Võnnu kihelkond

From Wikipedia, the free encyclopedia

Võnnu kihelkond

Võnnu kihelkond (lühend Võn; sks Kirchspiel Wenden) oli kihelkond ajaloolise Tartumaa lõunaosas ja Liivimaa kubermangus Tartu kreisis.

Thumb
Liivimaa kubermangu Tartu kreis. Ludwig August Mellin, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798
 See artikkel räägib Tartumaal asunud kihelkonnast, Läti kihelkonna kohta vaata artiklit Võnnu kihelkond (Võnnu kreis).
Thumb
Võnnu kirik

Piirkonna ajalugu

Võnnu kirikukihelkond on asutatud 1220. aastatel.[1]

Võnnu kihelkonna mõisad

Kihelkonnas paiknes 17 mõisat – üks kirikumõis ning 11 rüütlimõisast peamõisat koos viie kõrvalmõisaga. Lisaks veel 14 karjamõisat.[1]

  • Ahja (Aya) rüütlimõis, fideikomiss
  • Issaku (Issako) Kurista kõrvalmõis
  • Kaagvere (Kawershof, varem Fyfhusen) rüütlimõis
  • Kiidjärve (Kiddijerw) rüütlimõis
  • Kriimani (Brinkenhof) rüütlimõis
  • Kurista (Kurrista) rüütlimõis
  • Kõnnu (Aya-Kondo) Rasina kõrvalmõis
  • Leevi (Lewiküll) Vastse-Kuuste kõrvalmõis
  • Lootvina (Lothwen, ka Alt-Lothwen) Vastse-Kuuste kõrvalmõis
  • Mäksa (Mäxhof, varem Repefer) rüütlimõis, fideikomiss
  • Poka (Heidohof, varem Nachtel ja Buckenhof) rüütlimõis, fideikomiss
  • Rasina (Rasin) rüütlimõis
  • Sarakuste (Sarrakus) rüütlimõis
  • Tammepee (Tammepee) endine rüütlimõis
  • Uue-Kastre ehk Kastre (Kaster, varem Warbeck) rüütlimõis, fideikomiss
  • Vana-Kastre (Altenturm) rüütlimõis, hiljem Kaagvere kõrvalmõis
  • Vastse-Kuuste (Neu-Kusthof) rüütlimõis
  • Võnnu (Pastorat Wenden) kirikumõis
  • Võnnu (Wendau, ka Wendohof) endine rüütlimõis

Võnnu kihelkonna vallad

Võnnu kihelkonna pärand

Võnnu kihelkonna pärand

Võnnu on olnud Eesti üks suurimaid ja rahvarohkemaid kihelkondi. Piirkond on rikkaliku ajaloo- ja kultuuripärandiga, mida on talletatud mitmesse muuseumisse, peamiselt Eesti Kirjandusmuuseumisse ja Eesti Rahva Muuseumisse. Eesti Rahva Muuseumisse on Võnnu kihelkonnast kogutud materjale peamiselt 20. sajandist, kokku ligi 4000 säilikut, millest esemeid on umbes 1/8 (arvuliselt 532), jooniseid 1/10, ülejäänud on fotod ja käsikirjalised materjalid. Kuigi kihelkond on asunud muuseumile lähedal, pole piirkonnas palju kogumas käidud. Siiski on Võnnu kihelkond muuseumi kogudes väärikalt kajastatud.[2]

Kihelkonna alad tänapäeval

Pindalalt suure Võnnu kihelkonna ala on tänapäeval jaotatud peamiselt Tartu maakonna Kastre valla ja Põlva maakonna Põlva valla vahel. Kihelkonnakeskus ja üle poole aladest asuvad Tartu maakonnas, lõunapoolne osa Põlva maakonnas.

14. aprillil 2009 avas president Toomas Hendrik Ilves esimesed kihelkonnapiiride tähised Tartu–Räpina–Võru maanteel Luunja sillal Tartu-Maarja ja Võnnu kihelkonna piiril. Sellega tähistati Eesti Rahva Muuseumi 100. aastapäeva.[3]

Võnnu kihelkonnapäevad

20. augustil 2000 toimus I Võnnu kihelkonnapäev, mida korraldas laulu- ja mänguselts Lõoke. Kihelkonnapäeval toimus jumalateenistus ja kontsert Võnnu kirikus, erinevad ajaviited ja simman peoplatsil. Välja pandud oli raamatu- ja käsitöönäitus.[4]

II Võnnu kihelkonnapäeva, millega tähistati 190 aasta möödumist Võnnu kihelkonnakooli asutamisest, peeti 19. augustil 2001. Toimus nõupäev omaalgatusest, kontsert-jumalateenistus, kodulookonverents, kontsert kiigeplatsil, sportlikud ja uued ajaviited, simman. Sai tutvuda näitustega kooliraamatutest ja kihelkonnakooli ajaloost.[4]

III Võnnu kihelkonnapäev toimus 18. augustil 2002. Toimus kontsert-jumalateenistus, kodulookonverents, laste meisterdamistoad, tegevused kiigeplatsil, foto- ja raamatunäitus.[4]

Kihelkondlike sidemete tugevdamiseks otsustati järgmised kihelkonnapäevad pidada Võnnust väljaspool. Nii toimus 2003. aastal IV Võnnu kihelkonnapäev Järvseljal, 2004. aastal V kihelkonnapäev Ahjal, 2005. aastal VI kihelkonnapäev Mäksa valla keskuses Mellistes ja 2006. aastal VII kihelkonnapäev Haaslava vallas Kurepalus.[4]

Viited

Kirjandus

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.