Martna kihelkond
From Wikipedia, the free encyclopedia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Martna kihelkond (lühend Mar; saksa keeles Kirchspiel Martens) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Omaette kirikukihelkonnaks sai Martna arvatavasti 13. sajandil. Varem kuulusid selle alad tõenäoliselt Ridala muinaskihelkonna idaossa.[1] 13. sajandil aga eraldus kirikukihelkonnana, Martna kirikut on kirjalikes allikates esimest korda mainutud juba 13. sajandi lõpul. Koha praegune nimi tuleneb Püha Martini kiriku nimest, paiga vana nimi on olnud Ummern. Martna kihelkond on teada aastast 1234. Kirikut on esmamainitud 1298. aastal, kui orduvägi selle purustas. Nüüdne Püha Martini kirik ehitati 1500. aastal.[2]
Kihelkonnas paiknes 18 mõisat: 1 kirikumõis, 9 rüütlimõisast peamõisat koos 6 kõrvalmõisaga ning 2 poolmõisat. Eelnevale lisaks ka üks karjamõis.[1]
Eesti Rahva Muuseum alustas kihelkonnast pärimuse kogumist 1913. aastal. Esimeste kogujate päevikutest ilmneb, et vanavara leidus vähe, eriti rannaäärsed külad olid tühjad. Kokku on Eesti Rahva Muuseumi esemekogus Martna kihelkonnast 345 eset, 27 etnograafilist joonist, üle 300 foto, 18 etnograafilist kirjeldust, 12 matkapäevikut.[6]
Kihelkonna maad jäävad tänapäeval tervikuna Lääne maakonna aladele. 90% kihelkonna aladest kattub endise Martna vallaga, Matsalu lahe põhjakaldal asuv läänenurk kuulub endisse Ridala valda ning kihelkonna lääneservas soosaarel asuva väikse Patsu mõisa ümbrus kuulub Lääne-Nigula valda.[1]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
