Remove ads
Kambja kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Camby) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
.jpg)
Kihelkonna tuumikala moodustab tänapäeval Kambja valla. Kirdepoolne osa kihelkonnast Haaslava ümbruses moodustab endise Haaslava valla ala, mille alad ulatuvad Kriimani mõisa lähikonnas kihelkonnast ida poole välja Võnnu kihelkonda. Kihelkonna loodenurk Reola mõisa ümbruses kuulub Kambja valda. Kihelkonna lõunapoolsed alad kuuluvad Kanepi valda (Vissi, Maaritsa, Krüüdneri ja Sulaoja, Veski ja Prangli).
Remove ads
Kambja kihelkonnas paiknes 18 mõisat: üks kirikumõis, 12 rüütlimõisast peamõisat koos nelja kõrvalmõisaga ja poolmõis ning 15 karjamõisat.
- Haaslava (Haselau) rüütlimõis
- Hilja (Hiljamois) Haaslava kõrvalmõis
- Kaarli mõis ehk Puugi mõis (Karlsberg) poolmõis, eraldati Krüüdneri mõisast[1].
- Kambja (Pastorat Kamby) kirikumõis
- Kammeri (Duckershof) rüütlimõis
- Kodijärve (Gothensee) rüütlimõis, fideikomiss
- Krüüdneri (Krüdnershof) rüütlimõis
- Maaritsa (Neu-Rewold), Vana-Prangli mõisa kõrvalmõis
- Maidla (Maydellshof), Suure-Kambja mõisa kõrvalmõis
- Raanitsa (Neuhof) rüütlimõis
- Reola (Rewold) rüütlimõis
- Suure-Kambja (Groß-Kamby) rüütlimõis
- Uhti (Ucht) Reola kõrvalmõis
- Vana-Kuuste (Alt-Kusthof, varem Kusthof) rüütlimõis
- Vana-Prangli ehk Prangli mõis (Alt-Wrangelshof) rüütlimõis
- Vastse-Kambja, ka Väike-Kambja (Neu-Kamby, ka Klein-Kamby) rüütlimõis
- Vastse-Prangli (Neu-Wrangelshof) rüütlimõis
- Veskimõisa (Mühlenhof) rüütlimõis[2]
Remove ads
Kambja kihelkonnas on sündinud esimene eesti soost piiskop Cornelius Laaland, esimene eesti soost orelimeister Johann Thal ja eesti koorimuusika suurkuju Georg Beck. Köstri ja koolmeistrina on seal töötanud Ignatsi Jaak, kes käis Forseliuse kasvandikuna koos Pakri Hansu Jüriga oma teadmisi demonstreerimas Rootsi kuningas Karl XI-le.
Tuntud inimestest on Kambjaga seotud olnud veel Karl Ipsberg, kes alustas kooliteed Kambja kihelkonnakoolis, ning Julius Kuperjanov, kes pidas 1914. aastal Kambjas koolmeistriametit.
Remove ads
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
Remove ads