Remove ads
2016. aasta riigipöördekatse Türgis (türgi 2016 Türkiye askerî darbe girişimi) toimus 15. juuli ööl vastu 16. juulit 2016.
| Riigipöördekatse Türgis | |
|---|---|
 Riigipöördevastane meeleavaldus Istanbulis | |
| Toimumisaeg | 15.-16. juuli 2016 |
| Toimumiskoht | Türgi (peamiselt Ankara, Istanbul, Marmaris ja Malatya) |
| Tulemus |
Riigipöördekatse ebaõnnestus
|
Riigipööret üritasid sõjaväelased, et kukutada Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani režiim. Vandenõu kukkus läbi, selle käigus hukkus ligi 300 inimest.
16. juuli varahommikul saabus Marmarises puhkusel olnud Türgi president lennukiga İstanbuli Atatürki lennujaama. Poliitilisi vastaseid süüdistades ütles Erdoğan: "See, mis toime pandi, on mäss ja riigireetmine. Nad maksavad kõrget hinda Türgi reetmise eest."[1] Hiljem lubas Erdoğan taastada "rahva nõudmisel" surmanuhtluse ning "puhastada viirusest" riigi institutsioonid.
18. juuliks oli vahistatud 6000 inimest, peamiselt sõjaväelased, kuid ka 2735 kohtunikku ja prokuröri.[2][3][4] Töölt kõrvaldati 8000 politseinikku.[5]
Riigipöörde algatamises süüdistas Türgi valitsus USA-s elavat vaimulikku Fethullah Güleni ja tema juhitud "terrorirühmitust".[2]
Pärast riigipöördekatse läbikukkumist mõistsid selle hukka lääneriikide juhid, sh Eesti president Toomas Hendrik Ilves. Samas rõhutasid mitmed Lääne riigijuhid, et Erdoğan ei tohiks kasutada juhust oma režiimi veelgi ebademokraatlikumaks muutmiseks. Repressioonide tõttu on mõned poliitikaeksperdid (nt Witold Szabłowski) avaldanud kahtlust, et president Erdoğan võis ise kutsuda esile riigipöördekatse, saamaks ettekäänet opositsiooni jõuliseks mahasurumiseks.[6][2][3]
Sündmuste käigus põgenes kaheksa Türgi sõjaväelast helikopteril Kreekasse ja palus seal poliitilist varjupaika. Türgi valitsuse teatel olevat Kreeka peaminister Alexis Tsipras lubanud põgenikud kiiresti välja anda, kuid Kreeka valitsus on lubanud menetleda asüülitaotlusi tavapärases korras.[7]
Remove ads
15. juulil 2016 täheldati pisut enne kella 23 kohaliku aja järgi Ankara kohal sõjalennukeid. Sõjaväe peakorteris arreteerisid sõjaväeüksused kindralstaabi ülema Hulusi Akari.[8] Riigipöörajad hõivasid valitseva partei Adalet ve Kalkınma Partisi (AKP) peakorteri ja nõudsid kohalviibijatelt hoonest lahkumist.
Riikliku teadeteagentuuri Anadolu Ajansı andmetel olevat riigipööret kavandanud endine staabiohvitser Muharrem Köse. Nimepidi nimetati ka tema kaasosalisi, kelle seas olevat kolonel Mehmet Öguz, major Erkan Agin ja kolonelleitnant Dogan Uysal.[viide?]
Samal ajal toimusid plahvatus avalik-õigusliku ringhäälingu peahoones ning tulevahetused Ankaras riigipöörajatest sõjaväelaste ja valitsusele ustavate politseiüksuste ning sandarmeeria (Jandarma) vahel.[9][10] Õhurünnakus politsei erijõudude peakoreterile Ankaras olevat hukkunud 17 politseinikku.[11][12] Riiklik teadeteagentuur teatas ka, et F-16 tulistas alla ühe riigipöörajate kopteri Sikorsky UH-60. Parlamendis, İstanbuli lennujaamas, politseijaoskondades, salateenistuse peakorteris, Türksati jaamas jt strateegilistes punktides toimusid lahingud.[13][14] Blokeeritud Bosporuse sillal oli tulistamist ja inimesed said haavata.[15]
İstanbulis suleti Aasia poolel nii Fatih Sultan Mehmeti sild kui ka Bosporuse sild, ainsad sillad üle Bosporuse. Riigipöörajad kasutasid sildade blokeerimiseks ka tanke Leopard 2. İstanbuli Atatürgi lennujaama ette sõitsid tankid ning lennuliiklus peatati, lennud peatati ka Ankara Esenboğa lennujaamas.[16][17][18][19][20]
Rahvusvahelised telejaamad kandsid üle Türgi NTV otsepilti[21], millel oli näha relvastamata rahvahulga liikumist Bosporuse silla juures ja kogunemist Taksimi väljakul. Teatati, et helikopterirünnakus sai surma 17 politseinikku.
Uudiste edastamine tõkestati ning juurdepääs Twitterile, Facebookile ja YouTube'ile blokeeriti. Avalikõiguslik ringhääling Türkiye Radyo ve Televizyon Kurumu (TRT) peatas ajutiselt saated.[22][23]
Hõivatud avalikõiguslikus ringhäälingus teatasid riigipöörajad 15. juulil: "Türgi relvajõud on võtnud üle kogu riigivalitsemise, et taastada põhiseaduslik kord, inimõigused ja vabadus, õigusriik ja avalik julgeolek, mida on kahjustatud. (...) Kõik rahvusvahelised lepingud on endiselt jõus. (...) Me loodame, et meie head suhted kõigi riikidega jäävad püsima."[9][24][10] Riigipööret põhjendati sellega, et "praegune valitsus on õõnestanud demokraatlikke ja ilmalikke õigusprintsiipe"; Türgit valitsevat nüüdsest Türgi Rahunõukogu (Yurtta Sulh Konseyi), mis tagavat "elanikkonna julgeoleku".[25] Sõjaväelased teatasid, et niipea kui võimalik, kehtestatakse uus põhiseadus.
Kell 03:00 levitasid rahvusvahelised kanalid uudist, et TRT on tagasi eetris, kuid netis veel värsket pilti polnud.[26]
Türgi peaminister Binali Yıldırım kinnitas riigipöördekatse toimumist ning kuulutas, et sõjaväelised meetmed võeti väljaspool käsuliini ning osa sõjaväest on teinud ebaseadusliku katse võtta võim.[27] Ta kuulutas ka, et riigipöördest osavõtjad peavad maksma kõrgeimat hinda.[28]
Presidendi kantselei tegi oma avalduses riigipöördekatse eest vastutavaks Fethullah Güleni ja tema Güleni liikumisega seotud jõud.[29][30]
President Recep Tayyip Erdoğan ei viibinud riigipöördekatse ajal Ankaras. Tema büroo andis teada, et president on väljaspool ohtu.[31] Erdoğan andis ringhäälingujaamale CNN Türk mobiiltelefoni teel videointervjuu, milles ta kutsus elanikkonda üles riigipöörajatele vastupanu osutama.[32] Teised allikad teatasid, et Erdoğan viibis riigipöördekatse ajal Marmarises puhkusel.[33] FaceTime'i kaudu antud intervjuus CNN Türkile kutsus Erdoğan rahvast üles sõjaväelaste kehtestatud komandanditundi rikkuma.[34]
Remove ads
Remove ads
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
Remove ads