Gordan Grlić Radman

Gordan Grlić Radman (sündinud 6. juunil 1958 Prisojes Tomislavgradi lähedal) on Horvaatia poliitik ja diplomaat. Ta on 22. juulist 2019 Horvaatia välis- ja Euroopa asjade minister.

Gordan Grlić Radman (2021)

Ta on sündinud 1958. aastal Prisojes Tomislavgradi lähedal (asub praeguse haldusjaotuse järele Hertseg-Bosnia kantonis Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioonis). Ta lõpetas 1982. aastal bakalaureusekraadiga Zagrebi ülikooli põllumajandusteaduskonna. 1991. aastal lõpetas ta kaheaastase kraadiõppe Institut für Kaderschule juhtimiskoolis Šveitsis Bernis. 2002. aastal lõpetas ta rahvusvaheliste suhete alal Zagrebi ülikooli politoloogia teaduskonna, kus 2007. aastal sai doktorikraadi väitekirjaga "Neutraalsus ja uus Euroopa julgeolekuarhitektuur".

Aastatel 1984–1991, kui ta töötas Šveitsis Melior-Haefliger AG-s, oli ta aktiivne Horvaatia diasporaas Šveitsi Horvaatia kultuurikogukonna presidendina (1984–1988) ja kaassponsorina koos Horvaatia-Šveitsi ärikonsultandi esindaja Davor Pavunaga.

Aastatel 1991–1992 töötas ta Zagrebi ülikooli arstiteaduskonna ärisekretärina (juhataja Mate Granić, kellega ta sõbrunes) ning oli Horvaatia valitsuse põgenike ja ümberasustatud isikute ametis vabatahtlikuna (töötades diasporaaga) ja Horvaatia tervishoiuteenistuse jaoks (humanitaarabi).

1992. aastal ja hiljem aitas ta taasiseseisvunud Horvaatia diplomaatiliste ja konsulaaresinduste asutamisel Bernis, Genfis ja Zürichis.

Seejärel teenis ta Horvaatia saatkondades Bulgaarias (1994–1996) ja Ungaris. Aastatel 1997–2012 töötas ta koos Mate Granićiga Horvaatia välisministeeriumis, muu hulgas Kesk-Euroopa osakonna juhatajana (2004–2009) ja Doonau komisjoni sekretärina (2011–2014). Aastatel 2010–2012 juhtis ta rahvusvaheliste uuringute keskust.

Aastatel 2012–2017 oli ta Horvaatia suursaadik Ungaris, aastatel 2017–2019 oli ta Horvaatia suursaadik Saksamaal.

22. juulist 2019 on ta Horvaatia välis- ja Euroopa asjade minister (Marija Pejčinović Burići asemel).

Isiklikku

Ta on abielus ja tal on kolm last. Usutunnistuse poolest on ta katoliiklane. Ta räägib vabalt saksa, inglise, bulgaaria ja ungari keelt.