Eesti poliitik From Wikipedia, the free encyclopedia
Anneli Ott (2000–2012[1] Anneli Viitkin; sündinud 2. mail 1976 Tartus) on Eesti poliitik, alates 26. jaanuarist 2021 kuni sama aasta 3. novembrini Eesti kultuuriminister.
| Anneli Ott | |
|---|---|
.jpg) | |
| Eesti kultuuriminister | |
|
Ametiaeg 26. jaanuar 2021 – 3. november 2021 | |
| Eelnev | Tõnis Lukas |
| Järgnev | Tiit Terik |
| Eesti riigihalduse minister | |
|
Ametiaeg 25. november 2020 – 26. jaanuar 2021 | |
| Eelnev | Jaak Aab |
| Järgnev | Jaak Aab |
| XIII ja XIV Riigikogu liige | |
|
Ametiaeg 19. november 2015 – 25. november 2020 | |
| Võru linnapea | |
|
Ametiaeg 2009–2010 | |
| Eelnev | Kersti Kõosaar |
| Järgnev | Ülo Tulik |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Anneli Ott |
| Sünniaeg |
2. mai 1976 Tartu, Eesti |
| Erakond |
Eestimaa Rahvaliit (2005–2009) Sotsiaaldemokraatlik Erakond (2009–2011) Eesti Keskerakond (2011–) |
| Alma mater | Tartu Ülikool (liikumis- ja sporditeadused, 1999) |
Ta on olnud XIII ja XIV Riigikogu liige, 25. novembrist 2020 kuni 26. jaanuarini 2021 riigihalduse minister.
Anneli Ott on õppinud Parksepa Keskkoolis Võrumaal, mille lõpetas 1994. aastal. Kõrghariduse sai ta Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas 1999. aastal liikumis- ja sporditeaduste erialal, millele 2000. aastal lisandus õpetajakutse lisaerialana.[2]
Tema poliitiline karjäär sai alguse 2005. aastal, kui ta kohalike omavalitsuste valimistel valiti Eestimaa Rahvaliidu esindajana Lasva vallavolikokku. Ta on kuulunud ka Võru linnavolikokku ja 2009–2010 olnud Võru linnapea. Aastatel 2011–2014 töötas ta Tallinnas Nõmme linnaosa valitsuse vanema asetäitjana. Ta on töötanud ka Võrumaa Partnerluskogu tegevjuhina.
2015. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Ott Keskerakonna ridades Võru-, Valga- ja Põlvamaal, sai 1119 häält ja riigikogusse ei pääsenud. 19. novembrist 2015 aga sai ta Riigikogu XIII koosseisu Priit Toobali asendusliikmena.
.jpg)
2019. aasta valimistel kandideeris ta samas ringkonnas ja sai 1474 häält ning osutus valituks. XIV Riigikogu liikmena juhtis ta Euroopa Liidu asjade komisjoni ja kuulus riigikaitsekomisjoni. Ta oli Jüri Ratase teises valitsuses pärast Jaak Aabi nimetamist haridus- ja teadusministriks järgmine riigihalduse minister olles ametis alates 25. novembrist 2020 kuni valitsuse tagasiastumiseni 26. jaanuaril 2021. Seejärel võimule tulnud Kaja Kallase esimeses valitsuses oli Anneli Ott kultuuriminister. Ta teatas ministrikohalt tagasiastumisest 2. novembril 2021[3].
Vähem kui aasta kultuuriministrina töötamise järel astus ta ametist tagasi, tuues põhjenduseks erimeelsused valitsuspartneritega, täpsemalt vastandudes Reformierakonna juhitava valitsuse kehtestatud koroonapiirangutele. Kaks nädalat enne tagasiastumist kritiseeris Oti tegevust/tegevusetust kultuuriministrina Eesti Etendusasutuste Liit, kust leiti, et "minister pole ei füüsilises ega vaimses mõttes kultuuritegijate jaoks olemas olnud".[3] Koroonavastase vaktsineerimise suhtes skeptilisi seisukohti esitanud kultuuriministri osas oli kõlanud üleskutsed ta valitsusest minema saata ka varem.[4][5][6] 4. novembril 2021 taastusid tema volitused Riigikogu liikmena.
Ta kandideeris 2023. aasta Riigikogu valimistel, kus kogus valimisringkonnas nr 10 (Tartu linn) 402 häält ning ei osutunud valituks.[7]
Ta on kuulunud järgmistesse erakondadesse:
Ta on Keskerakonna Võrumaa piirkonna esimees.[9]
Tema isa oli Võru linnapea Jaak Ott [10] (uppus koos abikaasaga parvlaevaga Estonia), tema onu on poliitik ja omavalitsustegelane Jüri Ott. Ta on lahutatud ning tütre ja poja ema.
Anneli Ott oli ministrina pikka aega koroona vastu vaktsineerimata.[6] 2021. aasta novembri alguse seisuga oli tal vaktsineerimiskuur pooleli.[3]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
