Ungern-Sternberg (17. sajandiniUngern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa. Pärimuse järgi põlvneb Sternbergide suguvõsa 1211. aastal UngaristLiivimaale rännanud vasalli Johann von Sternbergist (Joannes dictus de Ungaria), kes abiellus Liivi valitseja Kaupo tütre Hedvigiga ja sai 1260. aastal Mõõgavendade ordu meistriks Võnnus.
Venemaa keisri ja Riiginõukogu poolt kinnitati 20. detsembril 1865 Ungern-Sternbergide suguvõsa parunitiitel.
1874. aastal anti Suuremõisa mõisnikule ja Johanniitide ordu rüütlile Ewald von Ungern-Sternbergile (1824–1899) tema abikaasa krahvinna Adele von Stackelbergi isale, Elistvere ja Alatskivi mõisnikule ning maanõunikule krahv Reinhold Andreas von Stackelbergile (1797–1869) kuulunud krahvitiitel.
vabahärra Georg Conrad von Ungern, Sternberg (1654–1722), Urga mõisnikKuremaa-Kuie-Kohala-Kernu (saksa keeles Jensel-Kui-Tolks-Kirna) suguvõsaliin
vabahärra Nils Alexander von Ungern-Sternberg (1654–1721), Rootsi sõjaväelane (kindralmajor)
Mattias Alexander von Ungern-Sternberg (1689–1763; sv), Rootsi kindralfeldmarssal ja poliitik
Magnus Christer von Ungern-Sternberg (–1710), Rootsi sõjaväelane, kolonelleitnant, Urga, Rannamõisa, Aloja mõisnik
vabahärra Carl Ludvig von Ungern-Sternberg (1706–1749), Urga, Aloja mõisnik, Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), assessor Peterburi justiitskolledžis
Parun Carl Christer von Ungern-Sternberg (1730–1797), Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral, Peeter III-nda kindraladjutant), Vene-Türgi sõja (1768-1774) kangelane, Peterburi kuberner 1774–1779 (Карл Карлович Унгерн-Штернберг)
Johan Michael von Ungern-Sternberg (1747 Vastse-Kasaritsa – 1799), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor)
parun Alexander Peter von Ungern-Sternberg (1806–1868), baltisaksa proosakirjanik, luuletaja ja maalikunstnik, kunstnikunimi Aleksander von Sternberg, pseudonüüm Sylvan[15]
Heinrich (Heinz) Oswald Paul Richard von Ungern-Sternberg (1900–1945), Eesti ärimees ja lennundusaktivist, H. Ungern-Sternbergi lennukitehase omanik Viljandis[18]
Gotthard Eugen von Ungern-Sternberg (1811–1902), kreisikohtu assessor, kreisisaadik ja kihelkonnakohtunik (Läänemaal), luuletaja, tõlkija, Tagavere, Vidruka ja Kolu mõisnik[20], Virumaa Kolu-Essu (saksa k. Haus Heinrichshof-Jess) suguvõsaliin
Moritz Rudolf von Ungern-Sternberg (1822–1890), insener
Otto Wilhelm von Ungern-Sternberg (1823–1867[21]), Venemaa keisririigi sõjaväelane
Adriana Wilhelmina (Minna) von Ungern-Sternberg (1825–1909)
vabahärra Johannes Ernst Constantin von Ungern-Sternberg (1835–1916), Venemaa keisririigi sõjaväelane (tragunipolgu leitnant), Purdi ja Pikaküla mõisnik[25]
vabahärra Albert Moritz Eduard von Ungern-Sternberg (1798 Mēdzūla –1841) (Reinhold Gustav Wilhelm von Ungern-Sternbergi (1769–1801) poeg), Lasila mõisnik, Lasila (Lassila) suguvõsaliin[28]
parun Otto Ernst Eduard Jakob von Ungern-Sternberg (1836–1904), filosoofiadoktor Saksamaal[29]
Constantin August von Ungern-Sternberg (1813–1889), Rüütli- ja Toomkooli kuraator, kreisisaadik, Anija, Alavere, Pikva mõisnik[31] (Paul Adolf Gottlieb von Ungern-Sternbergi (1773–1830) poeg) Anija suguvõsaliin (saksa k. Haus Annia)[32]
Gotthard Eugen von Ungern-Sternberg (1811–1902), kreisikohtu assessor, kreisisaadik ja kihelkonnakohtunik (Läänemaal), luuletaja, tõlkija[20], Virumaa Kolu-Essu (saksa k. Haus Heinrichshof-Jess) suguvõsaliin[43], Tagavere, Vidruka ja Kolu mõisa omanik. (Otto Christian Sigismund von Ungern-Sternbergi (1778–1861) poeg), abielus Sophie Julie von Ungern-Sternbergiga (sündinud von Wahl, 1824–1917)
Reinhold Ottokar von Ungern-Sternberg (1851–1893), mereväeohvitser
Arved Wilhelm Konstatin von Ungern-Sternberg (1855–1935), insener-keemik, Slokase Balti tselluloosivabriku direktor
Roderich Eugen Georg von Ungern-Sternberg (1885–1965), filosoofiadoktor, kirjanik
Harald Eugen von Ungern-Sternberg (1858–1922), ohvitser
Peter Andreas Konstantin (Konstant) von Ungern-Sternberg (1815–1872), Harku, Hüüru, Patsu, Liivi, Alavere, Põlula ja Jõelähtme mõisa omanik[47], Eestimaa rüütelkonna peamees (1854–1857), majandustegelane, ehitas Lõuna-Venemaal raudteid.
vabahärra Otto Reinhold von Ungern-Sternberg (sünd. 1759), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Kuie mõisnik
vabahärra Jürgen Johan von Ungern-Sternberg (sünd. 1763), linnafoogtKovnos
vabahärra Alexander Magnus von Ungern-Sternberg (1766–1835 Paide), Kodasoo mõisavalitseja
vabahärra Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1770–1848), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), fortifikatsioonidepartemangu sekretär, Kodasoo mõisavalitseja
Reinhold Helmich von Ungern-Sternberg (1683–1726), 1698. aastast asus Saksamaale: drostWittmundis ja õuemarssal Ida-Friisimaal,
vabahärra Ludwig Friedrich von Ungern-Sternberg (1710–1774), Väike-Lähtru, Uhtna, Sõmerpalu mõisnik, Eestimaa rüütelkonna saadik Venemaa keisririigi legislatsioonikomisjonis. Väike-Lähtru (saksa keeles Klein-Lechtigall) suguvõsaliin
Georg Albert von Ungern-Sternberg (1713–1771), Badeni suguvõsaliin
Väike-Lähtru liin
vabahärra Ludwig Friedrich von Ungern-Sternberg (1710–1774), Väike-Lähtru, Uhtna, Sõmerpalu mõisnik, Eestimaa rüütelkonna saadik Venemaa keisririigi legislatsioonikomisjonis[69]. Väike-Lähtru (saksa keeles Klein-Lechtigall) suguvõsaliin[70]
Rändur vastu tahtmist, Toimetanud
Jaanika Kressa. Ungern-Sternbergide Amblas sündinud esindaja on oma mälestused. Kirjastus: Väike-Viru Kirjastus, Ilmumisaasta: 2019
Kaupo järeltulijad elavad. Võitleja, mai 1960, nr. 5, lk. 4.
Paul von Ungern-Sternberg. Ein Wappenbrief des Papstes Clemens VII., für Georg von Ungern, Herrn zu Pürkel dd. Rom 1533 Mai 16. "Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik" (1907–1908): 214–215.