From Wikipedia, the free encyclopedia
Kaja Kallase esimene valitsus oli 26. jaanuaril 2021 ametisse asunud 51. Eesti Vabariigi valitsus, mille moodustasid Eesti Reformierakond ja Eesti Keskerakond. Valitsus astus tagasi 14. juulil 2022. Uus, Kaja Kallase teine valitsus astus ametisse 18. juulil 2022.
| Kaja Kallase esimene valitsus | |
|---|---|
 Eesti Vabariigi 51. valitsus | |
| 2021–2022 | |
 | |
| Ametisse astumise kuupäev | 26. jaanuar 2021 |
| Ametist lahkumise kuupäev | 18. juuli 2022 |
| President |
Kersti Kaljulaid Alar Karis |
| Valitsuse liikmed | |
| Peaminister | Kaja Kallas |
| Ministrite arv | 15 |
| Valitsuserakonnad |
Reformierakond Keskerakond (kuni 3. juunini 2022) |
| Opositsioonierakonnad |
Keskerakond (alates 3. juunist 2022) EKRE Isamaa Sotsiaaldemokraatlik Erakond |
| Ajalugu | |
| Valimised | 2019. aasta Riigikogu valimised |
| Esinduskogu koosseis | XIV Riigikogu |
| Eelnev | Jüri Ratase teine valitsus |
| Järgnev | Kaja Kallase teine valitsus |
President Kersti Kaljulaid nimetas Kaja Kallase peaministrikandidaadiks 14. jaanuaril 2021.[1][2] Ametisse asudes oli ta esimene Eesti naispeaminister. Ministrikandidaadid ja koalitsioonileping kinnitati erakondade volikogudes 24. jaanuaril 2021.[3] Riigikogu andis Kallasele volitused valitsuse moodustamiseks 25. jaanuaril 2021, poolt hääletas 70 saadikut ja vastu 30.[4]
President Kersti Kaljulaid nimetas uue valitsuse eesotsas peaminister Kaja Kallasega ametisse 26. jaanuari hommikul kell 8.44, päikesetõusul. Kell 10 andsid Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuse ministrid Riigikogus ametivande.[5] Riigisekretäri teadaande kohaselt astus valitsus ametisse pärast ametivande andmist kl 10.03.[6]
Kaja Kallase esimene valitsus võttis riigi juhtimise üle koroonapandeemia tõttu kehtestatud eriolukorra ajal, kui pandeemia teise laine haigusjuhtude arv oli ületanud esimese laine haigestumisi ning oli kiirel kasvul, nii et märtsis tõusis Eesti nakatumiste suhtarvult maailmas esimeseks. Ka sai Kaja Kallase esimesele valitsusele osaks 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa agressiooniga Ukrainas kaasnenud energiahindade tõus ja majanduslangus kogu Euroopas. Eesti aitas Ukrainat nii majanduslikult kui sõjaliselt ja võttis vastu Ukrainast saabuvaid sõjapõgenikke. Poole aastaga ületas Eestisse jäänud sõjapõgenike arv 50 000 piiri.[7]
3. juunil 2022 tegi peaminister Kaja Kallas president Alar Karisele ettepaneku vabastada ametist seitse Keskerakonna ministrit[8]. President vabastas samal päeval ministrid ametist. Reformierakond tegi ettepaneku koalitsioonikõneluste alustamiseks Isamaale ja Sotsiaaldemokraatlikule erakonnale.[8] Pikale veninud läbirääkimised ja täitmata ministrikohtadega valitsus said riigiõiguse spetsialistide kriitika osaliseks[9][10][11][12], 8. juulil teatasid erakonnad, et jõudsid uue koalitsiooni moodustamises kokkuleppele; paika jäi panna veel ministriportfellide jaotus[13], 14. juulil viis Kaja Kallas presidendile tagasiastumispalve; president tegi talle ettepaneku uue valitsuse moodustamiseks[14].
Tagasiastumisel tõi Kallas valitsuse saavutustena välja järgneva: "Hoidsime pandeemia ajal ühiskonna avatuna ja lapsed koolis, aitasime inimestel kõrgete energiahindadega toime tulla, investeerisime Eesti kaitsevõime tugevdamisse miljard eurot, saavutasime NATO-s idatiiva tugevdamise ning oleme olnud üks suuremaid Ukraina toetajaid. Samuti viisime ellu PPA ja kaitseväe laevastike ühendamise, millest on seni aastakümneid vaid räägitud."[15]
Uus valitsus (Kaja Kallase teine valitsus) astus ametisse 18. juulil 2022.
Pärast Jüri Ratase valitsuse tagasiastumise teadet ja enne Kaja Kallase valitsuse ametisseastumist korraldatud arvamusküsitluste kohaselt eelistati kõige rohkem näha Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni. MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel Norstati poolt 13.–14. jaanuaril läbi viidud 500 vastajaga (vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud) küsitlus näitas, et nende kahe partei koalitsiooni moodustamist soovis 35%, Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) koalitsiooni 23%, Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Isamaa koalitsiooni jätkumist 18%, Keskerakonna, EKRE ja SDE koalitsiooni 5% ning Reformierakonna ja EKRE koalitsiooni 2% inimestest. 18% ei osanud oma eelistust nimetada.[16][17]
Kantar Emor küsitles vahemikus 14.–19. jaanuar 1312 Eesti elanikku vanuses 15–84 aastat. Neist 29% pooldas Reformierakonna ja Keskerakonna liitu, 17% Reformierakonna, Isamaa ja SDE liitu, 15% Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni jätkumist, 12% Reformierakonna, Keskerakonna ja Isamaa liitu ning 8% mingit muud koalitsioonivarianti. 19% vastajatest ei osanud oma eelistust nimetada.[18][19]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
