Juuni 2018 kroonika.
2018. aasta juuni algas reedel ja lõppes 30 ööpäeva pärast laupäeval.
- Ameerika Ühendriikides astus Missouri osariigi kubernerina ametisse Mike Parson.[1]
- Hispaania parlament avaldas häältega 180:169 umbusaldust peaminister Mariano Rajoyle ja valis samal istungil 180 poolthäälega uueks peaministriks Sotsialistliku Tööpartei esimehe Pedro Sáncheze.[2]
- Itaalias kinnitas president Sergio Mattarella ametisse Giuseppe Conte valitsuse.[3]
- Lõuna-Korea ja Põhja-Korea leppisid kokku läbirääkimiste taasalustamises sõjalistes küsimustes ja lahutatud perekondade ühinemise teemal.[4]
- Pakistanis astus peaministri kohusetäitjana ametisse Nasir-ul-Mulk.[1]
- Eestis Tallinnas algas iga-aastane kolmepäevane Lennart Meri konverents, mille avas oma ettekandega Austria liidupresident Alexander Van der Bellen.[5]
- Tallinnas avas linnapea Taavi Aas Haabersti liiklussõlme ületava Paldiski maantee viadukti.[6]
- Jõustus Eesti liitumine Euroopa maastikukonventsiooniga.[7]
- Egiptuses vannutati teiseks ametiajaks presidendiks ‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī.[1]
- Hispaania peaministrina astus ametisse Pedro Sánchez.[1]
- Hispaanias Kataloonia autonoomses piirkonnas astus ametisse president Quim Torra valitsus, millega taastati ühtlasi Kataloonia autonoomia ja lõpetati Kataloonia ajutine allutatus Hispaania keskvalitsuse otsevõimule.[1]
- Eestis Viljandis toimus Isamaa ja Res Publica Liidu suurkogu, mis kinnitas erakonna uueks nimeks Isamaa.[8]
- Tallinnas toimunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üldkogul teatas erakonda astumisest endine välisminister ja Reformierakonna presidendikandidaat Marina Kaljurand.[9]
- Tallinnas kogunenud Keskerakonna volikogu võttis vastu erakonna eetikakoodeksi.[10]
- Guatemalas hakkas purskama Fuego vulkaan. Esialgsetel andmetel hukkus vähemalt 62 inimest ja umbes 300 inimest sai vigastada.[11] Hiljem kasvas ohvrite arv 75 inimeseni.
- Sloveenias toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis Sloveenia Demokraatlik Partei, mis sai 24,9% antud häältest ja 25 kohta 90-liikmelises parlamendis, seni võimul olnud Modernne Keskpartei sai 9,8% häältest ja 10 kohta parlamendis, tulles sellega neljandale kohale. Valimisaktiivsus oli 52%.[1]
- Venemaal Moskvas ülendas Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill senise Vereja peapiiskopi Jevgeni metropoliidiks ning nimetas ta Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Tallinna ja kogu Eesti metropoliidiks.[12]
- Jersey parlament valis 30 häälega uueks peaministriks John Le Fondré; tema vastaskandidaat, senine peaminister Ian Gorst sai 18 häält.[1]
- Jordaanias astus kärpepoliitika vastaste ulatuslike meeleavalduste tulemusel tagasi peaminister Hānī al-Mulqī. Uue valitsuse moodustamine tehti ülesandeks Omar al-Razzazile.[1]
- Madagaskaril astus vastavalt konstitutsioonikohtu eelmisel kuul langetatud otsusele tagasi peaminister Olivier Mahafaly Solonandrasana. Uue valitsuse moodustamine tehti ülesandeks Christian Louis Ntsayle.[1]
- Suurbritannia valitsus teatas kavatsusest müüa 7,7% oma osalusest panganduskontsernis Royal Bank of Scotland Group. Briti valitsus omandas enam kui 70% osaluse pangas majanduskriisi ajal 2008. aasta novembris.[13]
- Eestis Tallinnas Kultuurikatlas algas Euroopa Liidu kahepäevane Läänemere strateegia foorum, millel osales umbes 700 eri valdkondade esindajat Läänemere-äärsetest riikidest. Üritusel osalesid ka Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Corina Crețu ja kõigi Baltimaade valitsusjuhid.[14]
- Egiptuses astus seoses president ‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī uue ametiaja algusega ametist tagasi peaminister Sharīf Ismā‘īl.[1]
- Euroopa Kohus otsustas, et need Euroopa Liidu liikmesriigid, kus ei ole legaliseeritud samasooliste abielu, peavad Euroopa Liidu kodanike vaba liikumise direktiivist lähtudes kohtlema teistes Euroopa Liidu riikides samasooliste abielu sõlmimise kaudu elamisloa saanud kolmandate riikide kodanikke samadel alustel, nagu nad kohtlevad erisooliste abiellu astunud kolmandate riikide kodanikke. Teisisõnu ei ole nende riikide võimudel enam õigust keelduda elamisloa andmisest nende riigi kodanikega abielu sõlminud samasoolistele inimestele, isegi kui nad samasooliste abielu kehtivust ei tunnista.[15]
- Hispaanias astus Rahvapartei esimehe ametikohalt tagasi endine peaminister Mariano Rajoy.[16]
- Itaalias võitis peaminister Giuseppe Conte valitsus häältega 171:117 senatis toimunud usaldushääletuse. Järgmisel päeval andis häältega 350:236 uuele valitsusele toetuse ka parlamendi alamkoda.[1]
- Pakistanis vannutati ametisse peaministri kohusetäitja Nasir-ul-Mulki valitsuse ülejäänud liikmed.[1]
- Eesti president Kersti Kaljulaid kutsus tagasi Eesti suursaadiku Lätis Tõnis Nirgi, Eesti suursaadiku Kanadas Gita Kalmeti ja Eesti suursaadiku Belgias Lembit Uibo. Uuteks suursaadikuteks nimetati Lätis Arti Hilpus, Kanadas Toomas Lukk, Belgias Toomas Tirs.[17]
- Eestis otsustas Harju Maakohus lõpetada Eesti Keskerakonna endise esimehe Edgar Savisaare süümenetluse, kuna kohtunik nõustus ühe meditsiinilise eksperdi arvamusega, et süüalune on parandamatult haigestunud ning ei saa seetõttu kohtuprotsessil osaleda ega ka võimalikku karistust kanda. Riigiprokuratuur otsustas järgmisel päeval kohtuotsuse vaidlustada.[18]
- Esimest korda püüti Eestis kinni mõrukas. Isendid saadi kätte Pärnu jõest.[19]
- Hispaania peaminister Pedro Sánchez tegi teatavaks oma valitsuse koosseisu. Välisministriks sai Josep Borrell, kaitseministriks Margarita Robles, siseministriks Fernando Grande-Marlaska ja rahandusministriks María Jesús Montero. Ministrid astusid ametisse järgmisel päeval.[1]
- Madagaskari peaministrina astus ametisse Christian Louis Ntsay.[1]
- Tšehhis tegi president Miloš Zeman peaministri kohusetäitjale Andrej Babišile ülesandeks moodustada uus valitsus.[1]
- Belgias Brüsselis algas NATO kaitseministrite kahepäevane kohtumine, kus osales ka Eesti kaitseminister Jüri Luik.[14]
- Egiptuses tehti uue valitsuse moodustamine ülesandeks Mostafa Madboulile. Samast päevast nimetati ta ka peaministri kohusetäitjaks.[1]
- Hispaanias astus ametisse peaminister Pedro Sáncheze valitsus.[1]
- Kanadas Ontario provintsis toimusid parlamendivalimised. Valimistel saavutas absoluutse enamuse Progressiivne Konservatiivne Partei, mis sai 40,5% häältest ja 76 kohta 124-kohalises parlamendis. Valimisaktiivsus oli 58%.[1]
- Leedus Vilniuses algas Baltimaade haridus- ja teadusministrite kahepäevane kohtumine, kus osales ka Eesti haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Kohtumisel allkirjastati Eesti, Läti ja Leedu valitsuste vaheline kõrghariduse kvalifikatsioonide akadeemilise tunnustamise kokkulepe.[14]
- Ukraina Ülemraada tagandas ametist rahandusminister Oleksandr Danõljuki.[1]
- Eesti kultuuriminister Indrek Saar alustas kolmepäevast ametlikku visiiti Armeenias ja Gruusias.[21]
- Eesti Teadusagentuur kinnitas, et juhatuse esimehena jätkab järgmised viis aastat Andres Koppel.[22]
- Singapuris kohtusid esmakordselt Ameerika Ühendriikide president Donald Trump ja Põhja-Korea tegelik juht Kim Chŏng-un. Kohtumisel allkirjastasid nad neljapunktilise dokumendi, mille kohaselt seatakse kahe riigi vahel sisse ametlikud suhted ja alustatakse koostööd Korea poolsaare tuumavabaks muutmiseks.[23][24]
- Eesti president Kersti Kaljulaid kutsus tagasi Eesti suursaadiku Ameerika Ühendriikides Lauri Lepiku ja Eesti suursaadiku Mehhikos Eerik Marmei.[25]
- Eestisse saabus kahepäevasele riigivisiidile Madalmaade kuningas Willem-Alexander, keda võõrustas president Kersti Kaljulaid.[26]
- Gruusias astus valitsuskoalitsiooni siseste lahkhelide tagajärjel ametist tagasi peaminister Giorgi Kvirikašvili.[1][27]
- Kaimanisaarte kuberner Anwar Choudhury tagandati ametist. Kuberneri kohuseid asus täitma asekuberner Franz Manderson.[1]
- Eestis Tallinna börsil algas kauplemine Tallinna Sadama aktsiatega.[28]
- Eestis algas kuni 16. juunini kestnud Loodusfestival.[29]
- XIII Riigikogus võeti vastus otsus muuta jahiseadust kohustades veelinnujahituriste osalema koolitusel, kus selgitatakse Eesti jahipidamise reegleid ja jahinduse head tava.[30]
- Argentina parlamendi alamkoda kiitis pärast 22 tundi kestnud istungit varahommikul häältega 129:125 heaks seaduseelnõu, mis legaliseerib riigis abordi kuni 14. rasedusnädalani. Jõustumiseks peab seadus saama ka senati heakskiidu, kus vastuseis sellele on tugevam.[31]
- Cooki saartel toimusid parlamendivalimised. Valimistel sai Demokraatlik Partei 11 kohta ja Cooki Saarte Partei 10 kohta 24-kohalises parlamendis.[1]
- Egiptuses astus ametisse peaminister Mostafa Madbouli valitsus.[1]
- Gruusia valitsuskoalitsioon nimetas peaministri kandidaadiks senise rahandusministri Mamuka Bahtadze.[1]
- Jordaania peaministrina vannutati ametisse ‘Umar ar-Razzāz.[1]
- Kanadas kaotas Nunavuti peaminister Paul Quassa kohalikus parlamendis toimunud usaldushääletuse. Samal päeval valiti uueks peaministriks ja astus kohe ka ametisse Joe Savikataaq.[1]
- Venemaal algasid 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused. Võistluste avamängu pidasid Venemaa ja Saudi Araabia, mille võitis Venemaa tulemusega 5:0.[32]
- Venezuela president Nicolás Maduro nimetas täidesaatvaks asepresidendiks Delcy Rodrígueze.[1]
- Eesti kultuuriminister Indrek Saar alustas 18. juunini kestvat ametlikku visiiti Taanis.[21]
- Digitaalsel kujul muutusid kättesaadavaks kõik Eesti Looduse ja Eesti Metsa aastakäigud.[33]
- Eestit külastas Rumeenia peaminister Viorica Dăncilă, kes kohtus visiidi raames oma Eesti kolleegi Jüri Ratasega.[21]
- Kreekas võitis peaminister Aléxis Tsíprase valitsus häältega 153:127 parlamendis toimunud usaldushääletuse. Rahvuslikud ja konservatiivsed erakonnad soovisid Tsíprast umbusaldada tema järeleandmiste pärast Makedooniale viimase ametliku nime teemal.[1]
- Eesti peaminister Jüri Ratas alustas kahepäevast ametlikku visiiti Rumeenias.[21]
- Colombias toimus presidendivalimiste teine voor, mille võitis 54,6% häältega konservatiivne kandidaat Iván Duque.[1]
- Kreeka peaminister Aléxis Tsípras ja Makedoonia peaminister Zoran Zaev allkirjastasid kokkuleppe, mille kohaselt hakkab Makedoonia edaspidi kasutama ametlikku nime Põhja-Makedoonia Vabariik ja Kreeka loobub Makedoonia avalduste blokeerimisest rahvusvaheliste organisatsioonidega liitumisel.[34]
- Eesti peaminister Jüri Ratas suundus Rumeeniast kuni 19. juunini kestvale ametlikule visiidile Moldovasse.[35]
- Gruusia president Giorgi Margvelašvili esitas parlamendile kinnitamiseks peaministrikandidaadi Mamuka Bahtadze valitsuse koosseisu.[1]
- Ameerika Ühendriigid lahkusid ÜRO Inimõiguste Nõukogu koosseisust, kritiseerides selle Iisraeli vastast hoiakut ja mitmete inimõigusi rikkuvate diktatuuririikide kuulumist nõukogu koosseisu.[36]
- Vanuatu parlamendis kukkus häältega 11:38 läbi umbusaldushääletus peaminister Charlot Salwai valitsuse vastu.[1]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump allkirjastas määruse, millega lõpetati tema administratsiooni senine poliitika, mis võimaldas riiki saabumisel tabatud illegaalsete immigrantide perekonnaliikmed teineteisest lahutada.[37]
- Gruusia parlament kinnitas häältega 99:6 ametisse Mamuka Bahtadze valitsuse.[1]
- Ida-Timori president Francisco Guterres nimetas alates 22. juunist peaministriks Taur Matan Ruaki.[1]
- Kanada peaminister Justin Trudeau teatas, et riik legaliseerib 17. oktoobrist marihuaana omamise ja tarbimise meelelahutuslikel eesmärkidel. Sellega saab Kanadast teine riik maailmas, kus marihuaana on kogu riigis legaliseeritud.[38]
- Ungari parlament kiitis häältega 160:18 heaks seadused, millega sätestati kriminaalkaristus eraisikutele ja mittetulundusühingutele, mis osalevad riiki saabunud illegaalsete immigrantide abistamisel.[39]
- Algas Muinsuskaitseameti korraldatav üle-eestiline mäng "Eesti 100 aaret".[40]
- Tallinna lauluväljakul toimus võidupüha paraad.[35]
- Türgis toimusid ennetähtaegsed presidendi- ja parlamendivalimised. Presidendivalimistel võitis senine president Recep Tayyip Erdoğan 52,6% häältest, tema peamine vastaskandidaat Muharrem Ince pälvis 30,6% valijate toetuse. Parlamendivalimistel võitis valitsev Õigluse ja Arengu Partei 42,6% häältest ja 295 kohta 600-liikmelises parlamendis, peamine opositsioonierakond Vabariiklik Rahvapartei 22,6% häältest ja 146 kohta. Valimisaktiivsus oli 86,2%.[1]
- Paraguay president Horacio Cartes võttis tagasi oma avalduse presidendi ametist lahkumiseks.[1]
- Venemaa president Vladimir Putin nimetas ametisse uued täievolilised esindajad föderaalringkondades: Keskföderaalringkonda Igor Štšegolevi, Põhja-Kaukaasia föderaalringkonda Aleksandr Matovnikovi ja Uurali föderaalringkonda Nikolai Tsukanovi.[1]
- Eestis teatas näitleja Andrus Vaarik, et astus Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda.[41]
- Jõhvi vallavolikogu valis vallavanemaks endise maaeluministri, keskerakondlase Martin Repinski.[42]
- Tallinna linnale kuuluva transpordiettevõtte Tallinna Linnatranspordi AS uueks juhatuse esimeheks valiti XIII Riigikogu liige, reformierakondlane Deniss Boroditš.[43]
- TEA Kirjastus esitas Harju Maakohtule pankrotiavalduse.[44]
- Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu kohtunik, üle kümne aasta kohtu parem- ja vasakpoolse tiiva vahel kaalukeeleks olnud Anthony Kennedy teatas, et lahkub juuli lõpus 2018 ametist.[45]
- Rumeenia peaministri Viorica Dăncilă valitsuse vastu parlamendis toimunud umbusaldushääletus kukkus läbi. Valitsuse umbusaldamist toetas 166 liiget, vajalik oleks olnud vähemalt 233 liikme toetus.[1]
- Tšehhis astus ametisse Andrej Babiši uus valitsus, kus välisministri kohuseid asus täitma siseminister Jan Hamáček, sest president Miloš Zeman keeldus välisministri kandidaati Miroslav Pochet ametisse kinnitamast.[1]
- Eesti poliitik Ando Kiviberg lahkus erakonnast Isamaa.[46]
- Suurbritannias Amesbury külas haigestusid Dawn Sturgess ja Charlie Rowley üliraskelt närvimürgi Novitšok tõttu (Amesbury mürgitamised). Koht, kus toimus Sergei ja Julija Skripali mürgitamine, asub Salisbury lähedal.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
