From Wikipedia, the free encyclopedia
Kuramaa rüütelkond (ka Kuramaa-Piltene rüütelkond) oli Kuramaal tegutsenud seisuslik aadlikorporatsioon.
Kuramaa rüütelkonna vapp | |
Asutatud | 1570 |
---|---|
Tegevuse lõpetanud | 1920 |
Tegevuspiirkond |
Kuramaa hertsogiriik Kuramaa kubermang |
Ametlikud keeled | saksa keel |
Peaorgan |
Kuramaa maapäev |
Kuramaa rüütelkonna juhtorganiks oli 1653 Kuramaa hertsogkonna hertsogi Gotthard Kettleri poolt Riias kokkukutsutud Kuramaa maapäev.
1570. aastal andis Kettler välja Kuramaa aadlike õigusi kinnitava (Privilegium Gothardinum), milles oli määratud Kuramaa aadli kohustused ja õigused ning samuti kinnitatud Poola kuninga Sigismund Augusti antud aadliprivileege. See oli edaspidi Kuramaa hertsogiriigi riigiõiguse ja riigikorralduse alus.
Poola kolmanda jagamise järel liideti 1795. aastal Kuramaa ja Semgallia hertsogiriik koos Piltene alaga Venemaa keisririigi külge ja moodustati Kuramaa kubermang.
Kuramaa rüütelkond saadeti Lätis koos Liivimaa rüütelkonnaga laiali 1. juulil 1920 ja likvideeriti lõplikult Läti Seimi otsusega 27. juunil 1923.
Kuramaa rüütelkonna liikmetele kuulusid Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad. Rüütelkonnale kuulusid ka Venemaa keisri poolt annetatud 6 mõisa Tukumsi kreisis: Грендзенъ, Ирмлау, Дегаленъ, Фриедрихсбергъ, Петерталь, Абаусгофъ[1].
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kuramaa aadlikud |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Balti aadli vapid, Baltisches Wappenbuchis |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.