Poliitikaosakond (Julgeolekupoliitika ja relvastuskontrolli büroo, Rahvusvaheliste organisatsioonide büroo, Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia büroo; Aasia, Aafrika, Austraalia ja Ladina-Ameerika büroo, Euroopa korrespondendi büroo, Poliitika planeerimise büroo)
Asekantsler välismajanduspoliitika ja arengukoostööküsimustes
Välismajanduse ja arengukoostöö osakond (Väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide büroo, Arengukoostöö ja humanitaarabi büroo, Kultuuri- ja äridiplomaatia büroo)
Asekantsler juriidilistes ja konsulaarküsimustes
Juriidiline osakond (Rahvusvahelise õiguse büroo, Euroopa Liidu õiguse büroo)
Asekantsler Euroopa ja Atlandi-ülese koostöö küsimustes
Euroopa ja Atlandiülese koostöö osakond (Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika, Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste büroo, Põhja- ja Kesk-Euroopa, energeetika ja kliimaküsimuste büroo; Kagu-Euroopa, Euroopa Liidu üldasjade ja laienemise büroo)
Asekantsler haldusküsimustes
Infotehnoloogia osakond (Tarkvara, riistvara ja kasutajatoe talitus, Infosüsteemide, võrkude ja telekommunikatsiooni talitus)
Rahandusosakond (Eelarve- ja investeeringute büroo, Raamatupidamise talitus)
Haldusosakond (Asjaajamise büroo, Haldus- ja transporditalitus, Ehitus- ja kinnisvaratalitus)
Personaliosakond (Personalibüroo, Arenduse ja rahvusvahelise personalipoliitika büroo)
1919. aasta lõpuks töötas välisministeeriumis 29 ametnikku, kellest 14 kuulusid "Esturi" koosseisu. VM poliitilise osakonna juhatajaks, arvates 11. märtsist 1919. aastast oli Hermann Hellat. Välissuhtluse laienedes jagati senine poliitiline osakond 1920. aastal Ida ja Lääne poliitiliseks osakonnaks. Lääne poliitiline osakond tegeles Lääne-Euroopa ja Ameerikaga, Ida poliitiline osakond Soome, Läti, Leedu, Poola, Kaug-Ida ja Väike-Aasiaga. 1920. aasta lõpus moodustati eraldi Vene osakond. Välisministeeriumi koosseisust eraldati "Estur" ja selle asemel loodi informatsiooni osakond.
Haridusministeeriumi koosseisus olid 1928. aastal:
Poliitiline osakond
Administratiiv Juriidiline osakond
Ajakirjanduse büroo
1938. aasta Valitsemise korraldamise seaduse järgi oli Välisministeeriumi ülesandeks korraldada Vabariigi suhteid välisriikidega ja kaitsta Vabariigi ja tema kodanikkude huvisid välismail[4]. Välisministeeriumi koosseisus olid 1938. aastal[5]:
Administratiiv-juriidiline Osakond. Selle ülesandeks oli keskasutise ja välisesinduste isikliku koosseisu asjade, majanduse ja asjaajamise korraldamine; juriidiliste küsimuste lahendamine ja läbikäimine välisriikidega kohtuasjades; konsulaartegevuse juhtimine ja järelevalve; eelarve-ettepanekute koostamine; ministeeriumi valdamisel olevate riigivarade valitsemine; arvepidamine[6].
Poliitiline Osakond. Selle ülesandeks oli poliitiliste suhete korraldamine välisriikidega; läbikäimine rahvusvaheliste organisatsioonidega; informatsioon välisriikidest ja välisriikidesse; välispoliitiliste sihtide selgitamine ja sellekohase ametliku informatsiooni andmine[7].
Protokolliosakond. Selle ülesandeks oli välisriikide saadikute esitlemine Vabariigi Presidendile; välisriikide esindajate õiguste ja eesõiguste rakendamise küsimused; Vabariigi Presidendi poolt välisriikidega peetava kirjavahetuse ettevalmistamine; välismaa au- ja teenetemärkide annetamise küsimused Eesti kodanikkudele ja välisriikide kodanikkudele Eesti au- ja teenetemärkide annetamise ettevalmistamine; rahvusvahelise ja riikliku iseloomuga tseremoniaalide ettevalmistamine ja korraldamine; välisesindajate agreemendiga seoses olevad küsimused[8].
Väliskaubanduse Osakond. Selle ülesandeks oli majanduslikkude suhete korraldamine välisriikidega, väliskaubanduse arendamine, majanduslik informatsioon välisriikidest ja välisriikidesse[9].
Välisministeeriumi koosseisu kuulusid välisesindused, mis jagunesid saatkondadeks, alalisteks esindusteks, peakonsulaatideks, konsulaatideks, asekonsulaatideks ja konsulaaragentuurideks. Saatkondade ja alaliste esinduste ülesandeks oli esindada Vabariiki; täita poliitilisi ja majanduslikke ülesandeid ja anda diplomaatilist kaitset Eesti kodanikkudele. Konsulaaresinduste ülesandeks oli Eesti Vabariigi huvide kaitsmine; Eesti kaubanduse ja laevanduse soodustamine ja arendamine ning tarviliku nõu ja abi andmine Eesti kodanikkudele välismaal.
Pikemalt artiklis Eesti välisminister
