Kambja kihelkond
kihelkond Tartumaal From Wikipedia, the free encyclopedia
Kambja kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Camby) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.


Kihelkonna tuumikala moodustab tänapäeval Kambja valla. Kirdepoolne osa kihelkonnast Haaslava ümbruses moodustab endise Haaslava valla ala, mille alad ulatuvad Kriimani mõisa lähikonnas kihelkonnast ida poole välja Võnnu kihelkonda. Kihelkonna loodenurk Reola mõisa ümbruses kuulub Kambja valda. Kihelkonna lõunapoolsed alad kuuluvad Kanepi valda (Vissi, Maaritsa, Krüüdneri ja Sulaoja, Veski ja Prangli).
Kambja kihelkonna mõisad
Kambja kihelkonnas paiknes 18 mõisat: üks kirikumõis, 12 rüütlimõisast peamõisat koos nelja kõrvalmõisaga ja poolmõis ning 15 karjamõisat.
- Haaslava (Haselau) rüütlimõis
- Hilja (Hiljamois) Haaslava kõrvalmõis
- Kaarli mõis ehk Puugi mõis (Karlsberg) poolmõis, eraldati Krüüdneri mõisast[1].
- Kambja (Pastorat Kamby) kirikumõis
- Kammeri (Duckershof) rüütlimõis
- Kodijärve (Gothensee) rüütlimõis, fideikomiss
- Krüüdneri (Krüdnershof) rüütlimõis
- Maaritsa (Neu-Rewold), Vana-Prangli mõisa kõrvalmõis
- Maidla (Maydellshof), Suure-Kambja mõisa kõrvalmõis
- Raanitsa (Neuhof) rüütlimõis
- Reola (Rewold) rüütlimõis
- Suure-Kambja (Groß-Kamby) rüütlimõis
- Uhti (Ucht) Reola kõrvalmõis
- Vana-Kuuste (Alt-Kusthof, varem Kusthof) rüütlimõis
- Vana-Prangli ehk Prangli mõis (Alt-Wrangelshof) rüütlimõis
- Vastse-Kambja, ka Väike-Kambja (Neu-Kamby, ka Klein-Kamby) rüütlimõis
- Vastse-Prangli (Neu-Wrangelshof) rüütlimõis
- Veskimõisa (Mühlenhof) rüütlimõis[2]
Kambja kihelkonna vallad
Inimesed
Kambja kihelkonnas on sündinud esimene eesti soost piiskop Cornelius Laaland, esimene eesti soost orelimeister Johann Thal ja eesti koorimuusika suurkuju Georg Beck. Köstri ja koolmeistrina on seal töötanud Ignatsi Jaak, kes käis Forseliuse kasvandikuna koos Pakri Hansu Jüriga oma teadmisi demonstreerimas Rootsi kuningas Karl XI-le.
Tuntud inimestest on Kambjaga seotud olnud veel Karl Ipsberg, kes alustas kooliteed Kambja kihelkonnakoolis, ning Julius Kuperjanov, kes pidas 1914. aastal Kambjas koolmeistriametit.
Kambja kihelkonna kalmistud
Vaata ka
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.