Märts 2019, kroonika.
2019. aasta märts algas reedel ja lõppes 31 ööpäeva hiljem pühapäeval.
- Alžeerias avaldasid kümned tuhanded inimesed meelt president Abdelaziz Bouteflika kavatsuse vastu kandideerida riigi presidendiks viiendaks järjestikuseks ametiajaks.[1]
- Ameerika Ühendriigid kehtestasid sanktsioonid veel kuuele president Nicolás Madurole lähedalseisvale endisele ja praegusele Venezuela julgeolekuametnikule, põhjendades seda Venezuela valitsuse poliitikaga, mis ei luba riiki saata humanitaar- ja meditsiiniabi.[2]
- Ameerika Ühendriikide riigisekretär Mike Pompeo tegi kiirvisiidi Filipiinide pealinna Manilasse, kus kinnitas Ameerika Ühendriikide jätkuvat valmisolekut Filipiinide kaitsmiseks sõjalise rünnaku korral.[3]
- Ameerika Ühendriikides teatas Washingtoni osariigi kuberner Jay Inslee, et kavatseb pürgida 2020. aasta presidendivalimistel Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks.[4]
- Briti Neitsisaartel astus ametisse peaminister Andrew Fahie valitsus.[5]
- Pakistan vabastas kaks päeva varem pärast kahe India sõjalennuki allatulistamist Pakistani relvajõudude kätte vangi langenud India õhujõudude piloodi, leevendades sellega kahe riigi vahelisi pingeid.[6]
- Suurbritannia parlamendis võttis konservatiivne poliitik Robert Hayward tagasi enda esitatud seaduseelnõu, mis oleks kohustanud Põhja-Iirimaad legaliseerima samasooliste abielu. Haywardi samm oli ajendatud Suurbritannia valitsuse seisukohast, mille järgi on tegemist küsimusega, mille peab lahendama Põhja-Iirimaa valitsus ise ja millesse Suurbritannia keskvalitsus ei kavatse sekkuda.[7]
- Valgevene president Alaksandr Łukašenka teatas kavatsusest kandideerida presidendiks ka järgmiseks ametiajaks, mis peaks algama 2020. aastal.[8]
- Eestis tunnistas suusatreener Mati Alaver avalikult, et vahendas dopinguskandaali sattunud Eesti suusatajale Karel Tammjärvele 2016. aastal dopinguga tegeleva saksa spordiarsti Mark Schmidti kontakte. Samal päeval astus Alaver välja Reformierakonnast, mille liige ta oli alates 2001. aastast.[9]
- AS Tallinna Lennujaam teatas, et Valgevene rahvuslik lennufirma Belavia alustab 30. mail regulaarlende Tallinna ja Minski vahel.[10]
- Ameerika Ühendriikides alustas Demokraatlikku Parteisse kuuluv senaator Bernie Sanders presidendivalimiste kampaaniaüritusi. Esimesena kohtus ta toetajate ja potentsiaalsete valijatega New Yorgi Brooklyni linnaosas.[11]
- Ameerika Ühendriikides lahkus ametist justiitsministeeriumi nõunik, endine justiitsministri kohusetäitja Matthew Whitaker.[12]
- Montenegro pealinnas Podgoricas avaldasid tuhanded inimesed meelt president Milo Đukanovići vastu, kutsudes teda ja Montenegro valitsust korruptsiooni ja võimu kuritarvitamise tõttu ametist tagasi astuma. Tegemist oli peamiselt kodanikuühiskonna aktivistide ja ajakirjanike korraldatud protestiga, poliitiline opositsioon distantseeris ennast sellest.[13]
- Prantsusmaal toimusid 16. nädalavahetust järjest nn kollaste vestide meeleavaldused. Meeleavaldused on aja jooksul muutunud üha rahumeelsemaks ja nendel osalejate arv pidevalt kahanenud; seekord osales neil üle riigi veidi alla 40 000 inimese.[14]
- Eestis Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses kuulutati välja Tuglase novelliauhinna laureaadid. Auhinna pälvisid kirjanikud Tiit Aleksejev ja Jan Kaus.[15]
- Eesti Televisiooni otse-eetris toimus traditsiooniline valimiseelne peaministrikandidaatide debatt.[16]
- Alžeeria pealinnas Alžiiris avaldasid sajad üliõpilased meelt, kutsudes president Abdelaziz Bouteflikat üles loobuma plaanist kandideerida presidendiks ka viiendaks ametiajaks. Vastusena lubas presidendi kampaaniajuht, et kui Bouteflika ametisse tagasi valitakse, astub ta ise aasta pärast ametist tagasi.[17][18]
- Itaalia peamine opositsioonierakond Demokraatlik Partei valis endale uue esimehe, kelleks sai ülekaaluka häälteenamusega Lazio kuberner Nicola Zingaretti.[19][20]
- Eestis toimusid XIV Riigikogu valimised. Valimised võitis Eesti Reformierakond, mis sai 28,9% häältest ja 34 kohta Riigikogus. Valimiste suurim võitja võrreldes eelmiste valimistega oli aga Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, mis kasvatas oma häältesaaki eelmiste valimistega võrreldes 9,7%, saades kokku 17,8% häältest ja 19 kohta Riigikogus. Valimisaktiivsus oli 63,7%.[5][21]
- Ameerika Ühendriikides teatas endine Colorado osariigi kuberner John Hickenlooper, et kavatseb pürgida 2020. aasta presidendivalimistel Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks.[22]
- Venezuelasse pöördus tagasi ennast riigipea kohusetäitjaks kuulutanud parlamendi esimees Juan Guaidó. Pealinnas Caracases tervitasid teda tuhanded inimesed.[23]
- Eestis otsustas parlamendivalimised võitnud Eesti Reformierakonna juhatus alustada eelläbirääkimisi valitsuse moodustamiseks Isamaa Erakonnaga, Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga ja Eesti Keskerakonnaga.[24]
- 2019. aasta veredopinguskandaal: Eesti suusataja Algo Kärp tunnistas avalikult, et on samuti kasutanud veredopingut.[25] Samal päeval teatas president Kersti Kaljulaid, et võtab veredopingu vahendamisega seotud treenerilt Mati Alaverilt talle varem antud kaks riiklikku teenetemärki.[26]
- Ameerika Ühendriikides teatas Demokraatliku Partei senaator ja endine presidendikandidaat Hillary Clinton, et ei kavatse enam uuesti presidendiks kandideerida.[27]
- Ameerika Ühendriikides kuulutati Pritzkeri arhitektuuriauhinna laureaadiks jaapani arhitekt Arata Isozaki.[28]
- Mikroneesias toimusid parlamendivalimised. Muuhulgas kaotas parlamendis oma koha riigi senine president Peter M. Christian.[5]
- Saksamaa jalgpallikoondise peatreener Joachim Löw arvas rahvuskoondise 2019–2020 hooaja koosseisust välja tuntud jalgpallurid Mats Hummelsi, Thomas Mülleri ja Jerome Boatengi.[29]
- Suurbritannias leiti pealinna Londoni olulistest transpordisõlmedest kokku kolm pakki lõhkeainega. Lõhkekehad olid paigaldatud Londoni Heathrow' lennujaama, London City lennujaama ja Waterloo raudteejaama juurde.[30]
- Afganistani idaosas Jalālābādi linnas toimunud rünnakus ehitusfirma kontorile hukkus 16 inimest. Rünnakus ja selle järel toimunud tulevahetuses politseiga hukkusid ka kõik viis ründajat – kaks neist õhkisid ennast ise, kolm lasti maha.[31]
- Austraalias Melbourne'is esitati katoliku kiriku kardinali George Pelli vastu uus süüdistus lasteahistamises, mis leidis väidetavalt aset 1970. aastatel. Pell on juba viies sarnases juhtumis süüdi mõistetud ja ootas uue süüdistuse esitamise ajal vanglas kohtuotsust.[32]
- Saksamaa poliitik, üks tõsisemaid kandidaate Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale, Manfred Weber kinnitas Baieri liidumaal peetud kõnes, et Türgil ei ole võimalik saada Euroopa Liidu liikmeks. Weber lubas, et Euroopa Komisjoni presidendiks saades annab ta Euroopa Liidu ametkondadele korralduse lõpetada Türgiga peetavad liitumisläbirääkimised.[33]
- Suurbritannia parlamendi ülemkoda võttis vastu seaduse lisa, millega tehti valitsusele ülesandeks alustada pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust (Brexit) läbirääkimisi Euroopa Liiduga Suurbritannia jätkuvaks osalemiseks Euroopa tolliliidus. Peaminister Theresa May valitsus on seni olnud seisukohal, et taolised kokkulepped on välistatud.[34]
- Suurbritannias Šotimaal tegi politsei kahjutuks Glasgow' Ülikoolile postiga saadetud lõhkekeha. Politsei hinnangul oli selle saatja tõenäoliselt seotud ka eelmisel päeval Londoni suurematest transpordisõlmedest leitud lõhkekehadega.[35]
- Eestis otsustas Reformierakonna juhatus teha Keskerakonnale ametliku ettepaneku koalitsioonikõneluste alustamiseks.[36]
- Eestis valis Mustvee vallavolikogu uueks vallavanemaks senise kõrge riigiametniku Märt Krafti.[37]
- Euroopa Parlamendi asendusliige, kuni jaanuarini 2019 Reformierakonda kuulunud Igor Gräzin teatas, et kandideerib 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Keskerakonna nimekirjas.[38]
- Tallinnas Kadrioru lossis anti üle Eesti 2018. aasta popmuusika auhinnad Kuldne Plaat. Aasta meesartisti auhinna sai postuumselt Jaak Joala, naisartisti auhinna Lenna Kuurmaa, aasta albumi auhinna kollektiivi Sinu Naine album "Õnnelik lõpp".[39]
- Ameerika Ühendriikides mõistis kohus president Donald Trumpi valimiskampaania endise juhi Paul Manaforti 47 kuuks vangi. Varem oli kohus Manaforti süüdi mõistnud mitmes maksu- ja panganduspettuses.[40]
- Pakistani võimud teatasid, et on allutanud provintsivalitsustele üle 182 islamiäärmuslastega seotud vaimuliku seminari, mis enne kuulusid usuorganisatsioonidele, ja vahistanud 121 inimest, keda kahtlustati seotuses äärmusislamistlike organisatsioonidega.[41]
- Prantsusmaal Lyonis mõistis kohus süüdi katoliku kiriku kardinali, Lyoni peapiiskopi Philippe Barbarini, kes oli varjanud õiguskaitseorganite eest 1970.–1980. aastatel tema piiskopkonnas aset leidnud skautide massilist seksuaalset kuritarvitamist. Karistuseks määrati Barbarinile kuuekuuline tingimisi vangistus.[42]
- Venezuelas toimus suur üleriigiline elektrikatkestus. President Nicolás Maduro valitsus väitis, et katkestuse põhjustas riigi suurima hüdroelektrijaama "saboteerimine".[43]
- Eestist alguse saanud rahvusvaheline taksotellimisteenust osutav ettevõte Taxify võttis kasutusele uue kaubamärgi Bolt.[44]
- Eestis teatas Riigikogu valimistel valimiskünnise alla jäänud erakonna Eesti 200 esimees Kristina Kallas, et jätkab tegutsemist poliitikas ja lahkub seetõttu Tartu Ülikooli Narva Kolledži juhi ametikohalt.[45]
- Euroopa Liidu pealäbirääkija Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumisel (Brexit) Michel Barnier tegi Suurbritannia valitsusele ettepaneku säilitada Põhja-Iirimaa liikmelisus Euroopa tolliliidus, mis hõlbustaks kaubavahetust piiril Iirimaaga. Suurbritannia valitsus lükkas Barnier' ettepaneku aga järgmisel päeval tagasi, kuna see seadvat kahtluse alla Suurbritannia territoriaalse terviklikkuse.[46]
- Mehhikos Guanajuato osariigis Salamanca linna ööklubis La Playa toimunud tulistamises sai surma vähemalt 15 inimest. Võimud hinnangul oli rünnak seotud organiseeritud kuritegevusega.[47]
- Peruus esitas tagasiastumispalve peaminister César Villanueva.[5]
- Soomes esitas sisemiste vastuolude tõttu sotsiaal- ja tervishoiureformi küsimuses tagasiastumispalve Juha Sipilä valitsus. President Sauli Niinistö tegi valitsusele ja peaministrile ülesandeks jätkata oma kohuste täitmist kuni uue valitsuse moodustamiseni pärast aprillis toimuvaid parlamendivalimisi.[48]
- Türgi suurimas linnas İstanbulis ajas politsei pisargaasi kasutades laiali naiste meeleavalduse, millega sooviti avaldada toetust soolisele võrdõiguslikkusele. Võimud olid marsi korraldamise keelanud, kuid aktivistid tulid välja sellest hoolimata.[49]
- Eestis otsustas Eesti Keskerakonna juhatus lükata tagasi Eesti Reformierakonna ettepaneku koalitsioonikõneluste alustamiseks.[50] Hiljem samal päeval otsustas Reformierakonna juhatus teha ettepaneku koalitsioonikõneluste alustamiseks Isamaale ja Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale.[51]
- Tartu Maakohus kuulutas välja Põlvamaal Vastse-Kuustes tegutsenud Eesti Lihatööstuse pankroti.[52]
- Alžeeria pealinnas Alžiiris nõudsid kümned tuhanded inimesed taas president Abdelaziz Bouteflika võimult taandumist ja loobumist kavatsusest kandideerida viiendat korda riigipeaks.[53]
- Prantsusmaa linnades toimusid 17. nädalavahetust nn kollaste vestide meeleavaldused. Viimastel nädalatel oli meeleavaldajate arv langenud alla 10 000, sel korral hinnati demonstrantide koguarvuks umbes 7000 inimest.[54]
- Eestis teatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige, tuntud sotsiaalteadlane Marju Lauristin, et lahkub vanuse ja tervise tõttu aktiivsest poliitikast. Seoses sellega loobub Lauristin oma kohast Tartu linnavolikogus ja ei osale enam ühegi tasandi valimistel kandidaadina.[55]
- Etioopias kukkus alla Ethiopian Airlinesile kuulunud reisilennuk, mis oli teel Addis Abebast Nairobisse. Õnnetuse ajal oli lennuki pardal 149 reisijat ja kaheksa meeskonnaliiget. Lennuk kukkus all kohaliku aja järgi kell 8.44 umbes 62 km kaugusel Addis Abebast; kõik pardal viibinud inimesed hukkusid.[56]
- Guinea-Bissaus toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis Guinea ja Roheneeme Sõltumatuse Aafrika Partei, mis sai 46,1% antud häältest ja 47 kohta 102-liikmelises parlamendis. Valimisaktiivsus oli 84,7%.[5]
- Hispaanias teatas Kataloonia iseseisvust toetav erakond Junts per Catalunya, et Kataloonia omavalitsuse endine president, alates oktoobrist 2017 Belgias poliitilises eksiilis viibiv Carles Puigdemont kandideerib erakonna nimekirjas mais 2019 toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel.[57]
- Põhja-Koreas toimusid parlamendivalimised. Kokku valiti 687 parlamendi liiget, igas ringkonnas oli üles seatud vaid üks kandidaat. Valimisaktiivsus oli ametlikel andmetel 99,99%.[5]
- Palestiina Rahvusliku Omavalitsuse president Maḩmūd ‘Abbās nimetas peaministri kandidaadiks Mohammad Shtayyehi.[5]
- Rootsi pealinna Stockholmi kesklinnas plahvatas gaasibuss, mis oli ettevaatamatult sisenenud liiga madalasse tunnelisse. Õnnetuse ajal viibis bussis ainult bussijuht, kes sai vigastada ja viidi haiglasse.[58]
- Venemaal Moskvas, Voronežis ja Habarovskis toimusid sanktsioneeritud meeleavaldused, millel tuhanded inimesed nõudsid parlamendis vastu võetud rangete interneti piirangute tühistamist. Sõltumatutel andmetel osales ainuüksi Moskvas meeleavaldusel üle 15 000 inimese. Väike meeleavaldus toimus ka Peterburis, kuid seal polnud võimud selleks luba andnud.[59]
- Alžeeria president Abdelaziz Bouteflika teatas riigis toimunud massiliste meeleavalduste tulemusel, et lükkab edasi aprilli kavandatud presidendivalimised ja loobub viiendaks ametiajaks presidendiks kandideerimast.[60]
- Alžeerias astus ametist tagasi peaminister Ahmed Ouyahia. President Abdelaziz Bouteflika nimetas uueks peaministriks Noureddine Bedoui, kes astus ametisse järgmisel päeval, 12. märtsil.[5]
- Iraani president Ḩasan Rūḩānī alustas oma esimest visiiti naaberriigis Iraagis. Visiidi esimesel päeval kohtus ta Iraagi presidendi Barham Aḩmad Şāliḩiga.[61]
- Peruu uueks peaministriks nimetati Salvador del Solar, kes andis samal päeval ka ametivande ja asus oma kohuseid täitma.[5]
- Eesti president Kersti Kaljulaid alustas neli päeva kestnud ametlikku visiiti Ameerika Ühendriikides, mille peamine eesmärk oli kohtuda mitmete riigijuhtide ja suursaadikutega Eestile toetuse kindlustamiseks ÜRO Julgeolekunõukogusse kandideerimisel.[62]
- Eestis tegi Eesti Keskerakonna juhatus ettepaneku koalitsioonikõneluste alustamiseks Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale ja Isamaa Erakonnale. Hiljem samal päeval kogunenud mõlema erakonna juhatused võtsid selle ettepaneku ka vastu. Isamaa Erakond loobus sellega ühtlasi mõned päevad varem Eesti Reformierakonna tehtud ettepanekust koalitsioonikõneluste alustamiseks.[63]
- Eestis võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus vastu Eesti Reformierakonna ettepaneku koalitsioonikõneluste alustamiseks tingimusel, et Reformierakond suudab läbirääkimistele kaasata enamusvalitsuse moodustamiseks vajaliku hulga partnereid.[64]
- 2019. aasta veredopinguskandaal: Riigiprokuratuur alustas suusatreeneri Mati Alaveri suhtes kriminaalasja dopingule kallutamise ja selle vahendamise kahtlustuse alusel. Samal päeval peeti Alaver menetlustoimingute läbiviimiseks Tartus ka lühiajaliselt kinni.[65]
- Ameerika Ühendriikide riigisekretär Mike Pompeo teatas, et Ameerika Ühendriikide välisministeerium kutsub tagasi veel viimased Venezuelasse jäänud diplomaadid. Otsuse tingis Venezuela presidendi Nicolás Maduro üleskutse paramilitaarsetele rühmitustele alustada aktiivset vastupanu ja tema süüdistused, et Venezuelat tabanud mitmepäevane elektrikatkestus oli osa Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi vandenõust tema kukutamiseks.[66]
- Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda võttis vastu neli Venemaaga seotud seadust, milles nõutakse Venemaa opositsioonipoliitiku Boriss Nemtsovi tapmise eest vastutuse võtmist, keelatakse Krimmi tunnustamine Venemaa osana, kutsutakse uurima Venemaa presidendi Vladimir Putini rahaasju ja taotletakse hinnangut Venemaa mõjukampaaniatele teistes riikides. Kõik seadused võeti vastu mõlema parlamendierakonna ülekaaluka toetusega.[67]
- Euroopa Liit, Austraalia, Malaisia, Singapur, Türgi ja mitmed teised riigid keelasid kaks päeva varem toimunud Etioopia lennuõnnetuse tõttu ajutiselt kõik lennud Boeing 737 MAX 8 tüüpi lennukitega. Päev varem olid seda teinud Hiina, Indoneesia ja mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid individuaalselt.[68]
- Suurbritannia parlamendi alamkojas toimunud hääletusel lükati häältega 391:242 teist korda tagasi peaminister Theresa May valitsuse esitatud kava Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumiseks (Brexit).[69]
- Eestis astus poliitik Raimond Kaljulaid välja Eesti Keskerakonna juhatusest, avaldades sellega protesti oma erakonna algatatud koalitsioonikõneluste vastu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga.
- Ameerika Ühendriikide lennukitootja Boeing peatas vastavalt Ameerika Ühendriikide lennuameti nõudele kõik lennud oma uusimasse lennukite sarja Boeing 737 MAX kuuluvate lennukitega.[70]
- Ameerika Ühendriikides karistas kohus president Donald Trumpi endist valimiskampaania juhti Paul Manaforti 3,5-aastase vangistusega. Koos talle varem määratud karistusega pikenes ta vangistus kokku nüüd 7,5 aastale. Samal päeval esitasid New Yorgi osariigi prokurörid Manafortile veel 16 süüdistust kinnisvarapettuses, vandenõus ja äriandmete võltsimises.[71]
- Ameerika Ühendriikides New Yorgis lasti maha Gambino kuritegeliku perekonna väidetav pea Frank Cali. Viimati oli New Yorgi linnas kuritegeliku perekonna pea mõrvatud 1985. aastal, kui lasti maha Paul Castellano.[72]
- Austraalias Melbourne'is karistas kohus laste seksuaalses ahistamise süüdi mõistetud katoliku kiriku kardinali George Pelli kuueaastase vangistusega.[73]
- Brasiilias São Paulo osariigis Suzano linnas korraldasid tuli- ja külmrelvadega relvastatud 17- ja 25-aastane mees rünnaku kohalikule koolile. Rünnakus hukkus kaheksa ja sai haavata 23 inimest, ründajad sooritasid enesetapu. Politsei leidis nende juurest hiljem veel ka vibu ja lõhkeainet.[74]
- Nigeerias Lagoses varises kokku kolmekorruseline hoone, mille kolmandal korrusel asus kool. Hukkus vähemalt 10 inimest, oletati, et umbes 100 inimest võis veel jääda rusude alla.[75]
- Eesti Betooniühing kuulutas välja 2018. aasta betoonehitise auhinna, mille pälvis Eesti Kunstiakadeemia uus hoone.[76]
- Eestis kuulutas haridus- ja teadusministeerium välja aasta keeleteo auhinna laureaadi. Auhinna pälvis Eesti õigekeelsussõnaraamat "ÕS 2018".[77]
- Ameerika Ühendriikides teatas Texasest pärit poliitik Beto O'Rourke, et kavatseb pürgida 2020. aasta presidendivalimistel Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks.[78]
- Ameerika Ühendriikide Senat lükkas häältega 59:41 tagasi president Donald Trumpi kehtestatud eriolukorra Ameerika Ühendriikide lõunapiiril, millele toetudes lootis Trump luua võimalused raha eraldamiseks Mehhiko piirile turvatara püstitamise jaoks. President Donald Trump lubas juba varem, et kui senat tema eriolukorra tühistab, paneb ta omakorda senati otsusele veto.[79]
- Suurbritannia parlamendi alamkoda võttis häältega 412:202 vastu otsuse toetada Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise (Brexit) edasilükkamist, mis vastavalt Euroopa Liidu õigusele oleks pidanud aset leidma 29. märtsil. Eelmisel päeval lükkas alamkoda ülekaalukalt tagasi ka Euroopa Liidust kokkuleppeta lahkumise võimaluse. Tähtaja edasilükkamine vajab ka kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide nõusolekut.[80]
- Suurbritannias teatas erakonna Liberaaldemokraadid esimees Sir Vince Cable, et astub pärast 2. mail toimuvaid Suurbritannia kohalikke valimisi ametist tagasi.[81]
- Eestis kuulutati emakeelepäeval välja ja anti üle Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad. Ilukirjandusliku proosa kategoorias pälvis auhinna Martin Algus oma debüütromaaniga "Midagi tõelist", vabaauhinna Eeva Park perekonnaloolise kirjutisega "Minu kuninglikud kaelkirjakud", luuleauhinna Eda Ahi kogumikuga "Sõda ja rahutus", lastekirjanduse auhinna Andrus Kivirähk lastejutuga "Tilda ja tolmuingel".[82]
- Tartu Kunstimuuseumis kuulutati välja Gustav Suitsu luulepreemia laureaat. Preemia pälvis Mehis Heinsaar luulekogu "Pingeväljade aednik" eest.[83]
- Eesti helilooja Arvo Pärt pälvis Saksamaa autorite ühingu GEMA muusikaautorite auhinna Deutscher Musikautorenpreis koorimuusika kategoorias.[84]
- Eesti näitleja, XIII Riigikogu liige Ain Lutsepp lahkus Vabaerakonnast.[85]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump pani veto Ameerika Ühendriikide Senati eelmise päeva otsusele, millega tühistati presidendi kehtestatud eriolukord Ameerika Ühendriikide lõunapiiril.[86]
- Ameerika Ühendriikide riigisekretär Mike Pompeo keelas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu uurijate sisenemise riiki, et nad ei saaks jätkata Afganistanis Ameerika Ühendriikide sõjaväelaste poolt väidetavalt toime pandud sõjakuritegude uurimist.[87]
- Gambias sai valitsuse koosseisus tehtud muudatuste tulemusel uueks asepresidendiks Isatou Touray.[5]
- Kliimastreik: üle maailma osalesid sajad tuhanded kooliõpilased protestiaktsioonil, millega nõuti valitsustelt ja poliitikutelt otsustavaid samme globaalse soojenemise pidurdamiseks. Kliimastreik toimus ka Eestis Tallinnas, kus Toompeal Riigikogu ees avaldas meelt umbes 500 noort.[88]
- Soome meediakontserni Alma Media uueks tegevjuhiks valiti kunagine Nokia juhatuse esimees, suurettevõtja Jorma Ollila.[89]
- 2019. aasta Christchurchi mošeetulistamine: Uus-Meremaal Christchurchis pani 28-aastane austraallane Brenton Tarrant toime rünnakud kahele mošeele, milles kokku hukkus 49 inimest.[90]
- Eestis avaldas Narva linnavolikogu umbusaldust linnapea Tarmo Tammistele. Ametlikult toodi linnapea umbusaldamise põhjusena välja liiga suured rahaeraldised kultuuripealinna projektile.[91]
- Tallinna Ülikooli akadeemiline komisjon tunnistas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitiku, XIII Riigikogu liikme Rainer Vakra bakalaureusetöö plagiaadiks ja tegi ülikoolile ametliku ettepaneku Vakra diplomi tühistamiseks.[92]
- Albaania pealinnas Tiranas nõudsid tuhanded inimesed ennetähtaegsete valimiste korraldamist. Väike rühm meeleavaldajaid püüdis tungida ka parlamendihoonesse, kust politsei nad veekahurite ja pisargaasi abil tagasi tõrjus.[93]
- Hispaania pealinnas Madridis avaldasid tuhanded Kataloonia iseseisvuse toetajad meelt 12 Kataloonia poliitiku toetuseks, kelle üle peetakse Hispaanias kohut ebaseaduslikuks kuulutatud Kataloonia iseseisvusreferendumi korraldamise tõttu.[94]
- Horvaatia pealinnas Zagrebis avaldasid tuhanded inimesed meelt koduvägivalla laialdase leviku vastu ja nõudsid karmimaid seaduslikke meetmeid selle ohjeldamiseks.[95]
- Montenegro pealinnas Podgoricas osalesid tuhanded inimesed marsil, millel nõuti president Milo Đukanovići tagasiastumist. Tegemist oli viienda taolise meeleavaldusega viimase kahe kuu kestel.[96]
- Nicaraguas vallandusid pärast mõnenädalast pausi taas president Daniel Ortega valitsuse vastased meeleavaldused, millel nõuti eelkõige poliitvangide vabastamist. Pealinnas Managuas ründas politsei meeleavaldajaid ja pidas ajutiselt kinni 107 inimest, kuna alates novembrist 2018 on riigis tänavameeleavaldused keelatud.[97]
- Prantsusmaal jätkusid neljandat kuud nädalavahetustel toimuvad nn kollaste vestide meeleavaldused. Pärast mitu nädalat küllaltki rahulikke proteste olid meeleavaldused seekord taas eriti vägivaldsed. Pealinnas Pariisis panid meeleavaldajad põlema pangahoone ja rüüstasid linna peatänaval Champs-Élysées'l asuvaid kauplusi. Politsei oli sunnitud meeleavaldajate vastu kasutama veekahureid ja pisargaasi.[98]
- Serbia pealinnas Belgradis toimunud meeleavaldusel nõuti ajakirjandusvabadust ja kolm kuud kestnud valitsusvastaste meeleavalduste erapooletut kajastamist riiklikus massiteabes. Lühiajaliselt tungisid meeleavaldajad sel korral ka Serbia Televisiooni hoonesse. Valitsusvastased meeleavaldused on toimunud pealinnas igal laupäeval alates detsembrist, kuid riiklik televisioon on toimuvast suuremas osas vaikinud.[99]
- Slovakkias toimus presidendivalimiste esimene voor. Teise vooru pääsesid edasi opositsioonilise erakonna Progressiivne Slovakkia esimees Zuzana Čaputová (40,53% häältest) ja valitseva erakonna Suund – Sotsiaaldemokraatia esitatud kandidaat, Euroopa Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič (18,66% häältest). Valimisaktiivsus oli 48,7%.[100]
- Ameerika Ühendriikides teatas New Yorgi osariigist valitud senaator Kirsten Gillibrand, et kavatseb pürgida 2020. aasta presidendivalimistel Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks.[101]
- Brasiilia president Jair Bolsonaro alustas oma esimest riigivisiiti Ameerika Ühendriikides.[102]
- Venezuela president Nicolás Maduro andis oma valitsuse liikmetele korralduse ametist lahkuda.[5]
- Brasiilia kehtestas viisavabaduse Ameerika Ühendriikide, Austraalia, Jaapani ja Kanadaga.[103]
- 2019. aasta Utrechti tulistamine: Hollandis Utrechtis avas 37-aastane Türgi kodakondsusega mees trammis tule ning tappis kolm ja haavas veel üheksat inimest. Tulistaja põgenes sündmuskohalt enne politsei saabumist. Hiljem samal päeval ta tabati.[104]
- Haiti parlamendi alamkoda avaldas häältega 93:6 umbusaldust peaminister Jean-Henry Céantile. Céant teatas, et parlamendi hääletus oli põhiseadusega vastuolus ja ta ei kavatse ametist lahkuda.[5]
- Jaapanis Saitamas algasid 2019. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused.[105]
- Nigeerias vaidlustas presidendivalimistel lüüa saanud opositsiooni kandidaat Atiku Abubakar valimistulemused, viidates üle riigi aset leidnud ulatuslikele valimiskorra rikkumistele.[106]
- Suurbritannia parlamendi alamkoja spiiker John Bercow teatas, et ei saa panna peaminister Theresa May valitsuse esitatud Euroopa Liidust lahkumise (Brexit) ettepanekuid uuele hääletusele, kuna sellisel kujul on need juba kaks korda maha hääletatud ja uueks hääletuseks tuleb need parlamendile esitada oluliselt muudetud kujul.[107]
- Suurbritannia väliskaubandusminister Liam Fox teatas, et on saavutanud kokkuleppe Islandi ja Norraga kaubandussuhete jätkumiseks senistel alustel ka juhul, kui Suurbritannia peaks Euroopa Liidust lahkuma ilma kahepoolselt heakskiidetud lahkumislepinguta.[108]
- Venezuela opositsiooni esindajad võtsid üle riigi kolm diplomaatilist esindust Ameerika Ühendriikides. Pealinnas Washingtonis asuv saatkonnahoone jäi esialgu president Nicolás Madurole ustavate diplomaatide kontrolli alla.[109]
- Eestis teatas rõivakontsern Baltika, et lõpetab Eestis tootmise ja koondab sellest tulenevalt 340 inimest. Ühtlasi teatas Baltika oma kaubamärkide Mosaic ja Bastion likvideerimisest.[110]
- Vabaerakonna esimees Kaul Nurm esitas erakonna juhatusele avalduse ametist lahkumiseks. Nurm nõustus juhatuse palvel siiski veel erakonda juhtima kuni korralise üldkogu toimumiseni.[111]
- Guatemalas andis kohtunik korralduse presidendikandidaadi Thelma Aldana arreteerimiseks. Endist peaprokuröri Aldanat, kes on tegelenud mitmete korruptsioonisüüdistustega tipp-poliitikute vastu, süüdistatakse nüüd pettustes. Presidendikandidaadina on tal siiski automaatne puutumatus ja teda ei saa vahistada.[112]
- Kasahstani president Nursultan Nazarbajev teatas tagasiastumisest. See jõustus järgmisel päeval, mil presidendi kohuseid asus täitma parlamendi ülemkoja esimees Kasõm-Žomart Tokajev.[5]
- Norras tehti teatavaks 2019. aasta Abeli auhinna laureaat, kelleks sai eesti juurtega ameerika matemaatik Karen Uhlenbeck. Ta on ühtlasi esimene naine, kes on selle auhinna saanud.[113]
- Eesti energiavõrguettevõte Elering allkirjastas Brüsselis Euroopa Komisjoniga rahastamislepingu Eesti elektrisüsteemi lahutamiseks Venemaa elektrivõrkudest ja Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroonimiseks. Samasugused lepingud allkirjastasid ka Läti ja Leedu võrguettevõtted.[114]
- Eestis Haljala vallas teatas ametist lahkumisest vallavolikogu esimees Vello Väinsalu. Samal istungil umbusaldas volikogu ka vallavanem Leo Aadelit.[115]
- Tartu Ülikooli akadeemilise petturluse uurimise komisjon leidis, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitiku ja motosportlase Anastassia Kovalenko mõlemas magistritöös on ulatuslikke eksimusi viitamisreeglite vastu. Küsimuses, kas neid töid võib pidada ka plagiaadiks, ülikool veel otsust ei langetanud.[116]
- Ameerika Ühendriikides viis The Walt Disney Company lõpule meediakontserni 21st Century Fox omandamise. Tehingu väärtus oli 71,3 miljardit USA dollarit.[117]
- Euroopa Rahvapartei peatas Ungari valitseva erakonna Fidesz hääleõiguse Euroopa Rahvaparteis, põhjendades seda erakonna Euroopa Liidu vastaste ja immigratsioonivastaste seisukohtadega.[118]
- Hollandis toimunud provintsivalimiste tulemusel kaotas peaminister Mark Rutte valitsuskoalitsioon enamuse parlamendi ülemkojas, kus suurimaks parteiks sai euroskeptiline ja populistlik Demokraatiafoorum.[119]
- Itaalia peaminister Giuseppe Conte ja Hiina president Xi Jinping allkirjastasid Roomas lepingu Itaalia ühinemiseks Hiina rahvusvahelise arengustrateegiaga Vöö ja Tee ehk nn uue siiditeega.[120]
- Kasahstanis astus ametisse presidendi kohusetäitjana Kasõm-Žomart Tokajev, kes tegi samal päeval parlamendile ettepaneku nimetada riigi pealinn Astana ümber Nur-Sultaniks riigi esimese presidendi Nursultan Nazarbajevi auks. Parlament kiitis ettepaneku samal päeval ka heaks.[121]
- Suurbritannia peaminister Theresa May saatis Euroopa Ülemkogu eesistujale Donald Tuskile ametliku pöördumise, milles taotles Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise (Brexit) edasilükkamist kuni 30. juunini.[122]
- Venemaal rahuldas president Vladimir Putin Altai Vabariigi pea Aleksandr Berdnikovi tagasiastumispalve ja nimetas tema kohusetäitjaks Oleg Horohhordini. Samuti rahuldas president Kalmõkkia Vabariigi pea Aleksei Orlovi tagasiastumispalve ja nimetas tema kohusetäitjaks Batu Hassikovi.[5]
- Ameerika Ühendriigid kehtestasid sanktsioonid kahe Hiina transpordiettevõtte vastu, keda süüdistati Põhja-Korea abistamiseks tuumasanktsioonidest möödahiilimisel ja samuti Põhja-Korea heaks salakaubandusega tegelemises.[123]
- Euroopa Ülemkogu kiitis heaks Suurbritannia peaministri Theresa May taotluse pikendada Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise tähtaega. Suurbritannia valitsusele anti kaks tähtaega: lahkumislepingu heakskiitmise korral Suurbritannia parlamendis jõustub lahkumine 22. mail, leppe tagasilükkamise korral aga juba 12. aprillil. Vastavalt Lissaboni lepingule oleks Suurbritannia pidanud liidust lahkuma 29. märtsil.[124]
- Haitis astus ametist tagasi peaminister Jean-Henry Céant, kes oli veel kolm päeva varem lubanud seda mitte teha, kuigi parlament teda umbusaldas. President Jovenel Moïse nimetas peaministri kohusetäitjaks Jean Michel Lapini.[5]
- Hiina idaosas Yanchengis pestitsiiditehases toimunud plahvatuses hukkus 47 inimest ja sai vigastada veel üle 600 inimese.[125]
- Iraagis Mosuli lähistel läks Tigrise jõel ümber ülerahvastatud lõbusõidulaev, õnnetuses hukkus 79 inimest, peamiselt naised ja lapsed. 50 inimesele mõeldud laeval viibis õnnetuse ajal umbes 250 inimest.[126]
- Uus-Meremaa peaminister Jacinda Ardern teatas, et tema valitsus keelab seoses Christchurchi mošeetulistamisega pool- ja täisautomaatsete tulirelvade müügi.[127]
- Venemaal rahuldas president Vladimir Putin Orenburgi oblasti kuberneri Juri Bergi tagasiastumispalve ja nimetas tema asemel kuberneri kohusetäitjaks Deniss Pasleri. Samuti rahuldas president Murmanski oblasti kuberneri Marina Kovtuni tagasiastumispalve ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks Andrei Tšibise.[5]
- Alžeerias toimusid taas sadade tuhandete osavõtjatega meeleavaldused, millel nõuti eaka ja põdura presidendi Abdelaziz Bouteflika tagasiastumist.[128]
- Ameerika Ühendriikides esitas eriprokurör Robert Mueller justiitsministrile oma uurimisaruande president Donald Trumpi kampaaniameeskonna võimalikust koostööst Venemaaga.[129]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump teatas, et tühistab eelmisel päeval Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumi kehtestatud uued majandussanktsioonid Põhja-Korea ja Põhja-Koreaga seotud Hiina ettevõtete vastu.[130]
- Guyana apellatsioonikohus tühistas 31. detsembril 2018 parlamendis aset leidnud peaminister Moses Nagamootoo umbusaldamise. Varem oli riigi ülemkohus hääletuse tulemused seaduslikuks tunnistanud. Seetõttu läks asja arutamine nüüd edasi Kariibi Kohtusse.[5]
- Kasahstanis Astanas ja Almatõs toimusid opositsiooni korraldatud meeleavaldused, millel protesteeriti ebademokraatliku võimuvahetuse vastu ja süüdistati ekspresident Nursultan Nazarbajevit katsetes kehtestada riigis Nazarbajevite perekonna dünastiline võim. Meeleavaldused olid väikesed, seal osales vaid mõnikümmend inimest, kelle politsei ka kinni pidas.[131]
- Kreeka pealinnas Ateenas heideti möödasõitnud mootorrattalt Venemaa konsulaadi pihta käsigranaat. Kahjustused olid minimaalsed, inimesed rünnakus kannatada ei saanud.[132]
- Põhja-Korea teatas, et lõpetab osalemise septembris 2018 Lõuna-Koreaga suhete normaliseerimiseks loodud kontaktbüroos ja viib oma ametnikud sealt ära.[123]
- Tšaadis Dangdala linnas toimunud rünnakus toimunud rünnakus sõjaväeüksusele hukkus 23 Tšaadi sõdurit. Rünnaku korraldas äärmuslik islamiliikumine Boko Haram, mille võitlejad tungisid Tšaadi territooriumile naaberriigist Nigerist.[133]
- Eestis nimetati Riigi Infosüsteemi Ameti uueks peadirektoriks Margus Noormaa.[134]
- Alžeeria pealinnas Alžiiris nõudsid sajad juristid meeleavaldusel president Abdelaziz Bouteflika kohest tagasiastumist.[135]
- Bulgaarias astus ametist tagasi justiitsminister Tsetska Tsatševa, keda süüdistati luksuskorteri ostmises alla turuhinna. Tsatševa on korruptsioonisüüdistusi eitanud, kuid otsustas siiski ametist lahkuda. Peaminister Bojko Borisov rahuldas tema lahkumispalve samal päeval.[136]
- Kasahstanis jõustus pealinna Astana ümbernimetamine Nur-Sultaniks, kuna president Kasõm-Žomart Tokajev allkirjastas vastava otsuse.[137]
- Norra merel sattus merehätta kruiisilaev Viking Sky, mille mootorid lakkasid tormi ajal töötamast. Laeva pardal oli umbes 1370 inimest, kellest 479 toimetati merepäästjate poolt maismaale. Ülejäänud inimestega pardal õnnestus laeval järgmisel päeval jõuda Molde sadamasse.[138]
- Prantsusmaal toimusid 19. nädalavahetust nn kollaste vestide meeleavaldused, mis olid küll rahumeelsemad kui eelmisel nädalavahetusel, kuid päädisid paljudes linnades siiski kokkupõrgetega meeleavaldajate ja politsei vahel. Kokku vahistati 170 meeleavaldajat.[139]
- Süürias teatas Ameerika Ühendriikide toetusel tegutsev koalitsioon Süüria Demokraatlikud Jõud, et on vallutanud Islamiriigi kontrolli all olnud viimased maa-alad Baghouzi ümbruses ja likvideerinud sellega Islamiriigi poolt 2014. aastal välja kuulutatud kalifaadi.[140]
- Venezuela pealinna Caracasesse saabus kaks Venemaa relvajõudude lennukit, mille pardal oli Venemaa maavägede staabiülem Vassili Tonkoškurov ja ligi 100 sõjaväelast. Samuti transporditi Venezuelasse umbes 35 tonni sõjalist varustust.[141]
- Ameerika Ühendriikide justiitsminister William Barr avaldas eriprokurör Robert Muelleri uurimistulemuste kokkuvõtte, mille kohaselt ei leidnud Mueller tõendeid president Donald Trumpi ja Venemaa võimude koostööst valimistulemuste mõjutamiseks.[142]
- Burkina Fasos toimus rahvahääletus uue põhiseaduse üle.
- Iisraeli peaminister Binyamin Netanyahu alustas ametlikku visiiti Ameerika Ühendriikides. Iisraelis toimunud raketirünnaku tõttu oli ta siiski sunnitud visiiti lühendama ja naasma kodumaale kohe pärast president Donald Trumpiga kohtumist oma visiidi teisel päeval.[143]
- Komooridel toimusid presidendivalimised. Valimised võitis ülekaalukalt juba esimeses voorus senine president Azali Assoumani, kes sai 60,8% antud häältest. Valimisaktiivsus oli 53,8%.[5]
- Soomes Vantaa turul üritas üks mees lüüa välisminister Timo Soinit. Politsei pidas ründaja sündmuskohal kinni, välisminister kannatada ei saanud.[144]
- Tais toimusid parlamendivalimised. Valimistel said enim hääli erakonnad Palang Pracharat ja Pheu Thai, mis said 500-liikmelises parlamendis vastavalt 119 ja 135 kohta. Valimisaktiivsus oli 69,7%.[5]
- Tallinnas toimus meeleavaldus uue autoriõiguste direktiivi vastu.[145]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump tunnustas Golani kõrgendike kuulumist Iisraelile. Strateegiliselt oluline, varem Süüriale kuulunud piirkond oli Iisraeli poolt okupeeritud alates 1967. aastast ja Iisrael annekteeris selle 1981. aastal.[146]
- Kosovo peaminister Ramush Haradinaj tagandas ametist serblasest asejustiitsministri Vesna Mikići, kes oli nimetanud 1999. aasta Serbia pommitamist NATO vägede poolt "ette kavandatud genotsiidiks".[147]
- Suurbritannia troonipärija prints Charles alustas ametlikku visiiti Kuubal ja kohtus Kuuba presidendi Miguel Díaz-Caneliga. Prints Charles on esimene Suurbritannia kuningliku perekonna liige, kes on Kuubat ametlikult külastanud.[148]
- Venezuelat tabas taas ulatuslik elektrikatkestus, mis hõlmas ka pealinna Caracast. Kuigi õhtul suudeti elektrivarustus lühiajaliselt taastada, toimus järgnenud ööl uus elektrikatkestus, mis sundis valitsust sulgema koolid ja ettevõtted.[149]
- Eesti reisikorraldaja Estravel teatas, et omandab 75% turismifirma AS Wris aktsiatest.[150]
- Eestis avalikustati, et Tartus tegutsev rõivatööstusettevõte Sangar on sarnaselt rõivatööstusettevõtte Baltikaga otsustanud lõpetada alates juulist 2019 Eestis tootmise ja seoses sellega koondatakse 60 õmblustöödega seotud töötajat.[151]
- Tartu Maakohus mõistis õigeks Tartu endise abilinnapea, Keskerakonna liikme Artjom Suvorovi, keda süüdistati korruptsioonis ja altkäemaksu võtmises.[152]
- Alžeeria kaitsejõudude staabiülem kindral Ahmed Gaed Salah kutsus põhiseaduse §52 viidates üles president Abdelaziz Bouteflikat ametist tagandama. Nimetatud paragrahv annab võimaluse presidendi volituste tühistamiseks näiteks tervisliku seisundi tõttu. Samal ajal jätkusid riigis tuhandete osavõtjatega meeleavaldused, millel nõuti Bouteflika ametist lahkumist.[153][154]
- Euroopa Parlament otsustas häältega 410:192 lõpetada alates 2021. aastast suveaja kasutamise Euroopa Liidu territooriumil. Sellest tulenevalt jääb ära seni kaks korda aastas toimunud kellakeeramine.[155]
- Euroopa Parlament võttis vastu vastuolulise direktiivi autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul.[156]
- Saksamaal tehti kuuele (Augsburgi, Chemnitzi, Göttingeni, Kaiserslauterni, Neunkircheni ja Rendsburgi) linnavalitsusele öösel pommiähvardus. Ühestki raekojast politsei lõhkekehi ei leidnud.[157]
- Ameerika Ühendriigid, El Salvador, Guatemala ja Honduras leppisid kokku uutes meetmes illegaalse immigratsiooni ja rahvusvahelise kuritegevuse ohjeldamiseks. Neli riiki hakkavad Kesk-Ameerika piirkonnas läbi viima ühiseid politseioperatsioone ja tõhustavad oma piirivalvet.[158]
- Guatemalas toimus õhtul raske liiklusõnnetus. Pealinnas Guatemalas sõitis veoauto otsa inimestele, kes olid kogunenud abistama varasemas liiklusõnnetuses viga saanud inimest. Hukkus vähemalt 32 inimest, üheksa inimest toimetati haiglasse ravile.[159]
- NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi ametiaega pikendati veel kahe aasta võrra, kuni 30. septembrini 2022.[5]
- Prantsusmaal lahkusid ametist Euroopa asjade minister Nathalie Loiseau, samuti valitsuse pressiesindaja Benjamin Griveaux ja digitaalvaldkonna aseminister Mounir Mahjoubi. Kõigil on poliitilised ambitsioonid, mis on seotud kas Euroopa Parlamenti või Pariisi linnapeaks kandideerimisega.[160]
- Suurbritannia peaminister Theresa May lubas enne Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise kõneluste järgmist faasi oma ametikohalt tagasi astuda, kui tema enda Konservatiivne Partei hääletab parlamendis ühtselt valitsuse esitatud Brexiti kava poolt. Samal päeval hääletas parlament mitmete alternatiivsete Euroopa Liidust lahkumiste kavade üle, kuid ka ükski nendest ei kogunud seadusandliku menetluse jätkamiseks vajalikku parlamendi enamuse toetust. Suurbritannia valitsuskoalitsiooni kuuluv Demokraatlik Unionistlik Partei lubas igal juhul hääletada May valitsuse esitatud kava vastu.[161][162]
- Tšiili apellatsioonikohus lõi pretsedendi, kohustades katoliku kirikut maksma hüvitist Santiago preestri Fernando Karadima kolmele ohvrile, keda preester oli seksuaalselt kuritarvitanud. Kirikult mõisteti iga ohvri kasuks välja 100 miljonit Tšiili peesot ehk umbes 146 000 USA dollarit. Kohtuotsus on märgiline selles mõttes, et võib avada tee teistele sarnastele kohtuasjadele.[163]
- Eestis Rakveres kuulutati välja ja anti üle Eesti teatri aastaauhinnad. Parimaks lavastajaks nimetati Karl Laumets, parimaks meespeaosatäitjaks Andrus Vaarik, parimaks naispeaosatäitjaks Tatjana Kosmõnina. Balletiauhinna pälvis Jevgeni Grib lühiballeti "Valgus aknas" lavastaja ja koreograafina, tantsuauhinna Ruslan Stepanov tantsuetenduse "Невесомость" eest.[164]
- Suurbritannia jalgpalliklubi Manchester United FC uueks peatreeneriks kinnitati seni peatreeneri kohuseid täitnud Ole Gunnar Solskjær.[165]
- Alžeerias avaldasid taas sajad tuhanded inimesed meelt, nõudes president Abdelaziz Bouteflika tagasiastumist.[166]
- Brasiilia ekspresidendile Michel Temerile esitati uued korruptsioonisüüdistused.[167]
- Burundi keelas riigis Suurbritannia rahvusringhäälingu BBC programmide edastamise ja BBC heaks töötavate ajakirjanike tegevuse. Tähtajatult peatati raadiojaama Ameerika Hääl edastamine ja selle kaastööliste tegevus. Mõlemaid meediakanaleid süüdistati riigi maine kahjustamises ja valitsusvastases tegevuses.[168]
- Gambia justiitsministeerium avaldas kaks aastat kestnud uurimise tulemused, mille kohaselt omastas riigi ekspresident Yahya Jammeh 22-aastase valitsusaja jooksul vähemalt 632 miljoni USA dollari väärtuses riigi raha.[169]
- Paavst Franciscus allkirjastas seaduse, millega muudeti kohustuslikuks Vatikanis ja selle välisesindustes aset leidnud lasteahistamise juhtumitest teadaandmine. Katoliku kiriku suureks probleemiks on olnud aastakümneid lasteahistamisjuhtumite varjamine õiguskaitseorganite eest.[170]
- Suurbritannias Londonis avaldasid tuhanded inimesed meelt Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise toetuseks. Algselt oleks Suurbritannia lahkumine ehk Brexit pidanud vastavalt Lissaboni lepingule aset leidma just 29. märtsil.[171]
- Suurbritannia parlamendi alamkoda hääletas kolmandat korda maha peaminister Theresa May valitsuse esitatud kava Suurbritannia lahkumiseks Euroopa Liidust. Kava vastu hääletas 344, selle poolt oli 286 parlamendi liiget.[172]
- Türgi president Recep Tayyip Erdoğan teatas, et kavatseb pärast kohalikke valimisi İstanbulis asuva Hagia Sophia muuseumi ümber nimetada mošeeks.[173]
- Alžeeria kaitsejõudude kindralstaabi ülem kindral Ahmed Gaed Salah kordas oma varasemat üleskutset president Abdelaziz Bouteflika ametist tagandamiseks põhiseaduslike meetmetega.[174]
- Ameerika Ühendriigid piirasid oluliselt El Salvadorile, Guatemalale ja Hondurasele antavat majandusabi. President Donald Trumpi administratsioon on neid riike süüdistanud ebaseadusliku rände soodustamises.[175]
- Kreeka keskosa tabas 5,3-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus 8 km kaugusel Galaxídi linnast. Inimohvreid ega ulatuslikke purustusi maavärin endaga kaasa ei toonud.[176]
- Paavst Franciscus alustas kahepäevast ametlikku visiiti Marokos. Paavsti tervitas saabumisel Maroko kuningas Mohammed VI.[177]
- Slovakkias toimus presidendivalimiste teine voor, mille võitis 58,4% häältega Zuzana Čaputová. Valimisaktiivsus oli 41,79%.[178]
- Venezuelas osalesid tuhanded inimesed opositsiooni korraldatud meeleavaldustel, millega protesteeriti viimasel ajal sagedaseks muutunud üleriigiliste elektrikatkestuste vastu.[179]
- Eestis toimus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu, mis kinnitas erakonna nimekirja Euroopa Parlamendi valimisteks. Kandidaatidena kinnitati erakonna esimees Mart Helme, Martin Helme, Henn Põlluaas, Anti Poolamets, Peeter Ernits, Toivo Tasa, Maido Pajo, Urmas Reitelmann ja Jaak Madison.[180]
- Eestis toimus Isamaa Erakonna volikogu, millel kinnitati programm ja kandidaadid Euroopa Parlamendi valimisteks. Kandidaatidena kinnitati Riho Terras, Jüri Luik, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Tõnis Lukas, Mihhail Lotman, Kätlin Kuldmaa, Tarmo Kruusimäe, Urmas Reinsalu ja Tunne Kelam.[181]
- Eestis toimus Keskerakonna volikogu, millel kinnitati erakonna nimekiri Euroopa Parlamendi valimisteks. Kandidaatidena kinnitati Yana Toom, Enn Eesmaa, Aadu Must, Vadim Belobrovtsev, Anneli Ott, Erki Savisaar, Andrei Korobeinik, Igor Gräzin ja Taavi Aas.[182]
- Brasiilia president Jair Bolsonaro alustas oma esimest ametlikku visiiti Iisraelis.[183]
- Hongkongis toimus tuhandete osavõtjatega meeleavaldus, millega protesteeriti kohaliku administratsiooni kava vastu muuta põgenike väljasaatmist puudutavaid seadusi. Edaspidi oles võimudel õigus saata inimesi tagasi nii Mandri-Hiinasse kui ka Taivani.[184]
- Türgis toimusid kohalike omavalitsuste valimised. Valimiste üldine võitja oli valitsev Õigluse ja Arengu Partei, mis sai kokku 51% häältest, kuid kaotas võimu paljudes suuremates linnades. Opositsiooniline Vabariiklik Rahvapartei võitis muuhulgas valimised pealinnas Ankaras ja traditsiooniliselt seda parteid toetavas İzmiris, riigi suurimas linnas İstanbulis jäi valimistulemus esialgu lahtiseks.[185]
- Ukrainas toimus presidendivalimiste esimene voor, kust teise vooru pääsesid edasi senine president Petro Porošenko ja koomik Volodõmõr Zelenskõi.[186]
- Eesti president Kersti Kaljulaid allkirjastas otsuse, millega kutsus 4. aprilliks kokku XIV Riigikogu esimese istungi.[187]
- Tallinnas ja Tartus toimusid loosungi "Jah vabadusele, ei valedele!" all mõnekümne osavõtjaga meeleavaldused, millega protesteeriti Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kaasamise vastu loodavasse valitsuskoalitsiooni. Väiksemad samasugused meeleavaldused leidsid aset ka Berliinis, Londonis ja Stockholmis.[188]
- Tallinnas tehti pommiähvardused kolmele suurele kaubanduskeskusele: Viru Keskusele, Kristiine keskusele ja Rocca al Mare kaubanduskeskusele. Kõik kolm keskust evakueeriti ja otsiti läbi, lõhkekehi ei leitud.[189]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
