1841. aasta (MDCCCXLI) oli 19. sajandi 41. aasta.
- 1841. aasta algul levivad Liivimaa kubermangus teated, et väljarändajatel jagatakse Lõuna-Venemaal tasuta maad[1].
- 28. veebruar / 12. märts – Alexander von Antropoff, Reinhold von Arnold, Gustav von Arnold ja Karl von Arnold immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda.
- 24. juuni (vkj 12. juuni) – Nikolai I kinnitatud seadusega võeti kroonutalupojad ja kroonuvaldused Balti kubermangudes kroonu hoolduse alla kõigis üksikasjades.
- Juunis-juulis saabus Riiga arvukalt talupoegade saadikuid, kes tulid kubermanguvalitsuse juurde eesmärgiga saada luba talupoegade rändamisest Lõuna-Venemaale (vt väljarändamisliikumine)[1]. Et saadikuid Riias peksti ja nad tembeldati kurjategijaiks, süvenes talurahva rahulolematus valitsuse suhtes[1].
- 23. august (vkj 11. august) – Ilmus esimene eestikeelne laulmise õpetus – Oleviste kiriku organisti Johann August Hageni "Öppetus, kuida laulomehhed, ja kes muud tahtwad, joudwad notidest laulo wisid ülleswõtta...".[2]
- 19. september (vkj 7. september) – Pühajärve sõda[1].
- Sügisel esines mitmes maakonnas talurahvarahutusi, mis olid ajendatud eeskätt väljarändamise keelust[1]. Talurahva korralekutsumiseks moodustati Riias ja Tartus sõjakohus[1].
- 16. detsember (vkj 4. detsember) – karistati Pühajärve sõjas osalenuid[1].
Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 125–126