November 2017, kroonika
2017. aasta november algas kolmapäeval ja lõppes 30 ööpäeva pärast neljapäeval.
- Iraani pealinnas Teheranis tähistasid tuhanded inimest 38 aasta möödumist Ameerika Ühendriikide suursaatkonna hõivamisest. Tegemist on iga-aastase üritusega, kuid sel aastal osales seal varasemast rohkem rahvast, mida seostatakse pahameelega Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi kava üle tühistada Iraaniga sõlmitud rahvusvaheline tuumalepe.[24]
- Kõrgõzstani prokuratuur teatas süüasja algatamisest endise peaministri ja presidendikandidaadi Ömürbek Babanovi vastu, keda süüdistatakse vihakõnes ja avalikes üleskutsetes valitsuse kukutamiseks.[25]
- Liibanonis astus mõrvaähvardustele viidates tagasi peaminister Sa‘d al-Ḩarīrī.[3]
- Saksamaal Bonnis avaldas meelt umbes 7000 keskkonnaaktivisti, kes nõudsid senisest tõhusamat kliimakaitset, muuhulgas kivisöest loobumist energiatootmises ja laialdasemat taastuvenergiate kasutuselevõtmist.[26]
- Saudi Araabias vahistati korruptsioonis kahtlustatuna 11 printsi, neli valitsuse liiget ja kümneid endisi ministreid. Vahistatute seas oli ka üks maailma rikkamaid mehi, prints Al-Walīd ibn Ţalāl.[27]
- Slovakkias toimusid maakondade kuberneride valimised.[3]
- Eestis valis Valga vallavolikogu uue valla esimeseks vallavanemaks senise Valga maavanema Margus Lepiku.[28]
- Eestis valis Lääne-Harju vallavolikogu uue valla esimeseks vallavanemaks Jaanus Saadi.
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump saabus oma Aasia-ringsõidu raames selle esimesse peatuspaika Jaapanisse, kus ta kohtus visiidi esimesel päeval seal teenivate Ameerika Ühendriikide sõduritega.[29]
- Sutherland Springsi kirikutulistamine: Ameerika Ühendriikides Texase osariigis Sutherland Springsi linna baptistikoguduses toimunud tulistamises hukkus vähemalt 26 ja sai vigastada veel 20 inimest. Tulistajaks osutus 26-aastane endine sõjaväelane, kes lõpetas hiljem samal päeval elu enesetapuga.[30][31]
- Belgias Brüsselis andsid ennast Belgia politsei kätte ametist tagandatud Kataloonia omavalitsuse president Carles Puigdemont ja neli tema valitsuse liiget, kelle kohta Hispaania oli väljastanud rahvusvahelise vahistamismääruse.[32]
- Itaalias Sitsiilias toimusid kohaliku parlamendi ja presidendi valimised. Valimistel oli edukaim endise peaministri Silvio Berlusconi Paremtsentristlik Koalitsioon, mis sai 62-kohalises parlamendis 29 kohta. Sitsiilia presidendiks valiti 39,8% toetusega sama valimisliidu esindaja Nello Musumeci.[3]
- Rumeenia pealinnas Bukarestis ja teistes suuremates linnades avaldasid tuhanded inimesed meelt valitsuse kohtureformi plaanide vastu, mis allutaksid kohtud senisest suuremale poliitilisele kontrollile.[33]
- Venemaal Moskvas ja Peterburis toimusid rahvusliku ühtsuse päeva puhul rahvuslaste valitsusvastased meeleavaldused, mille organisaatoriks peeti vabatahtlikult eksiili läinud rahvuslast Vjatšeslav Maltsevit. Sarnased meeleavaldused toimusid ka teistes Venemaa linnades. Kuna tegemist oli sanktsioneerimata üritustega, pidas politsei üle Venemaa kinni 448 meeleavaldajat, neist 339 Moskvas.[34]
- Eesti president Kersti Kaljulaid osales Eesti Vabaõhumuuseumis Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks valmistatava kaltsuvaiba kudumisel.[35]
- Eesti Keskerakonna Tartu piirkonna juhatus kinnitas Tartu linnavolikogu esimehe kandidaadiks Aadu Musta.[36]
- Belgias Brüsselis toimus Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumine, millel osales ka kõrgetasemeline Eesti delegatsioon eesotsas maaeluminister Tarmo Tammega.[37]
- Belgias Brüsselis algas Euroopa Liidu ja euroala rahandusministrite kahepäevane kohtumiste sari, millel osales ka Eesti rahandusminister Toomas Tõniste.[37]
- Islandi Vasak-Rohelise Liikumise esimees Katrín Jakobsdóttir loobus mandaadist valitsuse moodustamiseks, sest tal ei õnnestunud teiste erakondadega uues koalitsioonis kokku leppida.[38]
- Saalomoni Saarte parlament avaldas häältega 27:23 umbusaldust peaminister Manasseh Sogavare valitsusele.[3]
- Saksamaal Bonnis algas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimakonverents, millel jätkati Pariisi kliimakokkuleppe rakendamiseks vajaliku reeglistiku väljatöötamist.[37]
- Soomes algas Põhja- ja Baltimaade kaitseministrite kahepäevane kohtumine, millel osales ka Eesti kaitseminister Jüri Luik.[37]
- Zimbabwes tagandati ametist riigi asepresident Emmerson Mnangagwa.[3]
- Venemaal Kaasani kesklinnas toimus umbes 150 osavõtjaga meeleavaldus, millel nõuti kõigis Tatarstani koolides tatari keele tundide kohustuslikuks muutmist.[39]
- Eesti kultuuriminister Indrek Saar alustas nädalast visiiti Ameerika Ühendriikides New Yorgis, et osaleda nüüdiskunsti biennaali Performa Biennial avamisel ja pidada kohtumisi kultuuritegelastega.[37]
- Eestit külastas Jaapani asevälisminister Kazuyuki Nakane, kes kohtus siin oma Eesti kolleegi Sven Mikseriga.[37]
- Eesti Keskerakond kinnitas Tallinna abilinnapeade kandidaatideks Eha Võrgu, Kalle Klandorfi, Andrei Novikovi, Vadim Belobrovtsevi, Tõnis Mölderi ning samal päeval Isamaa ja Res Publica Liidust välja astunud parteitu Aivar Riisalu.[40]
- Pärnu linnavolikogu esimesel valimistejärgsel istungil valiti volikogu esimeheks Isamaa ja Res Publica Liidu liige Andres Metsoja.[41]
- Austraalias kaotas peaminister Malcolm Turnbulli valitsus enamuse parlamendis, sest koalitsiooni kuulunud parlamendiliige John Alexander otsustas oma ilmsiks tulnud topeltkodakondsuse tõttu parlamendist tagasi astuda.[57]
- Bahreinis plahvatas hilisõhtul naftatoru, tekitades kahjustusi läheduses asuvatele elumajadele. Bahreini võimud nimetasid plahvatust terroriaktiks, mille panid toime Iraani toetusel tegutsevad mässulised.[58]
- Sint Maarteni parlament tagandas ametist peaminister William Marlini ja nimetas peaministri kohusetäitjaks senise asepeaministri Rafael Boasmani.[3]
- Usbekistanis Samarkandis toimunud Kesk-Aasia riikide tippkohtumisel, millel osalesid Usbekistani, Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani ja Türkmenistani välisministrid, allkirjastati nende riikide vastastikuse koostöö programm aastateks 2018–2019. Tippkohtumine leidis aset jätkuna samuti Samarkandis toimunud Euroopa Liidu ja Kesk-Aasia välisministrite kohtumisele.[59]
- Eesti sotsiaalkaitseminister Kaia Iva külastas Valga maakonda ning tutvub sealsete hoolekande- ja raviasutustega.[37]
- Riigikogus toimus Balti Nõukogu kohtumine, millel osalesid Eesti, Läti ja Leedu välisministrid.[37]
- Kaitseliidu Tartu malev tähistas oma asutamise 100. aastapäeva piduliku vastuvõtuga Eesti Rahva Muuseumis.[37]
- Tallinnasse saabusid neli päeva kestnud külaskäigule neli Rootsi kuningliku mereväe sõjalaeva.[37]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump saabus oma Aasia ringsõidu raames Filipiinidele.[62]
- Ekvatoriaal-Guineas toimusid parlamendivalimised, mille võitis ülekaalukalt Ekvatoriaal-Guinea Demokraatlik Partei koos oma liitlastega. See blokk sai 99 kohta 100-liikmelises parlamendi alamkojas ja kõik 75 kohta parlamendi ülemkojas. Valimisaktiivsus oli umbes 84%.[3]
- Gruusia kuues omavalitsusüksuses, kus esimeses voorus ei suudetud lõpptulemust välja selgitada, toimus kohalike valimiste teine voor.[63]
- Iraani ja Iraagi piirialasid tabas kohaliku aja järgi õhtul kell 21.48 võimas maavärin tugevusega 7,3 magnituudi. Maavärina tagajärjel hukkus üle 430 inimese ja ligi 7000 inimest said vigastada.[64][65]
- Sloveenias toimus presidendivalimiste teine voor. Valimised võitis 53% häältest kogunud Borut Pahor, kes on olnud presidendiametis alates 2012. aastast. Valimisaktiivsus oli suhteliselt madal, ainult 42%.[66]
- Ukraina pealinnas Kiievis avaldasid parlamendihoone ees meelt sajad Odessa endise kuberneri Mihheil Saakašvili toetajad, nõudes valitsuselt senisest ulatuslikumate reformide läbiviimist.[67]
- Eesti peaminister Jüri Ratas alustas kahepäevast visiiti Maltal ja Itaalias, kus kohtus Malta peaministri Joseph Muscati ja Itaalia peaministri Paolo Gentiloniga.[68]
- Eesti Naisliit tegi isadepäeva puhul teatavaks Aasta isa aunimetuse, mille pälvis Ida-Virumaal elav kuue lapse isa Meelis Sibrits.[69]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump nimetas tervishoiuministri kandidaadiks Alex Azari.[3]
- Ameerika Ühendriikide apellatsioonikohus lubas osaliselt jõustuda president Donald Trumpi septembris kehtestatud sissesõidukeelul, mis ei luba kuue peamiselt muslimitest elanikkonnaga riigi elanikel siseneda Ameerika Ühendriikidesse, kui neil ei ela Ameerika Ühendriikides lähisugulasi.[70]
- Belgias Brüsselis toimus Euroopa Liidu välis- ja kaitseministrite kohtumine, kus allkirjastati alalise struktureeritud kaitsekoostöö (PESCO) tahteavaldus. Kohtumisel osalesid ka Eesti kaitseminister Jüri Luik ja välisminister Sven Mikser.[68]
- Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas Euroopa Liidu eriesindajaks Lõuna-Kaukaasias Eesti euroametniku Toivo Klaari.[71]
- Filipiinidel Pampangas algas 31. ASEANi riikide tippkohtumine.
- Gruusia peaminister Giorgi Kvirikašvili tegi muudatusi oma valitsuskabinetis. Peaminister kaotas neli senist ministeeriumi: energeetika-, keskkonna- ja maavarade-, noorte- ja spordi- ning vanglate ministeeriumi.[72]
- Kõrgõzstanis teatas uurimise alla sattunud opositsioonipoliitik Ömürbek Babanov oma tagasiastumisest erakonna Respublika–Ata-Džurt parlamendifraktsiooni esimehe ametikohalt.[73]
- Rumeenia prokuratuur algatas uue kriminaaluurimise Sotsiaaldemokraatliku Partei esimehe Liviu Dragnea suhtes, keda kahtlustatakse Euroopa Liidult saadud rahaliste vahendite väärkasutamises.[74]
- Somaalias Somaalimaal toimusid parlamendi- ja presidendivalimised.
- Šveitsis Bernis toimus Kesk-Vahemere rändetee kontaktgrupi siseministrite kohtumine, millel osales ka Eesti siseministeeriumi delegatsioon eesotsas siseminister Andres Anveltiga.[68]
- Valgevenes Viciebskis mõistis ringkonnakohus 5,5 aastaks vangi Vene Õigeusu Kiriku preestri Nikolai Kirejevi, kes üritas kahte Valgevene naist Venemaale viia, et neid seal prostituutidena töötama sundida.[75]
- Venemaa ajalehe Novaja Gazeta kauaaegne peatoimetaja Dmitri Muratov teatas, et lahkub ametist.[76]
- Eesti president Kersti Kaljulaid alustas neli päeva kestnud töövisiiti Aafrikas, mille raames kohtus ta Etioopia ja Rwanda riigipeade ning Aafrika Liidu esindajatega.[77]
- Eestis valis Pärnu linnavolikogu linnapeaks tagasi valimisliidu Pärnu Ühendab liikme Romek Kosenkraniuse.[78]
- Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda võttis vastu suurimad maksumuudatused alates 1980. aastatest ja saatis eelnõu edasiseks menetlemiseks Senatisse.[89]
- Haiti president Jovenel Moïse nimetas pärast 22-aastast pausi ametisse riigi relvajõudude ajutise ülemjuhataja, kelleks sai kolonel Jodel Lesage. Sellega astus president otsustava sammu kaitseväe taastamise suunas, mille president Jean-Bertrand Aristide 1995. aastal pärast riigipöördekatset laiali saatis.[90]
- Kambodža ülemkohus mõistis riigi suurima opositsioonierakonna Kambodža Rahvusliku Päästmise Partei süüdi riigivastases tegevuses ja saatis selle laiali. Ülemkohtu otsusest tulenevalt kaotavad parteiliikmed ka oma kohad Kambodža parlamendis.[91]
- Kanadas Halifaxis algas viiepäevane julgeolekukonverents, millel Eestit esindasid kaitseminister Jüri Luik ja kaitseväe juhataja Riho Terras.[68]
- Leedu Seim võttis vastu seaduse, mis piirab inimõiguste rikkumises süüdistatud Venemaa ametnike majandustegevust ja liikumisvabadust Leedu territooriumil. Seadusele lisatud nimekirja on kantud 44 Venemaa riigiametnikku. Seadus võeti vastu 2012. aastal Ameerika Ühendriikides vastu võetud nn Magnitski seaduse eeskujul.[92]
- Saksamaal ei suutnud Kristlik-Demokraatlik Liit, Vaba Demokraatlik Partei ja erakond Liit 90 – Rohelised lõpetada määratud tähtajaks koalitsioonikõnelusi. Vaatamata sellele otsustati läbirääkimisi uue valitsuse moodustamiseks jätkata.[93]
- Tongas toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis Demokraatlik Partei, mis sai 14 kohta parlamendi 17 valitavast kohast.[3]
- Tšiilis lõppes üldvalimiste ametlik kampaania.[94]
- Venemaal Marimaal Vizimjarõ küla lähistel toimunud bussi ja palgiveoki kokkupõrkes hukkus vähemalt 15 inimest, veel neli inimest sai vigastada.[95]
- Eesti peaminister Jüri Ratas alustas kahepäevast visiiti Rootsis, et osaleda seal toimuval sotsiaaltippkohtumisel.[68]
- Arubal astus ametisse peaminister Evelyn Wever-Croesi valitsus.[3]
- Kanadas valis Nunavuti ala parlament uueks peaministriks Paul Quassa, kes astub ametisse 21. novembril.[3]
- Kreekas tähistati meeleavaldustega 44 aasta möödumist 1973. aastal sõjaväehunta vastu korraldatud üliõpilaste meeleavaldustest. Mälestusüritusel Ateenas osales umbes 10 000 inimest. Mõned noored maskides meeleavaldajad muutusid siiski vägivaldseks ja nende ohjeldamiseks pidi politsei kasutama pisargaasi. Kokku oli korda tagama toodud umbes 5000 politseinikku.[96]
- Serbias Belgradi lähistel algas Ameerika Ühendriikide ja Serbia ühine sõjaline õppus "Double Eagle".[97]
- Venemaa ajalehe Novaja Gazeta töötajad valisid lehe peatoimetajaks Sergei Kožeurovi, kes oli väljaande peatoimetaja ka aastatel 1993–1995 ja on vahepealsel perioodil töötanud ajalehe peadirektorina.[98]
- Venezuela üks opositsioonijõudude juhte Antonio Ledezma põgenes riigist üle piiri Colombiasse ja lendas hiljem samal päeval edasi Hispaaniasse. Ledezma oli olnud riigipöördekatse korraldamise süüdistuse alusel alates 2015. aastast koduarestis.[99]
- Eestis algas XXI Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival, mille avas kultuuriminister Indrek Saar.[68]
- Kosovos toimus kohaliku omavalitsuse esindusorganite valimiste teine voor.[104]
- Moldova pealinnas Chișinăus toimus rahvahääletus korruptsioonis kahtlustatava linnapea Dorin Chirtoacă ametist tagandamiseks. Kuna referendumil osales ainult 18% hääleõiguslikest elanikest, kuulutati selle tulemused tühiseks.[105][106]
- Saksamaal kukkusid lõplikult läbi senised kolmepoolsed kõnelused uue valitsuskoalitsiooni moodustamiseks, sest Vaba Demokraatlik Partei otsustas läbirääkimistelt põhimõtteliste vastuolude tõttu lahkuda.[107]
- Süüria kodusõda: Süüria valitsusväed vallutasid äärmusliku islamiorganisatsiooni Islamiriik viimase tugipunkti Süüria territooriumil, al-Būkamāli linna.[108]
- 2017. aasta Zimbabwe riigipööre: Zimbabwe valitsev erakond ZANU-PF tagandas erakorralisel koosolekul ametist erakonna esimehe Robert Mugabe ja nimetas tema asemele riigi endise asepresidendi Emmerson Mnangagwa. Ühtlasi heideti erakonnast välja Robert Mugabe abikaasa Grace Mugabe. Vaatamata üldistele ootustele ja oma erakonna soovile president Mugabe samal päeval avaldust oma tagasiastumisest riigipea ametikohalt siiski ei teinud.[109]
- Tšiilis toimusid parlamendi- ja presidendivalimised. Presidendivalimistel ei kogunud ükski kandidaat võitmiseks vajalikku häälteenamust, mistõttu korraldatakse ka valimiste teine voor, kuhu lähevad edasi 36,6% häältest saanud endine president Sebastián Piñera ja 22,7% häältega teiseks jäänud Alejandro Guillier.[3]
- Ukraina pealinnas Kiievis toimunud valitsusvastasel meeleavaldusel teatas endine Gruusia president ja Odessa kuberner Mihheil Saakašvili, et on valmis saama Ukraina peaministriks.[110]
- Eesti peaminister Jüri Ratas oli ametlikul visiidil Saksamaal Berliinis, kus ta pidas kõne Saksamaa rahvusliku leinapäeva tähistamisel Liidupäevas.[68]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump avalikustas oma kavatsuse kanda Põhja-Korea terrorismi toetavate riikide nimekirja, millega kaasnevad automaatselt uued sanktsioonid Põhja-Korea vastu.[111]
- Ameerika Ühendriikide justiitsministeerium andis kohtusse telekommunikatsioonifirma AT&T, et takistada seda omandamast meedia- ja kaabeltelevisiooniettevõtet Time Warner. Ameerika Ühendriikide võimude hinnangul kahjustaks firmade ühinemine vaba konkurentsi ja viiks ulatuslike hinnatõusudeni.[112]
- Belgias Brüsselis algas Euroopa Liidu haridus- ja noorteministrite kahepäevane kohtumine, kus kõik huvilised said osaleda ka Twitteri vahendusel. Eestit esindas kohtumisel kultuuriminister Indrek Saar.[113]
- Belgias Brüsselis toimus Euroopa Liidu üldasjade nõukogu, mida juhatas Eesti esindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas.[114]
- Burkina Faso kutsus tagasi oma suursaadiku Liibüas. Selle sammu tingis telekanalis CNN eetris olnud reportaaž Liibüas taastunud orjakaubandusest, mille peamiseks objektiks on Euroopasse pääsu otsivad mustanahalised aafriklased.[115]
- Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier kutsus kõiki parlamendierakondi üles andma endast parima uue valitsuse moodustamiseks ja mitte kiirustama uute erakorraliste parlamendivalimiste esilekutsumisega.[116]
- 2017. aasta Zimbabwe riigipööre: Zimbabwe valitsev erakond ZANU-PF andis president Robert Mugabele teada, et alustab järgmisel päeval tema umbusaldamist parlamendis. Päev varem oli erakond andnud Mugabele veel 24 tundi aega tagasiastumiseks, mida Mugabe aga ei teinud.[117]
- Tšehhi president Miloš Zeman alustas neli päeva kestnud visiiti Venemaal, mille raames kohtus ta Sotšis president Vladimir Putini ja Moskvas peaminister Dmitri Medvedeviga.[118]
- Venemaa välisminister Sergei Lavrov alustas visiiti Armeenia pealinnas Jerevanis, kus ta kohtus president Serž Sargsjani ja välisminister Eduard Nalbandjaniga. Ühe keskse teemana arutati vaidlusaluse Mägi-Karabahhi piirkonnaga seotud küsimusi. Vahetult enne Armeenia-visiiti oli Lavrov pidanud samal teemal läbirääkimisi Mägi-Karabahhi konflikti teise osapoole Aserbaidžaani riigijuhtidega.[119]
- Eesti president Kersti Kaljulaid ja justiitsminister Urmas Reinsalu andsid Tallinnas Coca-Cola Plazas laste- ja noortefilmide festivali Just Film avamisel üle vägaivallaennetuse auhinnad.[114]
- Eesti välisminister Sven Mikser alustas kolmepäevast visiiti Myanmaris Naypyidaw's, et osaleda seal toimunud Aasia ja Euroopa välisministrite kohtumisel.[114]
- Hiinas kohtusid Hiina president Xi Jinping ja Djibouti president Ismail Omar Guelleh. Kohtumisel allkirjastati mitmed majanduslikku koostööd puudutavad lepingud, teiste seas ka lepingud Djiboutile laenude ja muu majandusliku abi andmiseks.[128]
- Kreeka pealinnas Ateenas avaldasid sajad pensionärid meelt valitsuse läbi viidud pensionikärbete ja tervisekindlustuse vähendamise vastu.[129]
- Rumeenias võitis peaminister Mihai Tudose valitsus parlamendis toimunud umbusaldushääletuse. Valitsuse umbusaldamist toetas 159 parlamendiliiget, selle läbiminekuks oleks vaja olnud 233 parlamendiliikme toetus.[3]
- Saudi Araabia kõrge riigiametnik teatas telekanalile CNN antud intervjuus, et Saudi Araabia kavatseb 2018. aastal alustada turistiviisade väljastamist. Seni on riiki saanud külastada ainult seal töötavate inimeste sugulased, ärireisijad ja islamiusulised palverändurid.[130]
- Eesti riigihalduse minister Jaak Aab külastas Lääne maakonda.[114]
- Eesti valitsus leppis kokku, et veebruarist 2018 tõstetakse õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiisi algselt planeeritust kaks korda vähem. Otsuse tingisid alkoholi piirikaubanduse üha kasvavad mõjud ja rahandusminister Toomas Tõniste ettepanek jätta aktsiis veebruaris 2018 üldse tõstmata.[131]
- Pakistani pealinnas Islamabadis puhkesid kokkupõrked islamistlike meeleavaldajate ja politsei vahel. Kokkupõrgetes hukkus üks ja sai vigastada veel 80 politseinikku, politsei tappis omakorda kuus ja vigastas veel enam kui 200 meeleavaldajat.[139]
- Pakistani edelaosas Quettas toimunud enesetapurünnakus hukkus neli ja sai vigastada veel 22 inimest. Rünnaku objektiks oli kõrge sõjaväeohvitseri auto, kes ise rõnnaku ajal autos ei viibinud.[140]
- Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas seaduse, mis lubab võimudel välismaalt rahastatavaid ajakirjandusväljaandeid käsitleda välisagentidena ning kehtestada nende vastu õiguslikke ja majanduslikke sanktsioone.[141]
- Hondurases toimusid parlamendi- ja presidendivalimised.
- Nepalis toimus parlamendivalimiste esimene voor.
- Rumeenia pealinnas Bukarestis ja teistes suuremates linnades avaldasid taas kümned tuhanded inimesed meelt valitseva Sotsiaaldemokraatliku Partei plaani vastu reformida Rumeenia kohtusüsteemi, mis suurendaks poliitilist kontrolli kohtute üle.[142]
- Ukraina politsei vahistas pealinna Kiievi ühes restoranis 60 inimest, kes osalesid väidetavalt seal toimunud organiseeritud kuritegelike rühmituste juhtide nõupidamisel.[143]
- Austraalia parlamendi ülemkoda kiitis häältega 43:12 heaks seaduse samasooliste abielu legaliseerimiseks. Jõustumiseks vajab seadus ka alamkoja heakskiitu.[162]
- Elevandiluurannikul Abidjanis algas Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu kahepäevane tippkohtumine, millel osales ka Eesti peaminister Jüri Ratas.[153] Kohtumise raames allkirjastas Ratas Aafrika Liidu ja Mauritiusega hea tahte lepped e-valitsemise edendamiseks.[163]
- Hollandis Haagis Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali istungil, kohe pärast talle 20-aastase vangistuse määramist jõi horvaadist sõjakurjategija Slobodan Praljak kaasas olnud pudelist mürki. Ta suri mõne tunni pärast haiglas, kuhu ta kohtust viidi.[164]
- Jeemenis Adenis rahandusministeeriumi hoonete juures toimunud autopommiplahvatuses hukkus vähemalt kaks inimest, veel kolm inimest said raskeid vigastusi. Keegi rünnaku eest vastutust ei võtnud.[165]
- Kõrgõzstani uus president Sooronbaj Džeenbekov tegi oma esimese välisvisiidi, kohtudes Moskvas Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ja lubades kohtumisel kahe riigi strateegilise partnerluse tugevdamist.[166]
- Põhja-Korea katsetas uut mandritevahelist ballistilist raketti, mis saavutas lennukõrguse 4475 km ja lendas 950 km kaugusele, kukkudes Jaapani merre. Põhja-Korea hinnangul suudab see rakett edukalt tabada Ameerika Ühendriikide mandriosa.[167]
- Tšehhis astus seoses parlamendivalimistega ametist tagasi peaminister Bohuslav Sobotka valitsus.[3]
- Türgi meedia teatas, et prokuratuur väljastas veel 360 vahistamismäärust isikute suhtes, keda kahtlustatakse seotuses 2016. aasta riigipöördekatsega. 360 isikust 333 olid kaitseväelased.[168]
- Ukraina president Petro Porošenko allkirjastas seadluse, millega muudeti läänekristlik esimene jõulupüha, 25. detsember riiklikuks pühaks. Endiselt jäi riiklikuks pühaks ka õigeusklike esimene jõulupüha, mida Ukraina õigeusu kirikud tähistavad vana kalendri ajaarvestusest lähtudes 7. jaanuaril.[169]
- Venemaal teatas Tatarstani peaprokurör Ildus Nafikov, et tatari keel ei ole enam vabariigi koolides kohustuslik õppeaine. Edaspidi on tegemist vabaainega, mille maht tunniplaanis on kaks tundi nädalas.[170]
- Eestis pidas keskkriminaalpolitsei ajutiselt kinni majandus- ja taristuministri Kadri Simsoni elukaaslase, lihatööstusettevõtte HKScan Estonia endise tegevjuhi Teet Soormi ja sama ettevõtte teise juhtivtöötaja Mati Tuvi, keda kahtlustatakse suures ulatuses omastamises ja rahapesus. Hiljem samal päeval lasti mõlemad mehed vabadusse.[171]
- Boliivia president Evo Morales teatas ametlikult, et kavatseb 2019. aastal kandideerida neljandat korda riigi presidendiks. Mitmes Boliivia linnas toimusid selle tõttu meeleavaldused presidendi ja kohtuotsuse vastu, millega kaotati presidendi tagasivalimisele kehtinud piirangud.[172]
- Gruusia konstitutsioonikohus dekriminaliseeris marihuaana kasutamise isiklikuks otstarbeks.[173]
- Islandil saavutas suuruselt teise parlamendierakonna Vasak-Roheline Liikumine esimees Katrín Jakobsdóttir kokkuleppe uue valitsuskoalitsiooni moodustamiseks. Jakobsdóttir oli korra juba valitsuse moodustamisest ebaedu tõttu loobunud, kuid teiste kandidaatide puudumisel nõustus uuesti valitsuse kokkupanekut proovima. Samal päeval vannutati ta peaministrina ametisse.[174]
- Kasahstani suurima linna Almatõ linnavolikogu otsustas anda linna ühele peatänavale president Nursultan Nazarbajevi nime.[175]
- Soomes keelustas Pirkanmaa ringkonnakohus neonatsistliku Soome Vastupanuliikumise tegevuse, mis tunnistati süüdi vihakõne levitamises ja vägivalla õhutamises.[176]
- Zimbabwe president Emmerson Mnangagwa nimetas ametisse oma valitsuse, kus välisministriks sai Sibusiso Moyo, kaitseministriks Kembo Mohadi, siseministriks jäi edasi Obert Mpofu ja rahandusministriks senine rahandusministri kohusetäitja Patrick Chinamasa.[3]
- Eesti peaminister Jüri Ratas alustas kahepäevast ametlikku visiiti Ghanas.[153]