskvas mõistis kohus opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi süüdi sanktsioneerimata rahvakogunemiste korraldamises ja määras talle karistuseks 20 päeva vangistust. Tegemist oli juba kolmanda karistusega, mis Navalnõile on 2017. aastal määratud.[20]
- Eestis sai senise Eesti Krediidipanga uueks ärinimeks Coop Pank.[21]
- Donbassi sõjas hukkus kaks ja sai haavata kolm Ukraina sõjaväelast.[22]
- Ameerika Ühendriikide välisministeerium teatas, et saadab riigist välja 15 Kuuba diplomaati. Vastav otsus võeti vastu pärast seda, kui 21 Havannas asuva Ameerika Ühendriikide saatkonna töötajat tabasid seletamatud tervisehäired, mille põhjuseks peetakse saatkonna vastu korraldatud helirünnakuid.[23]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump külastas orkaanidest laastatud Puerto Ricot ning kohtus seal kohalike orkaaniohvritega ja aitas jagada neile humanitaarabi.[24]
- Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda võttis häältega 237:189 vastu seaduse, millega kriminaliseeritakse abordi tegemine pärast 20. rasedusnädalat.[25]
- Hispaanias Kataloonias toimus üldstreik, millega protesteeriti Hispaania politsei vägivaldse tegevuse vastu Kataloonia iseseisvusreferendumi tõkestamisel.[26]
- Hollandis astus ametist tagasi kaitseminister Jeanine Hennis-Plasschaert.[16]
- Indias astus Arunachal Pradeshi kubernerina ametisse B. D. Mishra.[16]
- Portugali endine peaminister, opositsioonilise Sotsiaaldemokraatliku Partei esimees Pedro Passos Coelho teatas seoses erakonna lüüasaamisega kohaliku omavalitsuse valimistel tagasiastumisest parteijuhi ametikohalt. Passos Coelho jätkab partei esimehena kuni detsembris 2017 toimuva erakorralise üldkoguni.[8]
- Prantsusmaa parlamendi alamkoda kiitis häältega 415:129 heaks niinimetatud terroritõrjeseaduse, mis võimaldab tühistada riigis ligi kaks aastat kehtinud erakorralise olukorra, kuid jätab jõusse mitmed erakorralise olukorra ajal kehtinud, osaliselt ka kodanikuõigusi piiravad meetmed.[27]
- Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia tegi teatavaks 2017. aasta Nobeli füüsikaauhinna laureaadid, kelleks said Rainer Weiss, Barry Barish ja Kip Thorne. Auhind anti neile gravitatsioonilainete avastamiseks kasutatud LIGO detektori loomisse antud panuse ja gravitatsioonilainete vaatlemise eest.[28]
- Venemaa president Vladimir Putin rahuldas Dagestani Vabariigi pea Ramazan Abdulatipovi tagasiastumispalve ja nimetas vabariigi pea kohusetäitjaks Vladimir Vassiljevi.[16]
- Tartus algas kohtuprotsess Tartu vallavanema Aivar Soobi üle, keda süüdistatakse toimingupiirangu rikkumises ja vallalt kütuse varastamises.[29]
- Hollandi uueks kaitseministriks nimetati Klaas Dijkhoff.[16]
- Indias astus Bihari kubernerina ametisse Satya Pal Malik.[16]
- Iraani pealinnas Teheranis kohtusid Iraani kõrgeim usujuht 'Alī Khāmene'ī ja Türgi president Recep Tayyip Erdoğan. Kohtumisel väljendasid nad ühist seisukohta, et mõlemad riigid peavad tegema koostööd takistamaks Iraagi Kurdistani iseseisvuse väljakuulutamist.[30]
- Mehhikos teatas Nuevo Leóni osariigi kuberner Jaime Rodríguez Calderón, et kavatseb kandideerida 2018. aasta presidendivalimistel. Rodríguez Calderón on parteitu poliitik, kes tegi ajalugu sellega, et võitis 2015. aastal esimest korda Mehhiko ajaloos parteitu kandidaadina kuberneri ametikoha.[31]
- Mongoolia parlament kinnitas riigi uueks peaministriks Uhnaagijn Hürelsühi.[16]
- Nigeri edelaosas toimunud rünnakus sõjaväepatrullile hukkus viis Nigeri sõdurit ja kolm koos nendega patrullinud Ameerika Ühendriikide eriüksuslast.[32]
- Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia tegi teatavaks 2017. aasta Nobeli keemiaauhinna laureaadid. Auhinna pälvisid Jacques Dubochet Šveitsist, Joachim Frank Ameerika Ühendriikidest ja Richard Henderson Suurbritanniast, kes panid aluse biomolekulide uurimist lihtsustavale krüoelektronmikroskoopiale.[33]
- Rumeenia pealinnas Bukarestis avaldasid tuhanded avaliku sektori töötajad meelt valitsuse kava vastu jagada sotsiaalmaksu tasumine alates 2018. aastast tööandjate ja töövõtjate vahel. Seni on sotsiaalmaksu töötajate pealt tasunud ainult tööandjad.[34]
- Saudi Araabia kuningas Salmān alustas ametlikku visiiti Venemaal.[35]
- Suurbritannias pidas peaminister Theresa May Konservatiivse Partei üldkogul kõne, milles vabandas konservatiividele parlamendis enamuse kaotuse kaasa toonud erakorraliste valimiste korraldamise eest ja väljendas lootust, et Suurbritannia suudab Euroopa Liidust lahkumiseks välja kaubelda Suurbritanniale soodsad tingimused.[36]
- Türgis mõistis kohus 2016. aasta riigipöördekatses osalenud 42 sõdurit eluks ajaks vangi. Kõiki neid süüaluseid süüdistati katses tappa president Recep Tayyip Erdoğani.[37]
- Venemaa president Vladimir Putin rahuldas Primorje krai kuberneri Vladimir Mikluševski tagasiastumispalve ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks Andrei Tarassenko.[16]
- Hispaania konstitutsioonikohus keelas Kataloonia parlamendil korraldada 9. oktoobriks kavandatud istungi, kus oli kavandatud välja kuulutada Kataloonia iseseisvus Hispaaniast.[38]
- Indias astus Meghalaya osariigi kubernerina ametisse Ganga Prasad.[16]
- Pakistani edelaosas sufide pühamu juures toimunud enesetapurünnakus hukkus 18 ja sai haavata üle 30 inimese.[39]
- Rootsi Akadeemia tegi teatavaks 2017. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaadi, kelleks sai jaapani päritolu Suurbritannia kirjanik Kazuo Ishiguro.[40]
- Türgi võimud andsid seoses 2016. aasta riigipöördekatsega välja korralduse 133 rahandus- ja tööministeeriumi kaastöötaja kinni pidamiseks.[41]
- Usbekistani pealinnas Toškendis kohtusid Usbekistani president Shavkat Mirziyoyev ja Kõrgõzstani president Almazbek Atambajev. Kohtumisel kinnitasid nad mõlemapoolset valmisolekut tihendada kahe riigi vahelist koostööd.[42]
- Venemaa president Vladimir Putin rahuldas Orjoli oblasti kuberneri Vadim Potomski tagasiastumispalve ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks Andrei Klõtškovi.[16]
- Eestis algas kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste eel- ja elektrooniline hääletamine.
- Ameerika Ühendriigid tühistasid suure osas Sudaani suhtes kehtinud sanktsioonidest, kuid jätsid Sudaani edasi terrorismi toetavate riikide nimekirja.[43]
- Indias Arunachal Pradeshi osariigis Hiina piiri lähistel mägedes kukkus alla India kaitsejõudude helikopter Mil Mi-17. Hukkusid kõik selle pardal viibinud seitse meeskonnaliiget.[44]
- Indias astus Tamil Nadu osariigi kubernerina ametisse Banwarilal Purohit.[16]
- Kambodža valitsus esitas kohtule taotluse riigi peamise opositsioonierakonna Kambodža Rahvusliku Päästmise Partei keelustamiseks, süüdistades parteid valitsusvastase vandenõu kavandamises koostöös välismaalastega.[45]
- Mehhiko endine esileedi, ekspresident Felipe Calderóni abikaasa Margarita Zavala, kes on ühtlasi teatanud kandideerimisest 2018. aasta presidendivalimistel, teatas oma lahkumisest opositsioonilisest Rahvusliku Aktsiooni Parteist, suurendades opositsiooni lõhestatust valimiste eel.[46]
- Norra Nobeli komitee avalikustas 2017. aasta Nobeli rahuauhinna laureaadi. Auhinna pälvis organisatsioon Rahvusvaheline Kampaania Tuumarelvade Kaotamiseks (ICAN).[47]
- Saksamaa valitseva erakonna Kristlik-Demokraatliku Liidu noorteorganisatsioon Junge Union avaldas oma üldkogu eel nn Dresdeni deklaratsiooni, milles kutsuti üles hindama kriitiliselt erakonna senist poliitikat, eriti immigratsiooni valdkonnas, ja tooma erakonna etteotsa rohkem uusi inimesi. Samas avaldati deklaratsioonis ka selget toetust partei esimehe ja liidukantsleri Angela Merkeli jätkamisele nendel ametikohtadel.[48]
- Venemaa pealinna Moskva lähistel sõitis rong otsa raudtee ülesõidukohal rikki läinud bussile, mis transportis Usbekistanist pärit võõrtöölisi. Õnnetuses hukkus 16 inimest, üks laps suri hiljem veel haiglas.[49][50]
- Venemaa president Vladimir Putin rahuldas Novosibirski oblasti kuberneri Vladimir Gorodetski tagasiastumispalve ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks Andrei Travnikovi.[16]
- Aserbaidžaani pealinnas Bakuus toimus opositsioonijõudude korraldatud meeleavaldus korruptsiooni vastu, millel politsei andmetel osales 1200 inimest. Samuti nõuti meeleavaldusel poliitvangide vabastamist.[51]
- Ghana pealinnas Accras plahvatas kohaliku aja järgi kella 19.30 ajal gaasitankla, seal plahvatuse tagajärjel puhkenud tulekahju levis ka üle tee asunud bensiinijaama. Õnnetuses hukkusid ja said vigastada mitmed inimesed, kuid ohvrite arv oli esialgu teadmata.[52]
- Hispaanias Madridis ja Barcelonas toimusid kümnete tuhandete osavõtjatega meeleavaldused, millel avaldati toetust Hispaania riikliku terviklikkuse säilitamisele ja kutsuti üles lahendama Kataloonia iseseisvumise küsimust läbirääkimiste teel.[53]
- Kõrgõzstanis toimunud autoõnnetuses hukkus riigi asepeaminister Temir Džumakadõrov.[54]
- Mehhikos registreeris ennast presidendikandidaadiks indiaani päritolu María de Jesús Patricio Martínez. Tegemist on esimese indiaani päritolu kandidaadiga nendel valimistel. Kuigi ta kandideerib sõltumatuna, toetab teda äärmusvasakpoolne relvarühmitus Zapatistide Rahvuslik Vabastusarmee.[55]
- Pakistanis Quetta lähistel toimunud pikapauto ja bussi kokkupõrkes hukkus vähemalt 14 ja sai vigastada veel 27 inimest.[56]
- Venemaa pealinnas Moskvas toimus enam kui tuhande osavõtjaga meeleavaldus, millel kutsuti president Vladimir Putinit tema 65. sünnipäeval üles ametist tagasi astuma. Opositsiooni meeleavaldused toimusid ka teistes Venemaa suuremates linnades, politsei pidas kokku kinni umbes 250 meeleavaldajat.[57]
- Ameerika Ühendriikide suursaatkond Türgi pealinnas Ankaras peatas tähtajatult enamiku viisateenuseid Türgi territooriumil, tuues põhjuseks vajaduse viia läbi oma diplomaatiliste esinduste ja nende töötajate turvalisuse hindamine. Otsuse tõi kaasa Türgi kodanikust saatkonna töötaja vahistamine, keda Türgi võimud kahtlustasid seotuses 2016. aasta riigipöördekatsega. Vastusena peatas Türgi viisateenuste osutamise Ameerika Ühendriikides. Sellele tülile järgnes järgmistel päevadel Türgi aktsiate ja Türgi liiri kursi langus.[58]
- Ameerika Ühendriikidele kuuluvat Aleuudi saarestikku tabas 6,6-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus 60 km asustamata Buldiri saarest idas 111,8 km sügavusel. Maavärinaga olulisi purustusi ja inimohvreid ei kaasnenud.[59]
- Bosnia ja Hertsegoviina pealinnas Sarajevos mõistis sõjakuritegude kohus õigeks 1992. aastal Srebrenicas serblastest vangide tapmises süüdistatud endise komandöri Naser Orići.[60]
- Hispaanias Barcelonas avaldas 350 000 inimest meelt Kataloonia Hispaania koosseisu jäämise toetuseks.[61]
- Venemaa pealinna Moskva Odintsovo linnaosas süttis põlema kaubanduskeskus Sindika, kust evakueeriti põlengu tõttu umbes 3000 inimest. Põlengus hävines vähemalt 300 m² kaubanduskeskuse pinnast.[62]
- Belgias Brüsselis algas Europoli parlamentaarse ühiskontrolli töörühma esimene kohtumine, mille avas Eesti siseminister Andres Anvelt.[63]
- Gruusia president Giorgi Margvelašvili vetostas põhiseaduse parandused, mis oleksid suurendanud parlamendi rolli, andes muuhulgas parlamendile ka volitused valida presidenti.[64]
- Kõrgõzstani president Almazbek Atambajev tühistas oma osalemise Venemaal toimuval Sõltumatute Riikide Ühenduse tippkohtumisel, põhjendades seda kartusega tema kodumaal toimuvate presidendivalimiste eel vallanduda võiva vägivallaga.[65]
- Luksemburgis toimus Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumine, kus lepiti muuhulgas kokku 2018. aasta kalapüügikvootides Läänemerel. Istungit juhatas Eesti keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler, sellel osales ka maaeluminister Tarmo Tamm.[63]
- Luksemburgis algas Euroopa Liidu ja euroala rahandusministrite kahepäevane kohtumiste seeria, kus Eestit esindasid rahandusminister Toomas Tõniste ja rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross.[63]
- Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia tegi teatavaks 2017. aasta Nobeli majandusauhinna laureaadi, kelleks sai Ameerika Ühendriikide majandusteadlane Richard Thaler oma panuse eest käitumisökonoomika uurimisse ja arendamisse.[66]
- Türgi president Recep Tayyip Erdoğan oli ametlikul visiidil Ukrainas, kus ta kohtus ja andis ühise pressikonverentsi oma Ukraina kolleegi Petro Porošenkoga. Ühtlasi kinnitas Erdoğan oma jätkuvat toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja nimetas Krimmi poolsaare annekteerimist Venemaa poolt ebaseaduslikuks.[67]
- Usbekistanis vabastati vanglast ennetähtaegselt seal üheksa aastat karistust kandnud opositsiooniaktivist ja inimõiguste eest võitleja Azgam Turgunov.[68]
- Venemaa president Vladimir Putin rahuldas Omski oblasti kuberneri Viktor Nazarovi tagasiastumispalve ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks Aleksandr Burkovi.[16]
- Venemaal avaldati president Vladimir Putini seadlus, mille alusel võivad Venemaa relvajõududes teenivad välismaalased osaleda edaspidi ka sõjalistel välismissioonidel.[69]
- Eesti president Kersti Kaljulaid alustas kahepäevast töövisiiti Itaalias. Visiidi raames kohtus ta Itaalia presidendi Sergio Mattarellaga ja avas Roomas Konrad Mägi maastikumaalide näituse.[63]
- Eesti kaitseminister Jüri Luik alustas kahepäevast visiiti Poolas, kus kohtus oma Poola kolleegi Antoni Macierewicziga ja pidas kõne Poola sõjauuringute ülikoolis.[63]
- Eestit külastas Colombia asevälisminister Patti Londoño, kes kohtus oma visiidi raames Eesti välisministri Sven Mikseriga.[63]
- Tallinnas algas teatrifestival "Kuldne Mask", mille avamisel pidas kõne ka peaminister Jüri Ratas.[63]
- Indias astus Assami osariigi kubernerina ametisse Jagdish Mukhi.[16]
- Kosovo pealinnas Prištinas toimus politsei tugeva kaitse all riigi esimene ametlik geiparaad, kuigi väiksemaid selletaolisi üritusi on riigis korraldatud ka varem.[70]
- Leedu Seim kiitis viimasena Balti riikide parlamentidest heaks Rail Balticu raudteeühenduse rajamise rahvusvahelise lepingu.[71]
- Libeerias toimusid presidendi- ja parlamendivalimised. Presidendivalimistel ei saanud ükski kandidaat piisavat häälteenamust, seega korraldatakse 7. novembril valimiste teine voor, kuhu pääsesid 39% häältest saanud George Weah ja 29% häältest kogunud Joseph Boakai. Valimisaktiivsus oli umbes 75%.[16]
- Läti valitsus kiitis heaks 2018. aasta riigieelarve eelnõu, mille tulude maht on 8,75 miljardit eurot ja kulude maht 8,95 miljardit eurot.[72]
- Tšehhi president Miloš Zeman tegi Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee istungil Ukrainale ettepaneku tunnustada Krimmi poolsaare kuulumist Venemaale ja jõuda Venemaaga kokkuleppele selle kompenseerimises.[73]
- Türgi president Recep Tayyip Erdoğan oli ametlikul visiidil Serbias, kus pidas läbirääkimisi Serbia presidendi Aleksandar Vučićiga majandus- ja kaubandussidemete arendamiseks.[74]
- Venemaa president Vladimir Putin vabastas ametist Ivanovo oblasti kuberneri Pavel Konkovi ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks Stanislav Voskressenski.[75]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump nimetas sisejulgeolekuministri kandidaadiks Kirstjen Nielseni. Ametikoht oli olnud vakantne alates kindral John Kelly üleviimisest presidendi administratsiooni personaliülema ametikohale.[16]
- Euroopa Liit teatas, et jätab Moldovale üle kandmata viimase osa laenumaksetest summas 28 miljonit eurot. Põhjuseks toodi Moldova suutmatus ellu viia laenu eeltingimuseks olnud õigussüsteemi reforme.[76]
- Eestis lõppesid 2017. aasta kohalike valimiste eel- ja e-hääletus. Kokku osales eelhääletamisel 306 508 inimest, kusjuures e-hääletusel osales seni rekordiline arv valijaid – 186 034 inimest.[77]
- Eesti kaitseminister Jüri Luik oli visiidil Ida-Viru maakonnas, kus külastas Viru jalaväepataljoni, Kaitseliidu Alutaguse malevat ja Narva malevkonda.[63]
- Tallinna Ringkonnakohus jättis jõusse madalamas kohtuastmes kirjanik Kaur Kenderile langetatud õigeksmõistva otsuse. Prokuratuur oli süüdistanud Kenderit teosega "Untitled 12" lapspornograafia valmistamises ja Harju Maakohtu õigeksmõistva otsuse ringkonnakohtusse edasi kaevanud.[78]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump astus seni kõige jõulisema sammu oma eelkäija Barack Obama loodud tervisekindlustussüsteemi (Obamacare) nõrgestamiseks, vähendades madala sissetulekuga patsientide kindlustamiseks mõeldud riiklikke toetusi ravikindlustusfirmadele.[79]
- Ameerika Ühendriikide välisministeerium teatas, et Ameerika Ühendriigid lahkuvad UNESCO koosseisust. Otsust põhjendati UNESCO väga tugeva Iisraeli-vastasusega. Hiljem samal päeval teatas Iisraeli peaminister Binyamin Netanyahu, et ka Iisrael lahkub UNESCO-st.[80]
- Araabia Ühendemiraadid teatasid, et loobuvad suursaadiku tasemel esindatusest Põhja-Koreas ja lõpetavad ka Põhja-Korea kodanikele viisade väljastamise.[81]
- Hispaanias Albacete linna lähistel asuva Los Llanose õhubaasi juures kukkus alla Hispaania õhujõududele kuulunud hävituslennuk, hukkus ainsana selle pardal viibinud piloot.[82]
- Hollandi kuningas Willem-Alexander tegi peaminister Mark Ruttele ülesandeks moodustada uus valitsus.[16]
- Itaalia parlamendi alamkoda võttis häältega 375:215 vastu uue valimisseaduse. Enne jõustumist peab selle heaks kiitma ka parlamendi ülemkoda.[83]
- Luksemburgis algas Euroopa Liidu sise- ja justiitsministrite kahepäevane kohtumine, mida juhatas Eesti siseminister Andres Anvelt.[63]
- Palestiina rivaalitsevad poliitilised liikumised Fataḩ ja Ḩamās allkirjastasid Egiptuse pealinnas Kairos kokkuleppe võimu jagamiseks, mille olulisim punkt oli Ḩamāsi nõusolek anda alates 2007. aastast nende kontrolli all olnud Gaza tsoon Fataḩ' juhitava Palestiina omavalitsuse alluvusse. [84]
- Saksamaa pikendas kuue kuu võrra erakorralist dokumentide kontrolli välispiiril Austriaga ja Kreekast saabuvatel lendudel, et tõkestada illegaalset immigratsiooni ja vältida võimalike terroristide sisenemist riiki.[85]
- Somaalias astusid põhjendusi esitamata tagasi kaks riigikaitse eest vastutavat kõrgemat ametiisikut, kaitseminister Cabdirashiid Cabdullahi Moxamed ja kaitsejõudude ülem Ahmed Jimale Gedi.[86]
- Venemaa president Vladimir Putin rahuldas Pihkva oblasti kuberneri Andrei Turtšaki tagasiastumispalve ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks Mihhail Vedernikovi.[16]
- Eesti rahandusminister Toomas Tõniste ja rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross alustasid kahepäevast visiiti Ameerika Ühendriikides, et osaleda Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga aastakoosolekutel.[63]
- Tallinnas algas Eesti Euroopa Liidu eesistumise raames korraldatud konverents "Tippteaduse mõju ja väärtus ühiskonnas", mille avasid peaminister Jüri Ratas ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps.[63]
- Eestis puhkes skandaal endise peaministri ja XIII Riigikogu aseesimehe Taavi Rõivase ümber, kui Eesti Päevaleht avaldas info, mille kohaselt oli Rõivas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse korraldatud ärireisi ajal toimunud peol Malaisias ahistanud seksuaalselt üht delegatsiooni koosseisu kuulunud naist. Hiljem samal päeval esines Rõivas avaliku vabandusega, võttes süüdistused osaliselt omaks, ja teatas, et astub Riigikogu aseesimehe ametikohalt tagasi.[87]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump kutsus Ameerika Ühendriikide Kongressi üles vastu võtma seadusandlust, mis karmistaks Iraaniga sõlmitud tuumaennetuskokkuleppe tingimusi ja taastaks osaliselt enne kokkuleppe sõlmimist Iraani suhtes kehtinud majandussanktsioonid.[88]
- Jeemeni Adeni kubernerkonna endine kuberner, mais 2017 moodustatud Lõuna Üleminekunõukogu esimees Aidarus al-Zoubaidi teatas intervjuus kohalikule telekanalile, et nõukogu kuulutab peatselt välja referendumi Jeemeni lõunaosa iseseisvumise küsimuses.[89]
- Luksemburgis toimus Euroopa Liidu keskkonnaministrite kohtumine, mille keskmes olid kliimapoliitika küsimused. Kohtumist juhatas Eesti keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler.[63]
- Lõuna-Aafrika Vabariigi kõrgeim apellatsioonikohus jättis jõusse madalama astme kohtuotsuse, mille kohaselt võib president Jacob Zumale uuesti esitada 783 korruptsioonisüüdistust, mis võeti menetlusest maha seoses tema presidendiks valimisega 2009. aastal.[90]
- Mehhiko lõunaosa tabas 5,4-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus Oaxaca osariigi rannikul. Purustustest ja inimohvritest teateid ei laekunud.[91]
- Peruus võitis peaminister Mercedes Aráozi valitsus häältega 83:17 parlamendis toimunud usaldushääletuse.[92]
- UNESCO peadirektoriks valiti Prantsusmaa endine kultuuriminister Audrey Azoulay.[93]
- Elevandiluurannikul Abidjani lähistel kukkus alla Prantsusmaa kaitsejõududele tellimusvedu teinud Moldova transpordilennuk. Hukkus neli inimest ja vigastada sai veel kaks inimest, kes kõik olid Moldova kodanikud.[94]
- Somaalia pealinnas Muqdishos toimusid kahel rahvarohkel ristmikul kaks pommiplahvatust. Rünnakutes hukkus vähemalt 263 inimest, seega oli tegemist viimase 10 aasta ohvriterohkeima rünnakuga Somaalias.[95]
- Venemaal astus Novgorodi oblasti kubernerina ametisse Andrei Nikitin.[16]
- Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis algasid ülemaailmsed noorte kutsemeistrivõistlused WorldSkills, millel osales ka seitsmeliikmeline Eesti esindus.[63]
- Austrias toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis 31,5% häältega Austria Rahvapartei, mis sai 183-kohalises parlamendis 62 kohta. Paremuselt teiseks ja kolmandaks jäid Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei 52 kohaga ja Austria Vabaduspartei 51 kohaga. Valimisaktiivsus oli 80%.[16]
- Kõrgõzstanis toimusid presidendivalimised. Valimised võitis endine peaminister Sooronbaj Džeenbekov, kes sai 54% antud häältest. Valimisaktiivsus oli umbes 56%.[16]
- Makedoonias toimusid kohalikud valimised, mille riigis tervikuna võitis ka valitsust juhtiv läänemeelne Makedoonia Sotsiaaldemokraatlik Liit.[96]
- Paavst Franciscus kuulutas pühakuks 35 inimest, teiste seas 16. sajandil Mehhikos usu pärast tapetud kolm indiaani last. Lisaks kuulutas paavst 2019. aastaks välja Amazonase piirkonna riikide katoliku piiskoppide sinodi.[97]
- Saksamaal Alam-Saksi liidumaal toimusid parlamendivalimised, mille võitis 36,9% toetusega Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei, saades 137-kohalises parlamendis 55 kohta.[16]
- Venezuelas toimusid osariikide kuberneride valimised. Riigis võimul olev Venezuela Ühinenud Sotsialistlik Partei võitis valimised 17 osariigis, opositsioon ainult kuues osariigis. Valimisaktiivsus oli umbes 61%. Opositsioon teatas, et keeldub valimistulemusi tunnistamast.[98]
- Eestis toimusid kohaliku omavalitsuse volikogude valimised. Üleriigiliselt võitis valimised Eesti Keskerakond (kokku 27,3% häältest), teisele kohale jäid valimisliidud (kokku 26,8% häältest) ja kolmandale kohale Eesti Reformierakond (kokku 19,5% häältest). Erakondadest parandasid oma tulemust Eesti Reformierakond, mis sai võrreldes 2013. aasta valimistega 5,8% rohkem hääli, ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, mis sai võrreldes 2013. aasta valimistega 5,4% rohkem hääli. Pealinnas Tallinnas säilitas napilt absoluutse enamuse Eesti Keskerakond (40 kohta 79-liikmelises volikogus).[99]
- Hispaania kohus andis korralduse Kataloonia iseseisvusliikumise kahe juhi Jordi Sáncheze ja Jordi Cuixarti vahistamiseks. Mõlema suhtes algatati eeluurimine mässule õhutamise kahtlustuse alusel.[100]
- Indias Bangalore'i linnas varises kokku mitmekorruseline elumaja, hukkus vähemalt viis inimest.[101]
- Indoneesias astus Jakarta kubernerina ametisse Anies Baswedan.[16]
- Luksemburgis toimunud Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, kus osales ka Eesti välisminister Sven Mikser, kiideti heaks uued sanktsioonid Põhja-Korea suhtes, muuhulgas kehtestati ka täielik keeld rafineeritud naftatoodete ja toornafta ekspordile Põhja-Koreasse.[102]
- Omaanis kohtusid Afganistani, Hiina, Pakistani ja Ameerika Ühendriikide läbirääkijad, et arutada võimalusi läbirääkimiste taasalustamiseks Afganistani islamiliikumisega Ţālebān.[103]
- OSCE Minski grupi vahendusel pidasid Armeenia president Serž Sargsjan ja Aserbaidžaani president İlham Əliyev läbirääkimisi vaidlusaluse Mägi-Karabahhi piirkonna üle.[104]
- Türgi valitsus pikendas veel kolmeks kuuks pärast 2016. aasta riigipöördekatset riigis kehtestatud eriolukorda. Tegemist oli eriolukorra viienda pikendamisega.[105]
- Usbekistanis vabastati pärast kaheksa aastat kestnud vangistust inimõiguste aktivist Ganihon Mamathonov.[106]
- Eesti president Kersti Kaljulaid oli töövisiidil Norras, kus kohtus kuningas Harald V ja peaminister Erna Solbergiga.[107]
- Eestis esitas ahistamisskandaali sattunud XIII Riigikogu aseesimees Taavi Rõivas ametliku tagasiastumispalve. Eesti Reformierakond teatas, et esitab uueks aseesimehe kandidaadiks erakonna esimehe Hanno Pevkuri, kes järgmisel päeval Reformierakonna fraktsiooni poolt ka kandidaadina üles seati.[108]
- Eesti kaitseminister Jüri Luik alustas ametlikku visiiti Liibanonis, et kohtuda seal teenivate Eesti kaitseväelastega.[109]
- Tallinnas Kultuurikatlas algas kolmepäevane kõrgetasemeline e-tervise konverents "Tervishoid digiühiskonnas. Digiajastu meie tervise teenistuses", mille avas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.[109]
- Afganistanis Gardēzi linnas toimunud rünnakus politseimajale hukkus vähemalt 41 inimest, teiste seas ka Paktīā provintsi politseiülem. Vigastada sai veel 150 inimest. Vastutuse rünnaku eest võttis islamiliikumine Ţālebān. Ohvriterohke rünnak, mille eest peeti vastutavaks samuti Ţālebāni, toimus ka Ghaznī provintsis. Seal hukkus vähemalt 30 inimest.[110]
- Hispaanias Barcelonas avaldas 200 000 inimest meelt Kataloonia iseseisvusliikumise kahe juhi Jordi Sáncheze ja Jordi Cuixarti vahistamise vastu.[111]
- Moldova konstitutsioonikohus otsustas, et president Igor Dodoni võib ajutiselt ametist kõrvaldada, sest ta keeldus täitmast oma põhiseaduslikke kohustusi, jättes kahel korral kaitseministriks kinnitamata Eugen Sturza, kelle oli sellele ametikohale kinnitamiseks esitanud peaminister Pavel Filip.[112]
- Ukraina pealinnas Kiievis parlamendihoone ees toimus Mihheil Saakašvili ja teiste opositsioonipoliitikute eestvedamisel korraldatud korruptsioonivastane meeleavaldus, millel osales umbes 4500 inimest. Toimus ka väikeseid kokkupõrkeid politseiga, kes üritas takistada telkide püstitamist parlamendi ette.[113]
- Venemaal Moskvas pikendas kohus omastamises kahtlustatava filmi- ja teatrilavastaja Kirill Serebrennikovi koduaresti 19. jaanuarini.[114]
- Venemaa keskvalimiskomisjoni esimees Ella Pamfilova teatas, et opositsioonijuht Aleksei Navalnõile määratud kohtulike karistuste tõttu ei ole tal võimalik Venemaa presidendivalimistel kandideerida enne 2028. aastat.[115]
- Eestisse saabus kahepäevasele visiidile Ameerika Ühendriikide Marylandi osariigi asekuberner Boyd Rutherford, kes tutvub Eesti kogemusega narkopoliitika valdkonnas ja arutab võimalusi koostöö tihendamiseks. Ta kohtus Eesti välisministri Sven Mikseri ja siseministri Andres Anveldiga.[109]
- Eesti suursaadik Kasahstanis Heiti Mäemees esitas Kasahstani presidendile Nursultan Nazarbajevile oma volikirja.[109]
- XIII Riigikogus kukkus esimesel lugemisel läbi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna algatatud eelnõu kooseluseaduse tühistamiseks. Eelnõu edasist menetlemist toetas 19, selle edasiselt lugemiselt eemaldamist 47 parlamendiliiget.[116]
- Hiinas algas valitseva Hiina Kommunistliku Partei kongress, mille avas president Xi Jinping.[117]
- Saksamaal teatas Saksimaa liidumaa peaminister Stanislaw Tillich oma tagasiastumisest. Tema järeltulijana avalikustati Michael Kretschmer, kes peaks Tillichilt ameti üle võtma 2017. aasta detsembris.[16]
- Suurbritannias kuulutati välja 2017. aasta Bookeri auhinna laureaat, kelleks sai Ameerika Ühendriikide kirjanik George Saunders teosega "Lincoln in the Bardo".[118]
- Eesti peaminister Jüri Ratas alustas kolmepäevast visiiti Belgias Brüsselis, et osaleda Euroopa Ülemkogu kohtumisel.[109]
- Eesti tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski alustas kahepäevast visiiti Belgias Brüsselis, et osaleda seal toimuval sotsiaaltippkohtumisel ja kohtuda Euroopa Komisjoni sotsiaalvoliniku Marianne Thysseniga.[109]
- Eestit külastas Liechtensteini välis-, justiits- ja kultuuriminister Aurelia Frick. Eesti kultuuriministri Indrek Saarega arutas ta Euroopa kultuuripärandi aastaga ja digiteerimisega seotud küsimusi, siseminister Andres Anveltiga Dublini konventsiooni reformi teemat ja välisminister Sven Mikseriga riikidevahelisi suhteid.[109]
- Eestisse saabus kahepäevasele ametlikule visiidile Türgi Euroopa Liidu suhete minister Ömer Çelik, kes kohtus visiidi esimesel päeval president Kersti Kaljulaidi ja teisel päeval välisminister Sven Mikseriga, et arutada kahe riigi suhteid, Türgi ja Euroopa Liidu vahekorda, rändetemaatikat ja olukorda Lähis-Idas.[109]
- Tartus pidas Kaitsepolitseiamet kinni Tartu abilinnapead Valvo Semilarski (Eesti Reformierakond) ja Artjom Suvorovi (Eesti Keskerakond), keda kahtlustati mitmes korruptsioonikuriteos. Järgmisel päeval esitasid nad avaldused abilinnapea ametist lahkumiseks.[119]
- Austria välisminister ja liidukantsleri kandidaat Sebastian Kurz kutsus taas Euroopa Liitu üles lõpetama kõnelusi Türgi liitumiseks Euroopa Liiduga.[120]
- Belgias Brüsselis algas Euroopa Ülemkogu kohtumine. Kohtumisel osalenud valitsusjuhid ja riigipead kinnitasid, et ei kavatse taganeda Iraaniga sõlmitud tuumaleppest ja pöördusid ka Ameerika Ühendriikide Kongressi poole üleskutsega jätkata selle sätetest kinnipidamist.[121]
- Ida-Timori parlament ei kiitnud heaks peaminister Mari Alkatiri valitsuse poliitilist programmi, avaldades sellega valitsusele sisuliselt umbusaldust.[16]
- Kanada kindralkuberner allkirjastas parlamendi mõlemas kojas heakskiidu saanud välisriikide korrumpeerunud ametnike ohvrite õiguse seaduse ehk niinimetatud Magnitski seaduse, mis lubab kehtestada sanktsioonid (varade külmutamine, sissesõidukeeld) neile välisriikide ametnikele, kes on toime pannud inimõiguste rikkumisi. Seadus võttis eeskuju Ameerika Ühendriikide samasugusest varasemast seadusest, mis oli esmajärjekorras suunatud nende Venemaa riigiametnike vastu, kes põhjustasid korruptsiooni uurinud juristi Sergei Magnitski surma.[122]
- Leedus Anykščiais algas Baltimaade regionaalministrite kahepäevane kohtumine, millel osales ka Eesti riigihalduse minister Jaak Aab. Kohtumisel vahetati kogemusi haldusreformide läbiviimisel ja efektiivsete avalike teenuste osutamisel.[109]
- Pakistani korruptsioonikuritegude kohus esitas endisele peaministrile Nawaz Sharifile ja tema tütrele ametliku süüdistuse välismaal asuvate kinnisvarade varjatud soetamises ja omamises.[123]
- Ukraina Ülemraada kiitis heaks tervishoiureformi seadused, mille ettevalmistamine oli venima jäänud ning mille vastuvõtmiseks olid survet avaldanud nii Euroopa Liit kui ka Rahvusvaheline Valuutafond. Reform peaks vähendama korruptsiooni Ukraina tervishoiusüsteemis, võimaldades patsiendil endale ise arsti valida ning muutes senist ravimite riigi poolt hüvitamise korda.[124]
- Uus-Meremaal teatas parlamendivalimistel kaalukeele staatusse tõusnud rahvuslik-populistliku partei Uus-Meremaa Esimesena esimees Winston Peters, et on otsustanud moodustada koalitsiooni seni opositsioonis olnud Uus-Meremaa Tööparteiga.[125]
- Eesti president Kersti Kaljulaid oli töövisiidil Soomes, kus esines Rootsi-Soome kultuurikeskuse Hanaholmeni tulevikufoorumil.[126]
- Eesti suursaadik Luksemburgis Kaili Terras esitas Luksemburgi suurhertsogile Henrile oma volikirja.[109]
- Ameerika Ühendriikide riigisekretär Rex Tillerson alustas ringsõitu, mille raames külastas ta Saudi Araabiat, Katarit, Pakistani, Indiat ja Šveitsi.[127]
- Austria president Alexander Van der Bellen tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks parlamendivalimised võitnud Austria Rahvapartei esimehele, senisele välisministrile Sebastian Kurzile.[16]
- Hollandi peaministrikandidaat Mark Rutte tegi teatavaks oma uue valitsuskabineti koosseisu. Võrreldes senise valitsusega vahetas ta välja mitmed võtmetähtsusega ministrid. Välisministri kandidaadiks sai Halbe Zijlstra, kaitseministri kandidaadiks Ank Bijleveld, siseministri kandidaadiks Kajsa Ollongren ja rahandusministri kandidaadiks Wopke Hoekstra.[16]
- Poolas Stalowa Wola linna ostukeskuses toimus noarünnak. Rünnaku pani toime 27-aastane Poola kodanik, kes pussitas inimesi selga. Vigastada sai kaheksa inimest, kellest üks suri. Ostukeskuse külastajatel õnnestus ründaja kinni pidada ja politseile üle anda.[128]
- Tšehhis algasid kahepäevased parlamendivalimised. Valimistel kogus 26,9% häältest endise rahandusministri Andrej Babiši populistlik erakond ANO 2011, mis sai 200-kohalises parlamendis 78 kohta. Paremuselt teise tulemuse saavutas 11,3% häälte ja 25 parlamendikohaga liberaalkonservatiivne erakond Kodanike Demokraatlik Partei. Seni valitsust juhtinud Tšehhi Sotsiaaldemokraatlik Partei sai vaid 7,3% häältest ja 15 kohta parlamendis. Valimisaktiivsus oli 60,8%.[16]
- Eestis Haapsalus allkirjastati koalitsioonilepe, mille sõlmisid senise linnapea Urmas Suklese eestvedamisel moodustatud valimisliit HaRi ja Eesti Keskerakond. Vastavalt koalitsioonileppele jätkab Sukles linnapeana, linnavolikogu esimehe koht läheb aga Riigikogu liikmele Jaanus Karilaidile.[129]
- Afganistani pealinnas Kabulis toimunud enesetapurünnakus hukkus vähemalt 15 sõjakooli kadetti, veel neli kadetti said haavata.[130]
- Gruusias toimusid kohaliku omavalitsuse esindusorganite valimised. Pealinna Thbilisi linnapeaks valiti endine jalgpallur Kahha Kaladze valitsevast valimisliidust Gruusia Unelm. Gruusia Unelma kandidaadid said linnapeaks veel mitmes suuremas linnas nagu Bathumi, Phothi ja Rusthavi.[131]
- Hispaanias Barcelonas tuli 450 000 inimest tänavatele, et avaldada toetust Kataloonia iseseisvusele. Samal päeval teatas Hispaania peaminister Mariano Rajoy, et algatab Kataloonia autonoomia ajutise peatamise protsessi, kuna Kataloonia autonoomse piirkonna juhid ei andnud keskvalitsusele määratud tähtajaks selget vastust, kas nad kavatsevad ühepoolselt iseseisvuse välja kuulutada või mitte.[132]
- Saksamaal Müncheni kesklinnas Rosenheimer Platzil ründas noaga relvastatud mees inimesi, tekitades vigastusi kokku neljale inimesele. Politseil õnnestus ründaja kinni pidada, tema motiivid jäid esialgu selgusetuks.[133]
- Valgevene pealinnas Minskis toimus mitmesaja osavõtjaga meeleavaldus, millel protesteeriti nn sotsiaalsete parasiitide täiendava maksustamise ning kaitsejõududes levinud kiusamiste ja ahistamise vastu.[134]
- Argentinas toimusid parlamendivalimised. Ümber valiti 127 kohta 257-liikmelises parlamendi alamkojas ja 24 kohta 72-liikmelises ülemkojas. Edukaim oli erakond Cambiemos, mis sai kokku umbes 42% antud häältest. Valimisaktiivsus. Ühtlasi valiti uus kuberner Santiago del Estero provintsile, kelleks sai 68% häältest kogunud Gerardo Zamora erakonnast Frente Cívico.[16]
- Itaalias Lombardia ja Veneto maakonnas toimusid autonoomiareferendumid.
- Jaapanis toimusid parlamendivalimised, mille võitis ülekaalukalt ka seni võimul olnud Liberaaldemokraatlik Partei (33,2% häältest, 284 kohta 465-liikmelises parlamendis). Suurimaks opositsioonierakonnaks tõusis Jaapani Konstitutsiooniline Demokraatlik Partei, mis sai 19,8% häältest ja 55 kohta parlamendis. Valimisaktiivsus oli 53,7%.[16]
- Kosovos toimusid kohaliku omavalitsuse organite valimised.[135]
- Rootsi pealinnas Stockholmis toimus umbes 3000 osavõtjaga meeleavaldus, millel protesteeriti naiste seksuaalse ahistamise vastu. Üritusel osales ka Rootsi võrdõiguslikkuse minister Åsa Regnér.[136]
- Sloveenias toimusid presidendivalimised. Senine president Borut Pahor pälvis 47,1% valijate toetuse, tema peamine vastaskandidaat Marjan Šarec 25% valijate toetuse. Kuna võitmiseks oli esimeses voorus vajalik enam kui 50% valijate toetus, korraldatakse 12. novembril valimiste teine voor. Valimisaktiivsus oli 43,6%.[16]
- Venemaal Moskvas vabastati kinnipidamiskeskusest opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi, kes kandis seal 20-päevast karistust president Vladimir Putini vastu suunatud sanktsioneerimata meeleavalduste korraldamise eest.[137]
- Eestis Viljandis sõlmiti koalitsioonilepe Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Keskerakonna vahel.[138]
- Ameerika Ühendriikide riigisekretär Rex Tillerson tegi üllatusvisiidi Iraaki, kus kohtus Iraagi peaministri Ḩaidar al-‘Ibādīga. Kohtumisel kutsus ta Iraagi ja Iraagi Kurdistani juhte üles alustama dialoogi erimeelsuste ületamiseks ja tegema koostööd Iraagi territoriaalse terviklikkuse säilitamise nimel. Enne seda külastas ta samal päeval ka ette teatamata Afganistani ja kohtus Bagrami lennubaasis Afganistani presidendi Ashraf Ghanīga.[139][140]
- Luksemburgis toimus Euroopa Liidu riikide sotsiaal- ja tööministrite ametlik kohtumine, mida juhatasid Eesti ministrid Jevgeni Ossinovski ja Kaia Iva. 14-tunnise kohtumise tulemusel otsustati muuta lähetatud töötajate direktiivi. selle muutmine on tekitanud liikmesriikide vahel tõsiseid lahkhelisid ja muutmisotsust ei õnnestunud langetada konsensuslikult, vaid lihthäälteenamuse teel.[141]
- Nicaragua asepresident Rosario Murillo teatas Nicaragua ühinemisest Pariisi kliimaleppega. Selle tulemusel jäi maailma vaid kaks riiki, mis pole leppega ühinenud või on sellest taganenud – Ameerika Ühendriigid ja Süüria.[142]
- Ukraina korruptsioonivastase võitluse agentuuri töötajad otsisid läbi Odessa linnapea Gennadi Truhhanovi ning tema lähemate kaastööliste ameti- ja eluruumid. Truhhanovit kahtlustatakse taristu arendamiseks mõeldud rahaliste vahendite omastamises.[143]
- Venemaal Tšetšeenias Šelkovskaja küla lähistel asuvas rahvuskaardi baasis avas leitnant tule kaassõdurite pihta. Rünnakus hukkus neli sõdurit, maha lasti ka ründaja ise.[144]
- Venemaal Moskvas rünnati valitsuse suhtes kriitilise raadiojaama Ehho Moskvõ toimetuses noaga peatoimetaja asetäitjat Tatjana Felgengauerit, kes sai raskelt vigastada ja kellele tehti samal päeval operatsioon. Rünnaku pani toime ilmsete psüühiliste häiretega 48-aastane Boriss Grits, kes peeti sündmuskohal kinni.[145]
- Eestit külastasid Ameerika Ühendriikide Senati väliskomisjoni liikmed Chris Murphy ja Ron Johnson, kes kohtusid välisminister Sven Mikseriga. Kohtumise keskmes olid Ameerika Ühendriikide ja Eesti suhted ning julgeolekuolukord Euroopas.[146]
- XIII Riigikogu teiseks aseesimeheks valiti tagasi astunud Taavi Rõivase asemel Reformierakonna esimees Hanno Pevkur. Kandidaadi osas ei olnud opositsioon ühtne, lisaks Pevkurile seati üles ka Vabaerakonna fraktsiooni kuuluv Krista Aru – hääletusel sai Pevkur 33 ja Aru üheksa häält.[147]
- Tartus alustas kohaliku omavalitsuse volikogude valimised võitnud Eesti Reformierakond koalitsioonikõnelusi Eesti Keskerakonnaga.[148]
- Paides allkirjastasid Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eesti Keskerakond koalitsioonilepingu linna juhtimiseks. Linnapeakandidaadiks kinnitati Priit Värk Isamaa ja Res Publica Liidust ning volikogu esimehe kandidaadiks Aivar Tubli Keskerakonnast.[149]
- Afganistani president Ashraf Ghanī oli ametlikul visiidil India pealinnas New Delhis, kus pidas kahepoolse koostöö edendamiseks ning terrorismivastase võitluse koordineerimiseks kõnelusi presidendi Ram Nath Kovindi, peaministri Narendra Modi ja välisminister Sushma Swarajiga.[150]
- Austria parlamendivalimistel edukaimaks osutunud Austria Rahvapartei esitas ametliku kutse koalitsioonikõnelusteks parempopulistlikule Austria Vabadusparteile, mille viimane ka vastu võttis.[151]
- Moldovas peatati ajutiselt president Igor Dodoni volitused ja tema kohuseid asus täitma parlamendi esimees Andrian Candu. Samm oli vajalik selleks, et vannutada ametisse kaitseminister Eugen Sturza, keda president Dodon oli korduvalt keeldunud ametisse kinnitamast.[16]
- Portugalis võitis peaminister António Costa parlamendis toimunud usaldushääletuse. Valitsuse umbusaldamist toetas 105 saadikut, selle vastu oli 122 parlamendiliiget.[16]
- Saksamaal kogunes esimesele valimistejärgsele istungile parlamendi alamkoda Liidupäev. Liidupäeva esimeheks valiti senine rahandusminister, valimised võitnud Kristlik-Demokraatliku Liidu liige Wolfgang Schäuble. Rahandusministri kohused võttis ajutiselt üle Peter Altmaier.[152]
- Uus-Kaledoonia valitsus ei suutnud ka kolmandal korral endale uut juhti valida. Ainsana sellele ametikohale esitatud Philippe Germain sai viis häält, kuus valitsuse liiget hääletusel ei osalenud.[16]
- Venemaal Moskvas esilinastus režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis kõneleb Venemaa keisri Nikolai II armuloost poola päritolu baleriini Matylda Krzesińskaga. Film oli põhjustanud tugevat pahameelt Venemaa äärmuslike õigeusklike seas, kes nõudsid selle keelustamist. Ka filmi esilinastuse eel ja ajal leidis aset meeleavaldus, mille käigus pidas politsei kinni seitse avalikku korda rikkunud inimest.[153]
- Eesti peaminister Jüri Ratas oli visiidil Soomes, kus kohtus Eesti majandusse investeerinud ettevõtjatega.[146]
- Tallinnas Kultuurikatlas algas Eesti Euroopa Liidu eesistumise raames kolmepäevane Euroopa Liidu noortekonverents, mis valmistab ette sisendeid Euroopa Liidu uue noortestrateegia kujundamiseks.[146]
- XIII Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimeheks valiti Jürgen Ligi. Fraktsiooni senine esimees Hanno Pevkur lahkus ametist seoses valimisega Riigikogu aseesimeheks.[154]
- Eestis liitusid Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga selle nimekirjas Tallinna linnavolikogu liikmeteks valitud Helve Särgava, Kadri Kõusaar ja Anastassia Kovalenko.[155]
- Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus kiitis heaks erakonna osalemise Tallinna koalitsioonikõnelustel, kui valimised võitnud Eesti Keskerakond peaks sotsiaaldemokraatidele vastava ametliku ettepaneku tegema.[156]
- Tallinnas Toompea lossis toimunud konverentsil tehti teatavaks Aasta põllumehe aunimetuse laureaat, kelleks sai Rapla maakonna piimatööstusettevõtte Kaiu LT juht Margus Muld.[157]
- Ameerika Ühendriikide riigisekretär Rex Tillerson külastas Indiat ja pidas kõnelusi India välisministri Sushma Swarajiga.[158]
- Hiinas Kommunistliku Partei kongressil tehti teatavaks poliitbüroo seitsmeliikmelise alalise komitee uus koosseis, kus senistest liikmetest säilitasid oma ametikoha ainult president Xi Jinping ja peaminister Li Keqiang. Ühtlasi valiti Xi Jinping tagasi partei peasekretäriks.[159]
- Iraagi peaminister Ḩaidar al-‘Ibādī külastas Türgi pealinna Ankarat ja kohtus seal Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga. Mõlemad lubasid tihendada koostööd piirkonna stabiilsuse suurendamiseks. President Erdoğan avaldas ühtlasi täielikku toetust Iraagi territoriaalsele terviklikkusele ja nimetas Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendumit vastuvõetamatuks.[160]
- Itaalia peaminister Paolo Gentiloni võitis viis senatis toimunud usaldushääletust, mis olid seotud uue valimisseaduste vastuvõtmisega.[16]
- Saksamaa liidupresident Frank-Walter Steinmeier külastas Venemaad ja kohtus Moskvas Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Kohtumisel rõhutas Steinmeier vajadust Saksa- ja Venemaa suhete parandamiseks.[161]
- Usbekistani president Shavkat Mirziyoyev alustas kahepäevast ametlikku visiiti Türgi pealinnas Ankaras. Tegemist oli Usbekistani presidendi esimese visiidiga Türgisse pärast 1999. aastat.[162]
- Uus-Meremaa peaministri kandidaat, Uus-Meremaa Tööpartei esimees Jacinda Ardern tegi teatavaks oma valitsuskabineti koosseisu, kus ta võttis endale lisaks peaministri ametikohale ka riikliku julgeoleku ministri ameti.[16]
- Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses algas Tallinna toidumess, mille avas maaeluminister Tarmo Tamm.[146]
- Eesti Keskerakonna Tallinna piirkonna nõukogu otsustas, et ei moodusta Tallinna linnavolikogus ühegi erakonnaga koalitsiooni ja jätkab linna juhtimist üksi. Keskerakonnal on pärast kohalikke valimisi 79-liikmelises volikogus 40 kohta.[163]
- Lääne-Nigula vallas sõlmisid koalitsioonilepingu valimisliit Ühinenud Kogukonnad ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Vallavolikogu esimehe kandidaadiks esitati senine Lääne maavanem Neeme Suur, kes seetõttu esitas ka avalduse maavanema ametist lahkumiseks.[164]
- Bulgaarias Sofias algas Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide justiits- ja siseministrite kahepäevane töökohtumine, millel osalesid ka Eesti justiitsminister Urmas Reinsalu ja siseminister Andres Anvelt.[146]
- Hollandis astus ametisse peaminister Mark Rutte uus valitsus.[16]
- Keenias toimuvad presidendivalimiste kordusvalimised.
- Uus-Meremaal astus ametisse peaminister Jacinda Arderni valitsus.[16]
- Eestis oli ametlikul visiidil Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri esimees Dragan Čović, kes kohtus visiidi raames president Kersti Kaljulaidi, XIII Riigikogu esimehe Eiki Nestori ja peaminister Jüri Ratasega.[16]
- Eestit külastas Ukraina Ülemraada väliskomisjoni esimees Ganna Gopko, kes kohtus visiidi raames XIII Riigikogu väliskomisjoni aseesimehe Keit Pentus-Rosimannuse ja välisminister Sven Mikseriga.[146]
- Eestit külastas Euroopa Komisjoni naabrus- ja laienemispoliitika volinik Johannes Hahn, kes kohtus Eesti välisministri Sven Mikseriga. Kohtumisel keskenduti novembris toimuva Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumise ettevalmistamisele.[146]
- Eesti keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler avas rahvusvahelise kliimahäkatoni Climathon 2017, üheaegselt 250 maailma linnas toimuva ajurünnaku keskkonnateemadel. Tallinna häkaton keskendus linnatranspordi teemadele.[146]
- Hispaanias otsustas Kataloonia parlament häältega 70:10 kuulutada ühepoolselt välja piirkonna iseseisvuse. Vastusena sellele kiitis Hispaania senat samal päeval häältega 214:47 heaks põhiseaduse §155 rakendamise, mille alusel sai Kataloonia autonoomia ajutiselt peatada. Vastavalt sellele saatis Mariano Rajoy valitsus Kataloonia parlamendi laiali ja tagandas ametist Kataloonia presidendi Carles Puigdemonti valitsuse. Mõlemad otsused jõustusid järgmisel päeval.[16]
- Eesti Rahva Muuseumi uueks direktoriks valiti riigikontrolör Alar Karis.[165]
- Tallinnas Maarjamäe lossis avati Eesti filmimuuseum. Muuseumi avamisel osales kultuuriminister Indrek Saar.[146]
- Islandil toimusid ennetähtaegsed parlamendivalimised. Valimistel oli edukaim ka seni võimul olnud Iseseisvuspartei, mis sai 25,2% antud häältest ja 16 kohta 63-liikmelises parlamendis. Säilis parlamendi senine suur killustatus. Valimisaktiivsus oli 81,2%.[16]
- Eestis Paadrema kalmistul toimus Eesti Kirjanike Liidu korraldamisel kirjanik Karl Ristikivi urni ümbermatmine, mis varem oli sängitatud Stockholmi metsakalmistule.[146]
- Hispaanias Kataloonia autonoomse piirkonna pealinnas Barcelonas avaldasid sajad tuhanded inimesed meelt Hispaania territoriaalse terviklikkuse säilitamise toetuseks.[166]
- Makedoonias toimus kohalike valimiste teine voor, mille võitis ülekaalukalt valitsev Makedoonia Sotsiaaldemokraatlik Liit. Peamine opositsioonierakond VMRO-DPMNE teatas, et keeldub valimistulemusi tunnustamast ja nõudis erakorraliste parlamendivalimiste korraldamist.[167]
- Afganistanis Ghaznī provintsis politsei kontrollpunktile toimunud rünnakus hukkus üheksa ja sai vigastada veel neli politseinikku. Rünnaku korraldas äärmuslik islamiliikumine Ţālebān.[168]
- Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi valimiskampaaniaga seotud ettevõtja Paul Manafort ja poliitikakonsultant Rick Gates said süüdistuse rahapesus, vandenõus Ameerika Ühendriikide vastu ja asjaolu varjamises, et nad esindasid välisriigi huve. Mõlemad mehed olid olnud seotud Ukraina venemeelsete jõudude toetamisega.[169]
- Ameerika Ühendriikides Washingtonis tõkestas föderaalkohus president Donald Trumpi keelu kehtivuse, mille kohaselt ei tohi kaitsejõud enam teenistusse võtta transseksuaalseid inimesi. Kohtu tõkend kehtib ajutiselt, kuni kohus on Trumpi seadusemuudatustele õigusliku hinnangu andnud.[170]
- Kuveidis astus ametist tagasi peaminister Jābir Mubārak al-Ḩamad aş-Şabāḩi valitsus.[16]
- Saudi Araabia võimud teatasid, et alates 2018. aastast lubatakse esimest korda riigi ajaloos naisi staadionidele spordiüritusi vaatama.[171]
- Venemaa ajakirjanik Jekaterina Gordon teatas kavatsusest kandideerida 2018. aasta presidendivalimistel.[172]
- Afganistani pealinna Kabuli diplomaatiliste esinduste piirkonnas toimunud enesetapurünnakus hukkus kolm ja sai vigastada 15 inimest. Rünnaku eest võttis vastutuse äärmuslik islamiorganisatsioon Islamiriik.[173]
- Ameerika Ühendriikides New Yorgis Manhattanil sõitis 29-aastane usbeki rahvusest mees kaubikuga jalgrattateele, rünnakus hukkus kaheksa inimest. Pärast kokkupõrget koolibussiga püüdis kaubikujuht põgeneda, kuid politsei tulistas teda kõhtu ja ta toimetati haiglasse. Tema juurest leiti kiri, milles ta teatas, et pani rünnaku toime äärmusliku islamiorganisatsiooni Islamiriik nimel.[174]
- Austraalias astus Põhjaterritooriumi administraatorina ametisse Vicki O'Halloran.[16]
- Hispaania ülemkohus alustas Kataloonia autonoomse piirkonna juhtidele esitatud süüdistuste menetlemist. Hispaania riigiprokuratuur süüdistab Kataloonia parlamendi mitmeid juhtivpoliitikuid mässus ja riigist lahkulöömises.[175]
- Mali pealinnas Bamakos ründasid relvastatud isikud Mali ülemkohtu esimehe autokonvoid, rünnakus hukkus viis sõdurit ja üks tsiviilisik, kohtunik ise rünnakus kannatada ei saanud.[176]
- Moldova konstitutsioonikohus avaldas toetust 35 parlamendiliikme algatatud eelnõule viia põhiseaduse §13 parandus, mis sätestaks Moldova riigikeelena rumeenia keele. Eelnõu peaks parlamendis menetlusele jõudma aprillis 2018.[177]
- Saksamaal Schwerinis vahistati varahommikul 19-aastane muslimi taustaga mees, kes valmistas ette pommirünnaku korraldamist.[178]
- Eesti president Kersti Kaljulaid alustas koos abikaasaga kolmepäevast riigivisiiti Gruusias. Visiidi esimesel päeval kohtus ta Gruusia presidendi Giorgi Margvelašviliga. Presidenti saatsid visiidil lisaks abikaasale kultuuriminister Indrek Saar, majandus- ja taristuminister Kadri Simson, kaitseväe juhataja Riho Terras, XIII Riigikogu liikmed Kalle Palling ja Marko Mihkelson ning 33-liikmeline äridelegatsioon.[179]
- Tallinnas Vabaduse väljakul tulistas politsei korraldustele mitte allunud 33-aastast paljasjalgset meest, kes vehkis nugadega ja hirmutas inimesi. Mees sai raskelt haavata ja suri hiljem haiglas, keegi teine vahejuhtumis kannatada ei saanud.[180]
- Viimsi vallavolikogu valis esimeheks Reformierakonna fraktsiooni kuuluva Taavi Kotka.[181]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
