Andrus Vaarik
eesti näitleja From Wikipedia, the free encyclopedia
Andrus Vaarik (sündinud 14. mail 1958 Tallinnas) on eesti näitleja ja lavastaja.
| Andrus Vaarik | |
|---|---|
.jpg) Andrus Vaarik 1996. aastal Foto: J.Künnap | |
| Sünniaeg | 14. mai 1958 |
| Elukutse | näitleja |
Haridus ja loometee
Foto: Jaan Künnap
Vaarik lõpetas 1976. aastal Tallinna 32. Keskkooli ja töötas seejärel aastatel 1977–1978 Eesti Draamateatri inspitsiendina (ei saanud esimesel katsel lavakunstikooli sisse).[1] 1982. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (10. lend).[2]
Andrus Vaarik oli aastatel 1982–1992 ja 2009–2021 Tallinna Linnateatri ning aastatel 1992–2002 Eesti Draamateatri näitleja, vabakutseline oli ta 2002–2009. Märtsis 2021 teatas Vaarik, et lahkub Linnateatrist ning asub 15. aprillil tööle Pärnu teatri Endla näitlejana.
Vaarik on osalenud estraadil (sh Ivan Oravana) ning Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni meelelahutussaadetes ja telesarjades (sari "Kitsas king", 1985–87; "Salmonid" jt). Ta on esinenud ka raadio lugemistundides ja kuuldemängudes ("Ella Ilbak", 1992; "Õhtueine Emmauses", 1999; "Maailma parim küla", 2009; "Öine pihtimus", 2009 jt).[3]
Vaarik on juhtinud Kanal 2 telesaadet "Jumal tänatud, et sa siin oled!" (2007).[4] Ta oli alates 2013. aastast kuni 2018. aastani telesaate "Su nägu kõlab tuttavalt" kohtunik[5] ja olnud hittide hindaja saates "Tähtede täht" (2024). Ta on juhtinud telesaatesarju "OP! teater" (2014–2015) ning "Eesti (täielik ja kontrollitud) ajalugu" (2024).[6]
Filmid
- 1984 – "Reekviem" – Sebastian Prii
- 1985 – "Laulab Marju Länik" – operaator
- 1986 – "Saja aasta pärast mais" – sõdur
- 1989 – "Vigased pruudid" – Miina
- 1989 – "Äratus" – härra
- 1990 – "Sügis" – asunik
- 1990 – "Igaühele oma" – Kodanik A
- 1991 – "Surmatants" – Notke sell
- 1993 – "Suflöör" – kriitik
- 1994 – "Tulivesi" – külamees
- 1994 – "Jüri Rumm" – oksjonipidaja
- 1997 – "Minu Leninid" – Alfred Müller
- 1999 – "Ristumine peateega" – Osvald
- 2002 – "Agent Sinikael" – Raul
- 2003 – "Minu veetlev Kunder" – Ivan Orav
- 2005 – "Kohtumine tundmatuga" – Karl Vaino
- 2007 – "Magnus" – doktor
- 2016 – "Polaarpoiss" – matemaatika õpetaja
- 2017 – "Rohelised kassid" – mees koertega
- 2018 – "Lõbus perekond" – Ingridi isa
- 2019 – "Mehed" – sadamavaht
- 2020 – "Salmonid. 25 aastat hiljem" – Karl Salmon
- 2021 – "Kiik, kirves ja igavese armastuse puu" – Toomas Volkov
Televisioon
- 1982–1987 – "Kitsas king" – Ervin
- 1993–1995 – "Salmonid" – Karl Salmon
- 1994–1995 – "Vabariigi valvur" – Ivan Orav
- 1998 – "Armastuse kahur" – "Neliku" liige
- 1999 – "Härrad abikaasad" – Alex
- 2000 – "Me saame hakkama" – Margus
- 2005 – "Hajameelselt abielus" – Raivo Baum
- 2007 – "Ohtlik lend" – Üllar
- 2008 – "Tuulepealne maa" – Osvald Kallaste
- 2008 – "Kalevi naised" – Kalev Kange. Õnne Käbi
- 2008 – "Kelgukoerad" – Hedi isa
- 2010 – "Unistuste agentuur" – Ilmar Kask
- 2010 – "Riigimehed" – KKP esindaja
- 2010–2012 – "Kälimehed" – Viks
- 2017 – "Merivälja" – Undel
- 2017–2018 – "Siberi võmm" – Marek Murd
- 2018 – "Kättemaksukontor" – Nossov
- 2022 – "Homme põgeneme" - Manfred
- 2024 – "Eesti (täielik ja kontrollitud) ajalugu" – saatejuht
Lavastusi
- 2001 "Palju õnne argipäevaks!" Tallinna Linnateatris
- 2002 "Rahauputus" Eesti Draamateatris
- 2003 "Vaikse Hääle tõus ja langus" Vanalinnastuudios
- 2004 "Vigased pruudid" Vanemuises
- 2004 "Hull sinu järele" Smithbridge Productions
- 2005 "Elu kuu peal" Nargen Opera koostöös Eesti Draamateatriga
- 2005 "Georg" Smithbridge Productions
- 2007 "Muna EÜE ehk Viimane kava" ühenduses R.A.A.A.M.
- 2008 "Nii on meil moes" Muusikaliteatris
- 2010–2011 "Isa" ja "Minu hind?" Monoteatris
- 2013 "Skangpoomijad" ja "4x10 minutit" Tallinna Linnateatris
- 2021 "Türklane Itaalias" Lavastusprojektid
- 2022 "Aabitsa kukk" Vana Baskini Teatris
- 2024 "Kes kardab Virginia Woolfi?" Tallinna Linnateatris[7]
Tegevus poliitikas
Vaarik kuulub alates 2018. aastast Sotsiaaldemokraatlikusse Erakonda.[8]
Ta kandideeris 2019. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 1 (Haabersti linnaosa, Põhja-Tallinn ja Kristiine linnaosa) 495 häält ning ei osutunud valituks.[9]
Vaarik kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 1 (Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine) 319 häält ning ei osutunud valituks.
Tunnustus
- 1980 – Voldemar Panso nimeline auhind
- 1988 – Ants Lauteri nimeline auhind
- 2000 – Eesti Näitlejate Liidu auraha
- 2001 – Valgetähe V klassi teenetemärk[10]
- 2009 – Raadioteatri näitlejaauhind
- 2010 – Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind
- 2010 – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meesnäitlejale
- 2014 – Helmi Tohvelmani nimeline auhind
- 2019 – Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind
- 2019 – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meesnäitlejale[11]
Isiklikku
Ta oli üle kümne aasta abielus Ülle Vaarikuga, nende tütar on Marta Vaarik. Andrus Vaariku kasutütar on Lenne-Liina Lembra-Mikk.[12]
2005. aasta juunis avastasid arstid Vaarikul stenokardia ehk südame pärgarteri ahenemise ehk südame veresoonte lubjastumise ja nimetasid selle põhjuseks ületöötamist. Arstide soovitusel võttis Vaarik kuuks ajaks puhkuse.[13]
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.