Novitšok (vene keeles Новичок 'uustulnuk') on närvimürkide perekond, mis töötati välja Nõukogude Liidus ja Venemaal aastatel 1971–1993.[1]
Novitšoki rühma kuuluvatest kemikaalidest võttis A-230 ja A-232 kasutusele Nõukogude armee. A-230 on väidetavalt 5–8 korda mürgisem kui närvimürk VX.[2] Peale nende on teada vähemalt kuus ainet. Näiteks A-242 fosfonaat, mis on palju toksilisem, kui tuntumad Novitšoki teised variandid, inimese tapmiseks piisab 10mg[3]. Readingi Ülikooli farmakoloogiaeksperdi Gary Stephensi selgitusel on see ohtlikum ja keerukam toimeaine kui sariin või VX ja seda on keerulisem tuvastada.[2]
Novitšoki ja sellega seotud nõukogude keemiarelvaprogrammi avalikustas maailmale Venemaa teadlane Vil Mirzajanov. 1992. aastal ilmus nädalalehes Moskovskije Novosti tema artikkel "Mürgitatud poliitika". Keemikut üritati riigisaladuse paljastamise eest kriminaalvastutusele võtta, kuid tal õnnestus põgeneda Ameerika Ühendriikidesse, kus elab tänini. Novitšoki keemiline valem on avaldatud tema raamatus "State Secrets: An Insider's Chronicle of the Russian Chemical Weapons Program" ('Riigisaladused: Venemaa keemiarelva programmi kroonika').[2][4]
4. märtsil 2018 kasutati Novitšoki tüüpi närvimürki А-232 GRU endise ohvitseri Sergei Skripali ja tema tütre Julija mürgitamiseks Suurbritannias Salisbury linnas. Sama rühma närvimürki А-242 kasutati 2020. aasta augustis Venemaa opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi vastu.[5][3]
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
