Pealinna Brüsseli piirkond

Pealinna Brüsseli piirkond on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast Flandria ja Valloonia kõrval. Pealinna Brüsseli piirkond on de facto Belgia pealinn.

Pealinna Brüsseli piirkond
prantsuse Région de Bruxelles-Capitale
hollandi Brussels Hoofdstedelijk Gewest
saksa Region Brüssel-Hauptstadt
piirkonna lipp
Pindala: 161,38 km²
Elanikke: 1 218 255 (2020)[1]
Rahvastikutihedus: 7549 in/km²
Keskus: Brüssel
Ametlikud keeled: prantsuse ja hollandi (flaami)

Piirkond on kakskeelne. Seal elavad nii prantsuse keele kõnelejad kui ka hollandi keele kõnelejad (peamiselt flaamid).

Haldusjaotus

Piirkond jaguneb 19 vallaks (kohaliku omavalitsuse üksuseks), millest ühte nimetatakse Brüsseli linnaks. Kõik nad kokku moodustavad ühe asula (linna). Brüsseli linnaks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus moodustab kesklinna. Brüsseli haldusringkond hõlmab kogu Pealinna Brüsseli territooriumi.

Brüsseli vallad

Brüsseli vallad on Anderlecht (1), Bruxelles/Brussel (2), Ixelles/Elsene (3), Etterbeek (4), Evere (5), Ganshoren (6), Jette (7), Koekelberg (8), Auderghem/Oudergem (9), Schaerbeek/Schaarbeek (10), Berchem-Sainte-Agathe/Sint-Agatha-Berchem (11), Saint-Gilles/Sint-Gillis (12), Molenbeek-Saint-Jean/Sint-Jans-Molenbeek (13), Saint-Josse-ten-Noode/Sint-Joost-ten-Node (14), Woluwe-Saint-Lambert/Sint-Lambrechts-Woluwe (15), Woluwe-Saint-Pierre/Sint-Pieters-Woluwe (16), Uccle/Ukkel (17), Forest/Vorst (18), Watermael-Boitsfort/Watermaal-Bosvoorde (19).

Rahvastiku tihedus on 6270 inimest ruutkilomeetril.

Kõik Brüsseli piirkonna kohanimed on hollandi päritolu peale Evere, mis on keldi päritolu.

Vaatamisväärsused

Brüsseli kõrgeim hoone on 150 meetri kõrgune Lõunatorn, kõige kuulsam aga Atomium, mis ehitati 1958. aasta maailmanäituse tarbeks. Üks turismimagneteid on ka vanalinnas asuv purskkaev "Manneken Pis" ("Pissiv poiss").

Viited

1. https://statbel.fgov.be/en/themes/population/structure-population#figures

Välislingid

• Piirkonna koduleht