Martna kihelkond
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Martna kihelkond (lühend Mar; saksa keeles Kirchspiel Martens) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Piirkonna ajalugu
Omaette kirikukihelkonnaks sai Martna arvatavasti 13. sajandil. Varem kuulusid selle alad tõenäoliselt Ridala muinaskihelkonna idaossa.[1] 13. sajandil aga eraldus kirikukihelkonnana, Martna kirikut on kirjalikes allikates esimest korda mainutud juba 13. sajandi lõpul. Koha praegune nimi tuleneb Püha Martini kiriku nimest, paiga vana nimi on olnud Ummern. Martna kihelkond on teada aastast 1234. Kirikut on esmamainitud 1298. aastal, kui orduvägi selle purustas. Nüüdne Püha Martini kirik ehitati 1500. aastal.[2]
Remove ads
Martna kihelkonna mõisad
Kihelkonnas paiknes 18 mõisat: 1 kirikumõis, 9 rüütlimõisast peamõisat koos 6 kõrvalmõisaga ning 2 poolmõisat. Eelnevale lisaks ka üks karjamõis.[1]
- Martna kirikumõis (Pastorat Martens)
- Ehmja (Echmes) rüütlimõis
- Enivere (Sternberg) poolmõis, 1868. aastani rüütlimõis
- Haeska (Hasik) rüütlimõis
- Jõesse (Jesse), Võnnu kõrvalmõis
- Keskvere (Keskfer) rüütlimõis
- Kurevere (Kurrefer, Kurefer), Väike-Rõude kõrvalmõis
- Laiküla (Layküll) poolmõis, 1872. aastani rüütlimõis
- Libumäe (Libbomäggi), Väike-Rõude kõrvalmõis, jagatud hiljem taludeks
- Maalse (Maals), Ehmja poolmõis, eraldati Ehmja mõisast 1850. aastal
- Niinja (Niens), Suure-Lähtru kõrvalmõis
- Patsu (Patz), Liivi kõrvalmõis
- Putkaste (Putkas) rüütlimõis
- Rannamõisa (Vogelsang) rüütlimõis
- Suure-Lähtru (Groß-Lechtigall) rüütlimõis
- Suure-Rõude (Groß-Ruhde) rüütlimõis
- Väike-Lähtru (Klein-Lechtigall) rüütlimõis
- Väike-Rõude (Klein-Ruhde) rüütlimõis[3]
- Soomõisa poolmõis (Moorhof).[4]
Remove ads
Martna kihelkonna vallad
- Ehmja vald (1866–1890)
- Enivere vald (1866–1890)
- Haeska vald (1866–1893)
- Keskvere vald (1866–1890)
- Laiküla vald (1866–1890)
- Lähtru vald (1866–1917)
- Maalse vald (1866–1878)
- Martna vald (= Kuluse vald) (1866–1917)
- Ohtla vald (1866–1890)
- Putkaste vald (1866–1890)
- Rannamõisa vald (1866–1890)
- Rõude vald (1890–1896)
- Suure-Rõude vald (1866–1890)
- Väike-Lähtru vald (1866–1890)
- Väike-Rõude vald (1866–1890)[5]
Martna kihelkonna pärand
Eesti Rahva Muuseum alustas kihelkonnast pärimuse kogumist 1913. aastal. Esimeste kogujate päevikutest ilmneb, et vanavara leidus vähe, eriti rannaäärsed külad olid tühjad. Kokku on Eesti Rahva Muuseumi esemekogus Martna kihelkonnast 345 eset, 27 etnograafilist joonist, üle 300 foto, 18 etnograafilist kirjeldust, 12 matkapäevikut.[6]
Kihelkonna alad tänapäeval
Kihelkonna maad jäävad tänapäeval tervikuna Lääne maakonna aladele. 90% kihelkonna aladest kattub endise Martna vallaga, Matsalu lahe põhjakaldal asuv läänenurk kuulub endisse Ridala valda ning kihelkonna lääneservas soosaarel asuva väikse Patsu mõisa ümbrus kuulub Lääne-Nigula valda.[1]
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads