Läti õigeusu kiriku juhtide loend

Läti õigeusu kiriku juhtide loend loetleb õigeusu kiriku eestseisjad tänapäeva Läti aladel alates Riia vikaarpiiskopkonna moodustamisest 1836. aastal. Tabelis on ära toodud ka Połacki piiskopid kuni 1918. aastani, sest Vitebski kubermangu kuulunud Läti idaalad allusid neile.

Riia vikaarpiiskopid Vene Õigeusu Kiriku koosseisus (1836–1850)

Riia vikaarpiiskopkond moodustati 1836. aastal Vene Õigeusu Kiriku Pihkva piiskopkonna alluvuses. Sellele allutati õigeusu kogudused Liivimaa ja Kuramaa kubermangudes, st ka Lõuna-Eesti aladel.

Nimi	Eluaastad	Valitsusaja algus	Valitsusaja lõpp
Irinarh	1790–1877	1836, 27. september	1841, 19. oktoober
Filaret I	1805–1866	1842, 2. jaanuar	1848, 18. november
Platon I	1803–1891	1848, 18. november	1850, 23. märts

Riia ja Miitavi piiskopid Vene Õigeusu Kiriku koosseisus (1850–1919)

Usuvahetusliikumise tulemusel kiirelt kasvanud õigeusklike arv Balti kubermangudes mõjutas keiser Nikolai I ja Vene Õigeusu Kiriku Pühimat Sinodit looma Riiga iseseisvat piiskopkonda, mis sai teoks 1850. aastal. 1865 allutati Riia ja Miitavi piiskopile ka Eestimaa kubermangu õigeusu kogudused, mis seni olid kuulunud Peterburi piiskopkonda.

Nimi	Eluaastad	Valitsusaja algus	Valitsusaja lõpp
Platon I	1803–1891	1850, 23. märts	1867, 21. märts
Venjamin (vikaarpiiskop)	surnud 1874	1866, 10. juuni	1870, 14. märts
Venjamin I	surnud 1874	1870, 14. märts	1874, 2. september
Serafim	1818–1891	1874, 14. oktoober	1877, 20. detsember
Filaret II	1824–1882	1877, 20. detsember	1882, 7. märts
Donat	1828–1896	1882, 18. märts	1887, 9. aprill
Arseni	1839–1914	1887, 9. aprill	1897, 16. oktoober
Agafangel	1854–1928	1897, 16. oktoober	1910, 26. august
Joann I	1844–1919	1910, 26. august	1917, 30. november
Platon II (kohusetäitja, Tallinna vikaarpiiskop)	1869–1919	1918, 23. jaanuar	1919, 14. jaanuar

Połacki piiskopid Vene Õigeusu Kiriku koosseisus (1833–1918)

Läti idaosa kuulus Vitebski kubermangu ja erinevalt ülejäänud Lätist oli see Połacki piiskoppide haldusalas.

Nimi	Eluaastad	Valitsusaja algus	Valitsusaja lõpp
Smaragd (Krõžanovski)	1796–1863	1833, 30. aprill	1837, 5. juuni
Isidor (Nikolski)	1799–1892	1837, 5. juuni	1840, 6. aprill
Vassili (Lužinski)	1819–1896	1840, 7. juuli	1866, 27. märts
Savva (Tihhomirov)	1821–1882	1866, 16. juuni	1874, 7. detsember
Viktorin (Ljubimov)	1824–1882	1874, 7. detsember	1882, 6. märts
Markell (Popel)	1825–1913	1882, 6. märts	1889, 25. veebruar
Antonin (Deržavin)	1831–1902	1889, 14. märts	1893, 3. september
Aleksandr (Zaķis)	1834–1899	1893, 3. september	1899, 18. juuli
Tihhon (Nikanorov)	1855–1920	1899, 20. august	1902, 4. juuni
Serafim (Meštšerjakov)	1860–1933	1902, 4. juuni	1911, 25. juuli
Nikodim (Bokov)	1850–1914	1911, 25. juuli	1913, 8. märts
Vladimir (Putjata)	1869–1936 või 1941	1913, 8. märts	1914, 11. juuli
Innokenti (Jastrebov)	1867–1928	1914, 11. juuli	1915, 10. jaanuar
Kirion (Sadzaglišvili)	1855–1918	1915, 10. jaanuar	1917, 1. august
Innokenti (Jastrebov)	1867–1928	1917, september	1918, 6. märts
Serafim (Aleksandrov)	1867–1937	1918, 19. märts	1918, 22. aprill
Joann	1876–1934	1918, 22. aprill	1918, september
Innokenti (Jastrebov)	1867–1928	1918, september	1918, Latgale liitmine Lätiga

Läti Õigeusu Kiriku eestseisjad (1921–1955)

21. juunil 1921 andis Moskva ja kogu Venemaa patriarh Tihhon õigeusu kirikule Lätis autonoomia. Pärast esimese peapiiskopi Joanni mõrvamist 1934. aastal, kes oli säilitanud ustavuse Moskva patriarhaadile, alustati Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku eeskujul üleminekut Konstantinoopoli patriarhi alluvusse. Alates maist 1935 oli Läti Õigeusu Kirik autonoomne kirik Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi jurisdiktsioonis.

Alates septembrist 1944 tegutses metropoliit Augustin eksiilis. Konstantinoopoli patriarhaat tunnistas pärast sõda Läti Õigeusu Kiriku ühendamist Moskva patriarhaadiga.

Nimi	Eluaastad	Valitsusaja algus	Valitsusaja lõpp
Peapiiskop
Joann II	1876–1934	1921, 21. juuni	1934, 25. oktoober
Metropoliit
Augustin	1873–1955	1936, 11. aprill	1955, 5. oktoober

Riia ja Läti piiskopid Vene Õigeusu Kiriku koosseisus (1941–1992)

Läti inkorporeerimise järel NSV Liitu algas ka Läti õigeusu kiriku taasühendamine Moskva patriarhaadiga. Selleks määrati veebruaris 1941 ametisse eksarh Sergi, kellele allutati nii Eesti kui ka Läti õigeusu kirikud. Tema tegevus jätkus ka Saksa okupatsiooni ajal.

Riia ja Läti piiskopkond Moskva patriarhaadi koosseisus taasloodi Läti Õigeusu Kiriku autonoomia tühistamise järel 30. märtsil 1941.

Nimi	Eluaastad	Valitsusaja algus	Valitsusaja lõpp
Patriarhi eksarh Eestis ja Lätis
Sergi (Vilniuse ja Leedu metropoliit)	1897–1944	1941, 25. veebruar	1944, 28. aprill
Piiskopid
Joann III	1898–1982	1943, 13. märts	1944, september
Kornelius (kohusetäitja, Vilniuse peapiiskop)	1874–1966	1945, 13. aprill	1947, 21. august
Venjamin II	1880–1961	1947, 21. august	1951, 27. märts
Filaret III	1887–1958	1951, 27. märts	1958, 25. mai
Joann IV (kohusetäitja, Tallinna piiskop)	1892–1966	1958, 25. mai	1961, 14. august
Aleksius I (kohusetäitja, Tallinna piiskop)	1929–2008	1961, 3. september	1962, 12. jaanuar
Filaret IV (kohusetäitja, Luga piiskop)	1929–	1962, 4. veebruar	1962, 27. august
Nikon (kohusetäitja, Luga piiskop)	1910–1995	1962, 27. august	1963, 3. august
Nikon	1910–1995	1963, 3. august	1966, 27. jaanuar
Aleksius II	1910–1988	1966, 27. jaanuar	1966, 8. oktoober
Leonid	1913–1990	1966, 8. oktoober	1990, 8. september
Aleksandr	1939–	1990, 27. oktoober	1992, detsember

Läti Õigeusu Kiriku eestseisjad (1992–)

Detsembris 1992 taasjõustasid Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinod ning Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II patriarh Tihhoni otsuse aastast 1920, millega Läti Õigeusu Kirik oli tunnistatud autonoomseks.

Nimi	Eluaastad	Valitsusaja algus	Valitsusaja lõpp
Peapiiskop
Aleksandr	1939–	1992, detsember	2002, 25. veebruar
Metropoliit
Aleksandr	1939–	2002, 25. veebruar

Vaata ka

• Läti Õigeusu Kirik

Välislingid

• Духовенство Рижской епархии на 1888 год