Juuli 2019
From Wikipedia, the free encyclopedia
Juuli 2019 kroonika.
2019. aasta juuli algas esmaspäeval ja lõppes 31 ööpäeva hiljem kolmapäeval.
1. juuli
- Afganistani pealinnas Kabulis toimunud tulistamises ja autopommiplahvatustes hukkus 40 inimest ja veel üle 100 inimese sai vigastada. Plahvatustes said kahjustada eravalduses olev sõjamuuseum, selle läheduses asuv telestuudio ja algkool, vigastatute seas oli seetõttu ka palju lapsi. Rünnakute eest võttis vastutuse äärmuslik islamiliikumine Ţālebān.[1]
- Austraalia kindralkubernerina astus ametisse David Hurley.[2]
- Euroopa Liidu eesistujariigiks sai Soome.
- Iisrael andis Liibanoni õhuruumist löögi Süürias Damaskuse ja Homsi lähistel asuvatele sõjalistele objektidele, millest mitmed olid Iraani sõjaväelaste kontrolli all. Süüria meedia andmetel hukkus 16 ja sai vigastada 21 inimest. Vastulöögina välja tulistatud Süüria rakett kaldus aga sihtmärgist oluliselt kõrvale ja tabas Põhja-Küprost, kus see siiski inimohvreid kaasa ei toonud.[3]
- Jaapan alustas kaks päeva pärast Rahvusvahelise Vaalapüügikomisjoni liikmeskonnast lahkumist taas ärilistel eesmärkidel vaalapüüki, mis oli viimased 30 aastat keelatud. Esimesel päeval saadeti välja viis vaalapüügilaeva, mis peaksid juulist kuni detsembrini vastavalt kvootidele püüdma 227 vaala.[4]
- Jaapanis alustas Ibaraki prefektuur esimese omavalitsusena samasooliste paaride tunnustamist erisooliste paaridega võrdsetel alustel. Samasoolised paarid, kes esitavad omavalitsusele allkirjastatud partnerlusvande, saavad mitmesuguseid omavalitsuse teenuseid kasutada abielupaaridega samadel tingimustel.[5]
- Nigeri lääneosas Inatese küla juures ründasid islamistlikud võitlejad sõjaväebaasi. Tulistamises ja kahes autopommiplahvatuses hukkus vähemalt 18 sõdurit, rünnak õnnestus tagasi tõrjuda tänu Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaa õhujõudude sekkumisele.[6]
- Panama presidendina astus ametisse Laurentino Cortizo.[2]
- Suurbritannia pealinnas Londonis algas kuni 14. juulini kestev 133. Wimbledoni turniir.[7]
- Uus-Meremaal hakkas kehtima keeld ühekordsetele plastikust ostukottidele. Kauplusi ja muid teenindusasutusi, mis selliseid kotte klientidele jagavad, võib edaspidi trahvida kuni 100 000 Uus-Meremaa dollariga.[8]
- Venemaal Severomorski lähistel puhkes Põhjalaevastiku koosseisu kuulunud ja merel teaduslikke mõõtmisi teostanud tuumaallveelaeval AS-12 tulekahju. Hukkus 14 inimest, vigastatute täpset arvu ei avalikustatud.[9]
- Eestis langesid 25% võrra õllele, siidrile ja kangele alkoholile kehtestatud aktsiisimäärad.[10]
- Eestis jõustus tubakaseaduse muudatus, mis ei luba kauplustes müüdavaid tubakatooteid enam nähtavalt välja panna ja eeldab seetõttu ostjalt täpset teadmist, millist toodet müüjalt küsida.[11]
- Eestis viibis ühepäevasel visiidil Soome uus kaitseminister Antti Kaikkonen, kes kohtus siin oma Eesti kolleegi Jüri Luigega.[12]
- Tartus rakendus uus linnaliinibusside võrk, kuhu kuulub kokku 13 tavalist ja 2 ööliini. Ühtlasi vahetus linnaliinidel teenusepakkuja, kelleks sai SEBE asemel GoBus.[13]
- Eesti rahvuslik lennufirma Nordica avaldas 2018. aasta auditeeritud majandustulemused, mille kohaselt teenis ettevõte 2018. aastal 5,4 miljonit eurot kahjumit.[14]
- Eestis nimetati riigiprokuröriks Karin Talviste. Tema peamine tööülesanne on tagada kannatanute õiguste parem kaitse.[15]
2. juuli
- Belgias astus Flandria peaministrina ametisse Liesbeth Homans.[2]
- Euroopa Parlamendi 9. koosseis alustas Prantsusmaal Strasbourgis oma avaistungit.[16]
- Euroopa Ülemkogu nimetas Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadiks Saksamaa Kristliku-Demokraatliku Liidu liikme, Saksamaa kaitseministri Ursula von der Leyeni.[2]
- Liechtensteini parlament avaldas 21 häälega umbusaldust korruptsioonis kahtlustatud välis-, justiits- ja kultuuriminister Aurelia Frickile, kelle printsregent Alois samal päeval ka ametist tagandas. Tema kohuseid asus ajutiselt täitma Mauro Pedrazzini.[2]
- Tšiilis ja Argentinas oli võimalik näha täielikku päikesevarjutust.[17]
- Ungari parlament kiitis heaks seaduse, millega Ungari Teaduste Akadeemia kaotas kõik selle juures tegutsenud teadus- ja uurimisinstituudid. Kõik 15 instituuti anti vaatamata akadeemia vastuseisule üle uuele valitsuse kontrolli olevale organisatsioonile Eötvös Lorandi Teadusvõrgustik. Reformi kriitikud on nimetanud seda akadeemilise vabaduse piiramiseks.[18]
3. juuli
- Euroopa Parlamendi esimeheks valiti Itaalia poliitik, Euroopa Parlamendis Sotsialistide ja Demokraatide Progressiivsesse Liitu kuuluv David Sassoli.[19]
- Indias teatas oma tagasiastumisest parlamendivalimistel lüüa saanud suurima opositsioonierakonna India Rahvuskongressi esimees Rahul Gandhi.[20]
- Itaaliale kuuluval Stromboli saarel hakkas purskama samanimeline vulkaan. Üks inimene sai purske tõttu surma, veel mõned said kergemaid vigastusi. Itaalia merevägi evakueeris saarelt nii elanikud kui ka turistid.[21]
- Liibüa kodusõda: Liibüa pealinnas Tripolis sai õhulöögi pagulaskeskus, kus hukkus 40 ja sai vigastada veel umbes 80 inimest, peamiselt teistest Aafrika riikidest saabunud immigrandid. Mitmed riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid mõistsid toimunu hukka, nimetades seda potentsiaalseks sõjakuriteoks ja inimsusvastaseks kuriteoks.[22]
- Eesti jalgpallikoondise peatreeneri kohusetäitjaks nimetati ametist lahkunud peatreener Martin Reimi asemel Karel Voolaid, kes seni treenis Eesti U-21 ja U-23 koondisi.[23]
- Eesti majandusminister Taavi Aas astus huvide konflikti tõttu tagasi Tallinna Televisiooni nõukogu esimehe ametikohalt.[24]
4. juuli
- Ameerika Ühendriikides California osariigi lõunaosas toimus 6,4-magnituudine maavärin, mille kese asus Los Angelesest 150 km põhja pool Ridgecresti linna lähistel. Inimohvreid ja olulisi kahjustusi maavärinaga ei kaasnenud, kuid tegemist oli viimase 20 aasta võimsaima maavärinaga California osariigis. Järgmisel päeval järgnes samas piirkonnas veel 7,1-magnituudine maavärin.[25]
- Ameerika Ühendriikide Esindajatekojas Michigani osariiki esindav Justin Amash teatas, et lahkub Vabariiklikust Parteist. Lahkumise põhjusena nimetas ta pettumist Ameerika Ühendriikide praeguses parteipoliitikas, samuti on ta olnud president Donald Trumpi üks teravamaid ja häälekamaid kriitikuid.[26]
- Kosovo keelas kõigil Serbia riigiametnikel Kosovo territooriumile sisenemise, süüdistades Serbiat propaganda tegemises Kosovo serblaste seas ja Kosovo kohta valeuudiste levitamises.[27]
- Prantsusmaa parlamendi alamkoda kiitis heaks seaduse, mis näeb ette, et veebis äri tegevad ettevõtted, mille ülemaailmne käive ületab 750 miljonit eurot ja käive Prantsusmaal 25 miljonit eurot, peavad hakkama maksma Prantsusmaal teenitud käibe pealt kolmeprotsendilist maksu. Seadus töötati välja eelkõige silmas pidades hiiglaslikke rahvusvahelisi ettevõtteid nagu Facebook, Google ja Amazon, mis on üritanud oma makse optimeerida, viies peakorterid madala maksumääraga riikidesse.[28]
- Tuneesia territoriaalvetes läks põhja Itaaliasse teel olnud kummipaat, mille pardal oli 86 Aafrika riikidest pärit migranti. Päästa õnnestus vaid neli inimest.[29]
5. juuli
- Afganistanis Ghaznī linna ühes mošees õhtupalvuse ajal toimunud plahvatuses hukkus kaks ja sai vigastada 20 inimest. Plahvatuse korraldamise eest keegi vastutust ei võtnud.[30]
- Saksamaal teatas ametist lahkumisest autotootja BMW juhatuse esimees Harald Krüger. Otsus oli ilmselt tingitud ettevõtte halbadest majandustulemustest 2019. aasta I kvartalis.[31]
- Sudaanis jõudsid valitsev Sõjaväeline Üleminekunõukogu ja kodanikuühiskonna organisatsioone esindavad Vabaduse ja Muutuse Jõud kokkuleppele ühise üleminekuvalitsuse moodustamises. Kokkuleppe kohaselt juhib riiki kolm aastat ja kolm kuud kestval üleminekuperioodil 11-liikmeline nõukogu, mida esimesed 21 kuud juhivad sõjaväelased ja järgmised 18 kuud tsiviilisikud. Ühtlasi moodustatakse selle kollektiivse riigipea kõrvale ka valitsuskabinet, mis koosneb tsiviilisikutest.[2]
- Tuneesia peaminister Yūsuf aş-Şāhid teatas nikaabi kandmise keelustamisest kõigis avalikes asutustes. Otsuse tingisid juuni lõpus toimunud kaks enesetapurünnakut, millest ühe sooritaja oli kandnud just nikaabi.[32]
- Eestis kinnitas Tallinna linnavalitsus Tallinna linnaplaneerimise ameti uueks juhatajaks arhitekt Ignar Fjuki, kes seni oli samas ametis töötanud kohusetäitjana. Fjuki ametiaeg algas 8. juulil.[33]
- Eesti kaitseväe jalaväeinspektorina astus ametisse senine Viru jalaväepataljoni ülem, kolonelleitnant Arno Kruusmann; tema asemel sai Viru jalaväepataljoni ülemaks senine kaitseväe jalaväeinspektor, kolonelleitnant Tarvo Luga.[34]
6. juuli
- Ameerika Ühendriikides New Jersey osariigis vahistati miljardär Jeffrey Epstein, keda kahtlustatakse alaealiste tüdrukute kupeldamises.[35]
- Ameerika Ühendriikides Florida osariigis Plantationi linna kaubanduskeskuses toimunud gaasiplahvatuses sai vigastada 23 inimest, neist kaks raskelt.[36]
- Belgias Brüsselis algas Tour de France.
- Türgis vabastas president Recep Tayyip Erdoğan ametist keskpanga presidendi Murat Çetinkaya ja määras uueks presidendiks panga senise asepresidendi Murat Uysali. Çetinkaya vabastamise põhjuseid ei selgitatud, kuid tal olid valitsusega tugevad erimeelsused keskpanga intressipoliitika osas ja ta seisis vastu valitsuse nõudmistele intresse alandada.[37]
- Eestis Tallinna lauluväljakul algas kaks päeva kestnud XXVII üldlaulupidu.
7. juuli
- Afganistanis Ghaznī provintsis toimunud autopommiplahvatuses hukkus 14 ja sai vigastada umbes 200 inimest. Rünnak oli suunatud Afganistani peamise luureasutuse, Riikliku Julgeolekudirektoraadi hoone vastu. Vastutuse võttis äärmuslik islamiliikumine Ţālebān.[38]
- Brasiilias Rio de Janeiros toimunud 2019. aasta Copa América finaalmängus võitis Brasiilia jalgpallikoondis tulemusega 3:1 Peruu jalgpallikoondist.[39]
- Iraan teatas kavatsusest alustada uraani rikastamist üle 2015. aasta tuumaleppes lubatud 3,67% piiri. Sellega soovis Iraan avaldada survet Ameerika Ühendriikidele, mis on ühepoolselt Iraaniga sõlmitud tuumaleppest taganenud.[40]
- Kreekas toimusid ennetähtaegsed parlamendivalimised. Valimised võitis paremtsentristlik erakond Uus Demokraatia, mis sai 39,9% häältest ja 158 kohta 300-liikmelises parlamendis. Seni võimul olnud vasakpoolne erakond Syriza sai 31,5% häältest ja 86 parlamendikohta. Valimisaktiivsus oli 57,9%.[2]
- Prantsusmaal Lyonis toimunud 2019. aasta naiste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalis võitis Ameerika Ühendriikide naiskond tulemusega 2:0 Hollandit.[41]
- Saksamaa suurim kommertspank Deutsche Bank teatas täiendavatest kärbetest, millega kavatsetakse 2022. aastaks koondada 18 000 panga töötajat ehk umbes viiendiku kogu personalist.[42]
8. juuli
- Kreekas astus peaministrina ametisse erakonna Uus Demokraatia esimees Kyriákos Mitsotákis.[2]
- Läti presidendina astus ametisse Egils Levits.[2]
- Läti parlament kiitis kolmandal lugemisel häältega 51:31 heaks seaduse, millega langetati alates 1. augustist kangele alkoholile kehtivat aktsiisimäära 15% võrra. Parlamendi otsus oli vastus Eesti valitsuse ja parlamendi otsusele, millega langetati kange alkoholi aktsiisimäära alates 1. juulist.[43]
- Saalomoni Saarte kindralkubernerina vannutati ametisse David Vunagi.[2]
- Eesti valitsus esitas Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadiks ametlikult Kadri Simsoni.[44]
- Eesti president Kersti Kaljulaid kutsus tagasi Eesti suursaadiku Afganistanis Väino Reinarti ja Eesti suursaadiku Ukrainas Gert Antsu. Ühtlasi nimetas president nende asemel uuteks suursaadikuteks vastavalt Marge Mardisalu-Kahari ja Kaimo Kuuse.[45]
9. juuli
- Alžeeria konstitutsiooninõukogu pikendas presidendi kohusetäitja Abdelkader Bensalahi volitusi.[2]
- Ameerika Ühendriikides teatas miljardär Tom Steyer, et kavatseb pürgida Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks 2020. aasta presidendivalimistel.[46]
- Leedu peaminister Saulius Skvernelis võttis tagasi oma tagasiastumispalve.[2]
- Mehhikos astus tagasi rahandusminister Carlos Urzúa, uueks rahandusministriks nimetati Arturo Herrera.[2]
- Suurbritannia parlamendi alamkoda legaliseeris häältega 383:73 Põhja-Iirimaal samasooliste abielu. Seadus jõustub 21. oktoobril, kui Põhja-Iirimaa enda parlament, mille tegevus on suutmatuse tõttu valitsust moodustada külmutatud juba alates 2017. aastast, ei ole oma tegevust selleks ajaks taastanud.[47]
- Uus-Kaledoonias astus ametisse peaminister Thierry Santa valitsus.[2]
10. juuli
- Armeenias toimus ulatuslik üleriigiline elektrikatkestus, kui välja lülitusid kaks peamist soojuselektrijaama.[48]
- Iraagi Kurdistani parlament kinnitas 88 poolthäälega ametisse peaminister Mesrûr Barzanî valitsuse.[2]
- Iraani islami revolutsiooniline kaardivägi püüdis Pärsia lahes hõivata Suurbritannia naftakompaniile BP kuuluvat naftatankerit British Heritage. Operatsioon ebaõnnestus tankerit saatnud Briti mereväe fregati HMS Montrose sekkumise tõttu.[49]
- Prantsusmaa meretagused departemangud ja alad: Mayotte'i prefektiks nimetati Jean-François Colombet, Prantsuse Guajaana prefektiks Marc Del Grande, Prantsuse Polüneesia ülemkomissariks Dominique Sorain ja Uus-Kaledoonia ülemkomissariks Laurent Prévost.[2]
- Suurbritannia suursaadik Ameerika Ühendriikides Sir Kim Darroch esitas tagasiastumispalve. Darrochi tagasiastumine oli tingitud tema e-kirjade lekkest, millest sai avalikkusele teatavaks, et saadik oli konfidentsiaalses kirjavahetuses kritiseerinud president Donald Trumpi; pärast seda oli president Trump teatanud, et Ameerika Ühendriigid keelduvad edasisest suhtlusest Darrochiga.[50]
- Tai kuningas Maha Vajiralongkorn kinnitas peaminister Prayuth Chan-ocha uue valitsuse, mis astus ametisse 16. juulil.[2]
- Eestis viibis ametlikul visiidil Läti uus president Egils Levits, kes kohtus Eesti presidendi Kersti Kaljulaidiga.
11. juuli
- Ameerika Ühendriikides Chicagos vahistati kahtlustatuna seksuaalkuritegudes laulja ja laulukirjutaja R. Kelly.[51]
- Kreekas Chalkidike poolsaart tabanud suures tormis hukkus kokku seitse inimest, neist kuus välisturistid. Lisaks sai veel umbes sada inimest vigastada, neist 23 vajasid haiglaravi. Kohati ulatus tuule kiirus tormi ajal 100km/h.[52]
- NATO peasekretäri asetäitjaks haldusjuhtimise alal nimetati senine Leedu asekaitseminister Giedrimas Jeglinskas.[53]
- Sri Lanka parlamendis kukkus läbi umbusaldusavaldus peaminister Ranil Wickremesinghe vastu. Valitsuse umbusaldamist toetas 92, selle vastu oli 119 parlamendiliiget.[2]
- Ukraina Ülemraada ei vabastanud ametist välisminister Pavlo Klimkinit. Tema vabastamise poolt hääletas 160 parlamendiliiget, vajalik oli vähemalt 226 parlamendiliikme toetus.[2]
- Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja Venemaa president Vladimir Putin pidasid telefonivestluse, milles arutasid olukorda Ida-Ukrainas. Tegemist oli kahe riigipea esimese vestlusega.[54]
- Eesti valitsus moodustas kliima- ja energiakomisjoni, mille ülesanne on kaardistada võimalusi kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning energiavarustuse tagamiseks.[55]
12. juuli
- Afganistanis Nangarhāri provintsis tappis alaealine enesetaputerrorist pulmapeo ajal vähemalt üheksa inimest, veel 12 inimest sai rünnakus vigastada. Vastutuse rünnaku eest võttis islamistliku terroriorganisatsiooni Islamiriik Afganistani haru.[56]
- Ameerika Ühendriikides astus seotuse tõttu seksuaalkurjategijast miljardäri Jeffrey Epsteiniga ametist tagasi tööminister Alex Acosta. Tema tagasiastumine jõustub 19. juulil, mil ministri kohuseid asub täitma Patrick Pizzella.[2]
- Leedu presidendina astus ametisse Gitanas Nausėda.[2]
- Somaalias Kismayos Asasey hotellile korraldatud enesetapurünnakus hukkus vähemalt 26 inimest, teiste seas mitu välismaalast ja nimekas somaali ajakirjanik.[57]
- Venemaa alustas Türgile raketitõrjesüsteemide S-400 tarnimist. Venemaa relvastuse kasutuselevõtmine NATO liikmesriigis on tekitanud pahameelt teistes NATO liikmesriikides, eriti Ameerika Ühendriikides.[58]
- Eestis otsustas Tallinna Ülikooli akadeemiline komisjon, et Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri magistritöö ei ole plagiaat. Plagiaadikahtlustuse oli tõstatanud 2019. aasta juunis ajaleht Eesti Ekspress, seejärel taotles Vaher ise ülikoolilt oma magistritöö ekspertiisi saatmist.[59]
13. juuli
- Ameerika Ühendriikides New Yorgis toimus elektrikatkestus, mis hõlmas valdavalt Manhattani saare lääneosa. Kokku mõjutas elektrikatkestus hinnanguliselt 42 000 inimest.[60]
- Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas kavast moodustada Prantsusmaa relvajõudude koosseisus uue relvaliigina kosmosejõud, mille üks keskne ülesanne saab olema kosmosesatelliitide tõhusam kaitse.[61]
- Suurbritannias toimunud 133. Wimbledoni turniiri naiste üksikmängu finaalis alistas Simona Halep tulemusega 6:2, 6:2 Serena Williamsi ning võitis sellega oma karjääri teise suure slämmi turniiri.[62]
- Eestisse saabus kahepäevasele visiidile Ameerika Ühendriikide õhujõudude staabiülem kindral David Goldfein. Visiidi raames kohtus kindral kaitseministeeriumi ja kaitseväe juhtkonna esindajatega ning osales Ämari lennubaasis toimunud õhuetendusel.[63]
- Tartus algasid 15. Eesti suvemängud.[64]
14. juuli
- Indoneesia Põhja-Maluku provintsis toimus 7,3-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus Ternate linnast 166 km kaugusel. Olulistest purustustest ega inimohvritest teateid ei laekunud.[65]
- Rootsis Umeå lähistel kukkus õhkutõusmisel alla väikelennuk Gippsland GA-8. Kõik lennuki pardal viibinud üheksa inimest hukkusid.[66]
- Suurbritannias toimunud 133. Wimbledoni turniiri meeste üksikmängu finaalis võitis serblane Novak Đoković šveitslast Roger Federeri ning kindlustas sellega oma karjääri 16. suure slämmi turniiri võidu. Matš kestis 1 tund 56 minutit ja oli sellega kõigi aegade pikim Wimbledoni finaalmäng.[67]
15. juuli
- Ameerika Ühendriikides sai kaitseministri kohusetäitjaks Richard V. Spencer, kuna senine ministri kohusetäitja Mark Esper nimetati ametlikult kaitseministri kandidaadiks.[2]
- Rumeenias astus ametist tagasi siseminister Carmen Dan.[2]
- Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen teatas, et astub seoses Euroopa Komisjoni presidendiks kandideerimisega 17. juulil ministriametist tagasi.[2]
- Turksi ja Caicose kubernerina astus ametisse Nigel Dakin.[2]
16. juuli
- Euroopa Keskpanga presidendiks valitud Christine Lagarde teatas, et lahkub 12. septembrist oma seniselt ametikohalt Rahvusvahelise Valuutafondi tegevjuhina.[2]
- Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti uueks juhiks valiti eestlane Juhan Lepassaar, kes seni oli Euroopa Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipi kabinetiülem.[68]
- Euroopa Parlament valis häältega 383:327 Euroopa Komisjoni presidendiks Saksamaa poliitiku Ursula von der Leyeni.[69]
- Pakistani avas oma õhuruumi reisilennukitele. Pakistani õhuruum oli reisilennukite liiklusele osaliselt suletud alates veebruarist 2019 pingete tõttu Indiaga.[70]
- Rootsi mööblitootja IKEA teatas, et sulgeb oma ainsa mööblitehase Ameerika Ühendriikides Danville'i linnas ja koondab kogu tootmise Euroopasse.[71]
17. juuli
- Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda võttis vastu kolm resolutsiooni, millega blokeeriti president Donald Trumpi administratsiooni kava müüa relvastust Saudi Araabiale ja Araabia Ühendemiraatidele.[72]
- Ameerika Ühendriikide Esindajatekojas kukkus läbi algatus president Donald Trumpi umbusaldamiseks. Saadik Al Greeni algatatud eelnõu toetas ainult 95 Esindajatekoja liiget, selle vastu hääletas lisaks vabariiklastele ka enamik demokraate.[73]
- Ameerika Ühendriikides lõpetas prokuratuur ebapiisavate asitõendite tõttu süüasja seksuaalses ahistamises kahtlustatud näitleja Kevin Spacey vastu.[74]
- Saksamaa uueks kaitseministriks sai Kristlik-Demokraatliku Liidu esimees Annegret Kramp-Karrenbauer.[2]
- Soomes Helsingis toimunud Euroopa Liidu liikmesriikide siseministrite kohtumisel ei jõutud üksmeelele Aafrikast saabuvate ja Vahemerel päästetud immigrantide jaotamise skeemis liikmesriikide vahel. Saksamaa ja Prantsusmaa ettepanekule avaldas toetust kokku vaid 10 liikmesriiki. Itaalia siseminister Matteo Salvini kinnitas veel kord, et Itaalia võimud ei luba laevu Vahemerelt päästetud immigrantidega oma sadamatesse.[75]
- Süüria kodusõda: Süüria valitsusvastased mässulised teatasid, et Venemaa üksused osalesid Ḩamāh' linna lähistel esimest korda vahetult Süüria valitsusvägede poolel sõjalistes maismaaoperatsioonides. Seni on Venemaa üksused täitnud Süürias ainult toetavat funktsiooni.[76]
18. juuli
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump esitas tööministri kandidaadiks Eugene Scalia.[2]
- Belgias vannutati uueks ametiajaks pealinna Brüsseli piirkonna peaministriks Rudi Vervoort.[2]
- Leedu uus president Gitanas Nausėda nimetas senise peaministri Saulius Skvernelise uuesti peaministrikandidaadiks.[2]
- Madagaskaril astus tagasi peaminister Christian Ntsay valitsus, kuid järgmisel päeval nimetas president Andry Rajoelina Ntsay uuesti peaministri kandidaadiks.[2]
- Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal viis politsei öösel ja varahommikul läbi terrorivastase erioperatsiooni, mille käigus peeti Düreni linnas kinni kaks meest, keda kahtlustati terroriakti ettevalmistamises.[77]
- Eestis Lääne-Harju vallas Tallinna–Rannamõisa–Kloogaranna tee 27. kilomeetril toimus liiklusõnnetus, kus ettevõttele ATKO Liinid kuulunud liinibuss sõitis otsa tee ääres peatunud haagisveokile. Vigastada sai 26 inimest, neist kaks inimest raskelt.[78]
19. juuli
- Horvaatias astus välisministrina ametisse Gordan Grlić Radman.[2]
- Iraani islami revolutsiooniline kaardivägi hõivas Pärsia lahes Suurbritanniale kuuluva naftatankeri Stena Impero ja pidas ajutiselt kinni ka Libeeria lipu all sõitnud Suurbritannia tankeri Mesdar. Suurbritannia välisminister Jeremy Hunt nõudis tankeri kohest vabastamist ja ähvardas Iraani sellest keeldumisel tõsiste tagajärgedega.[79]
- Kosovos astus tagasi peaminister Ramush Haradinaj.[2]
- Kreekat tabas 5,1-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus 23 km pealinnast Ateenast loodes. Maavärin tekitas pealinnas side- ja elektrikatkestusi, suuremaid purustusi ja inimohvreid see kaasa ei toonud.[80]
- Prantsusmaal Nanterre'is lükkas esimese astme kohus tagasi Estonia katastroofis hukkunute lähedaste ühishagi laevaehitusettevõtte Meyer Werft ja laeva meresõiduohutuse eest vastutanud Prantsuse ettevõtte Bureau Veritas vastu, leides, et kaebajatel polnud kummagi ettevõtte vastu esitada piisavalt tõendeid.[81]
- Saudi Araabia teatas, et lubab kasvavate pingete tõttu Iraaniga oma territooriumile Ameerika Ühendriikide väed. Esialgu on Ameerika Ühendriigid teatanud 500 sõduri saatmisest Saudi Araabiasse.[82]
- Eesti õhuväe juhtimise võttis üle kolonel Rauno Sirk, kes ülema kohusetäitjana juhtis õhuväge ka aastatel 2006–2007. Tema eelkäija kolonel Riivo Valge suundus Kaitseväe Akadeemia ülema administratsiooni ülemaks.[83]
- Kaitseliidu ülemana astus ametisse kolonel Riho Ühtegi, tema eelkäija kindralmajor Meelis Kiili siirdus välisteenistusse.[84]
20. juuli
- Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri esimeheks sai Željko Komšić.[2]
21. juuli
- Hongkongis jätkusid kümnete tuhandete osavõtjatega meeleavaldused, millel nõuti erihalduspiirkonna juhi Carrie Lami tagasiastumist. Meeleavaldused said alguse kuid tagasi seoses eelnõuga, mis oleks võimaldanud Hiinale välja anda poliitilisi dissidente – eelnõu võeti küll rahva survel tagasi, kuid meeleavaldused jätkusid. Politsei püüdis meeleavaldajaid laiali ajada, kasutades nende vastu pisargaasi.[85]
- Jaapanis toimusid parlamendi ülemkoja valimised, kus valiti ümber 124 kohta ülemkoja 245 kohast. Valimistel saatis edu valitsevat Liberaaldemokraatlikku Parteid ja selle koalitsioonipartnerit Komeitot, mis kogusid kokku 64 saadikukohta.[86]
- Poolas Białystokis toimus marss võrdsete õiguste, muuhulgas ka seksuaalvähemuste võrdse kohtlemise kaitseks. Tegemist oli esimese taolise demonstratsiooniga Białystokis. Marssi segama olid tulnud paremäärmuslased, kelle laialiajamiseks kasutas politsei pisargaasi. 25 vägivallatsejat võeti vahi alla.[87]
- Puerto Ricos vallandusid massimeeleavaldused, millega nõuti kuberner Ricardo Rosselló tagasiastumist. Rosselló on sattunud skandaali seoses lekkinud tekstsõnumitega, milles sisalduvad homofoobsed, naisi ja 2017. aasta orkaanikahjustuste ohvreid alavääristavad väljaütlemised.[88]
- Ukrainas toimusid ennetähtaegsed parlamendivalimised, mille võitis ülekaalukalt president Volodõmõr Zelenskõi valimisnimekiri Rahva Teener (43,2% häältest, 254 kohta 424-liikmelises Ülemraadas). Valimisaktiivsus oli 49,8%.[2]
- Eestis Pärnu kontserdimajas anti üle Lepo Sumera nimeline heliloomingu preemia, mille pälvis helilooja Jüri Reinvere.[89]
22. juuli
- Haitis teatas peaministrikandidaat Jean Michel Lapin, et loobub valitsuse moodustamisest. Uueks peaministrikandidaadiks nimetati Fritz William Michel, kes avalikustas oma valitsuse koosseisu kaks päeva hiljem, 24. juulil.[2]
- Kreekas võitis peaminister Kyriákos Mitsotákise valitsus häältega 158:142 parlamendis toimunud usaldushääletuse.[2]
- Malis Gao linnas ründasid islamistidest enesetaputerroristid Prantsusmaa sõjaväebaasi, kus teenivad lisaks prantslastele ka Eesti ja Mali kaitseväelased. Baasi sissepääsu juures asuva kontrollpunkti ründamisel sai vigastada teiste seas ka kuus Eesti kaitseväelast, nende vigastused ei olnud eluohtlikud.[90][91]
- Prantsusmaal Pariisis toimunud Euroopa Liidu liikmesriikide sise- ja välisministrite kohtumisel leppisid kaheksa liikmesriiki – Prantsusmaa, Saksamaa, Horvaatia, Iirimaa, Leedu, Luksemburg, Portugal ja Soome – kokku Vahemerelt päästetud immigrantide jaotamiskavas. Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni sõnul toetasid kuus riiki veel kokkulepet, kuid ei allkirjastanud seda ametlikult. Samuti teatas Macron, et toetab leppele vastu seisvate riikide ilmajätmist Euroopa Liidu struktuurifondide rahastusest.[92]
- Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri peadirektori kohusetäitjaks sai Mary Alice Hayward. Senine peadirektor Yukiya Amano suri 18. juulil.[2]
- Suurbritannia vasaktsentristlik erakond Liberaaldemokraadid valis uueks esimeheks Jo Swinsoni, kellest sai esimene naine parteijuhi ametikohal.[93]
- Venezuelas toimus järjekordne ulatuslik elektrikatkestus, mis hõlmas mõningatel andmetel 18 osariiki Venezuela 23 osariigist. Muuhulgas katkes elektrivarustus ka pealinnas Caracases. Võimud süüdistasid toimunus poliitilist opositsiooni ja Ameerika Ühendriike.[94]
23. juuli
- Ameerika Ühendriikides jõustusid uued reeglid illegaalsete immigrantide kiirendatud korras deporteerimiseks. Edaspidi võivad immigratsiooniametnikud kohe ja ilma kohtuotsuseta riigist välja saata kõik immigrandid, kes ei suuda tõestada, et nad on järjepidevalt Ameerika Ühendriikides elanud vähemalt kaks aastat.[95]
- Ameerika Ühendriikide Senat kinnitas häältega 90:8 uueks kaitseministriks Mark Esperi, kes samal päeval ka ametisse astus.[2]
- Hispaania parlament ei kinnitanud Pedro Sánchezt peaministriks. Tema kandidatuuri poolt hääletas 124, vastu 170 parlamendiliiget, 52 ei osalenud hääletusel.[2]
- Hondurase välisministrina astus ametisse Lisandro Rosales.[2]
- Leedu peaminister Saulius Skvernelis võitis häältega 83:1 parlamendis toimunud usaldushääletuse. 30 saadikut hääletusel ei osalenud.[2]
- Lõuna-Korea lennuvägi tegi hoiatuslasud ilma loata Lõuna-Korea õhuruumi sisenenud Venemaa sõjalennuki A-50 suunas. Tegemist oli esimese taolise vahejuhtumiga Lõuna-Korea ja Venemaa vahel.[96]
- Nigeeria president Muhammadu Buhari tegi teatavaks oma uue valitsuse koosseisu.[2]
- Suurbritannia valitseva Konservatiivse Partei esimeheks sai Boris Johnson.[97]
24. juuli
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump vetostas Ameerika Ühendriikide Kongressi resolutsioonidele, millega sooviti takistada relvastuse müüki Saudi Araabiale ja Araabia Ühendemiraatidele.[98]
- Itaalia peaminister Giuseppe Conte võitis häältega 325:248 parlamendis toimunud usaldushääletuse.[2]
- Puerto Rico skandaalidesse sattunud kuberner Ricardo Rosselló teatas tagasiastumisest, mis jõustub 2. augustil.[2]
- Rumeenias astusid ametisse siseminister Nicolae Moga ja välisminister Ramona Mănescu.[2]
- Suurbritannias esitas tagasiastumispalve peaminister Theresa May, kuninganna Elizabeth II rahuldas selle ja nimetas uueks peaministriks Boris Johnsoni. Enne May ametist lahkumist esitas tagasiastumispalve veel ka rahandusminister Philip Hammond. Samal päeval tegi uus peaminister Johnson teatavaks oma uue valitsuse koosseisu, kus võtmekohad said Dominic Raab välisministrina, Ben Wallace kaitseministrina, Priti Patel siseministrina ja Sajid Javid rahandusministrina.[2]
25. juuli
- Ameerika Ühendriikide justiitsministeerium teatas, et tühistab alates 2003. aastast kehtinud moratooriumi surmanuhtluse täideviimisele ja määras kindlaks esimese viie föderaalseaduste alusel surma mõistetud kinnipeetava hukkamisajad. Ministeeriumi otsus puudutab vaid föderaaltasandit ega laiene osariikidele, mis saavad kõik endiselt iseseisvalt otsustada surmanuhtluse kehtivuse ja täideviimise üle oma territooriumil.[99]
- Hispaania parlamendil ei õnnestunud juba teist korda riigile uut peaministrit valida. Peaministrikandidaati Pedro Sánchezt toetas 124, vastu oli 155 ja hääletusel ei osalenud 67 parlamendiliiget.[2]
- Põhja-Korea korraldas kaks raketikatsetust. Ilmselt oli tegemist uute lühimaarakettidega, millest üks lendas 430 km ja teine 690 km. Mõlemad kukkusid merre Korea poolsaarest idas. Jaapan mõistis toimunud raketikatsetused teravalt hukka.[100]
- Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri peadirektori kohusetäitjaks sai Cornel Feruta.[2]
- Suurbritannias astus ametisse Boris Johnsoni valitsus.[2]
- Tuneesias suri president Muḩammad al-Bājī Qā‘id as-Sabsī. Samal päeval vannutati presidendi kohusetäitjana ametisse parlamendi spiiker Muḩammad an-Nāşir.[2]
- Ukraina riiklik julgeolekuteenistus SBU pidas kinni Venemaa lipu sõitnud naftatankeri Neyma, mida kahtlustati osalemises Ukraina laevade vastu kavandatavas relvastatud operatsioonis. Samuti oli sama laev osalenud Venemaa julgeolekuteenistuse FSB operatsioonis Ukraina laevade vastu 25. novembril 2018.[101]
- Eesti valitsus kinnitas haridus- ja teadusministeeriumi ettepaneku võtta Euroakadeemialt alates 31. augustist 2020 ära õppetöö läbiviimise õigus.[102]
- Eestis Haapsalus algas kuni 28. juulini kestnud Haapsalu vanamuusikafestival.[103]
29. juuli
30. juuli
- Eesti Keskerakond teatas erakonna ajalehe Kesknädal peatoimetajale Indrek Veiserikile tema koondamisest.[104]
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.