1918

1918. aasta (MCMXVIII) oli 20. sajandi 18. aasta.

Sündinud 1918 • Surnud 1918 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
◄ | 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1914 | 1915 | 1916 | 1917 | 1918 | 1919 | 1920 | 1921 | 1922 | ► | ►►

Sündmused Eestis

 Pikemalt artiklis 1918. aasta Eestis

• 13.–14. jaanuar (31. detsember 1917 – 1. jaanuar 1918 vkj) – Maanõukogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks kohe, kui Saksa vägede sissetungi oht muutub vahetuks. Maanõukogu otsusega otsustati moodustada välisdelegatsioon, tutvustamaks maailmale Eesti olusid ning hankimaks ka rahvusvahelist tunnustust Maanõukogule.
• 12. jaanuar^[küsitav] – 4. novembril 1917 loodud ning 3 päeva hiljem Tallinnas võimu haaranud Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Viktor Kingissepa ja Ivan Rabtšinskiga lõpetas tegevuse kõrgema täidesaatva organina.
• 13. jaanuar (vkj 31. detsember) – Paul Kulbuschist sai Tallinna ja kogu Eestimaa õigeusu kiriku piiskop^[1]. Tema uueks, pühitsetud nimeks saab Platon^[1].
• 20. jaanuar (vkj 7. jaanuar) – Tallinnas algas teine eesti sõjaväelaste kongress, mis kestis 26. jaanuarini^[2].

• 9. veebruar (vkj 27. jaanuar) – algasid valimised Eesti Asutavasse Kogusse.
• 14. veebruar (vkj 1. veebruar) – Eesti ja Nõukogude Venemaa võttis kasutusele juuliuse kalendri asemel uue kalendri^[1]. See tõi kaasa selle, et 1. veebruar loeti 14. veebruariks^[1]. 31. jaanuarile 1918 järgnes kohe 14. veebruar 1918.
• 18. veebruar – Maanõukogu Vanematekogu otsustas kuulutada välja Eesti iseseisvuse, panna paika iseseisvusmanifesti alused ja moodustada selle kirjutamiseks komisjoni (Juhan Kukk, Jüri Jaakson, Karl Ast, Ferdinand Peterson)
• 19. veebruar – algas Vene Balti laevastiku evakuatsioon Tallinnast
• 19. veebruar – Tallinnas Eesti Haritlaste Klubis toimunud Eesti poliitikute ja Maanõukogu Vanematekogu nõupidamisel moodustati Eestimaa Päästmise Komitee^[2].
• 23. veebruar – Pärnu teatri rõdult loeti avalikult ette Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest.
• 24. veebruar – kuulutati välja Eesti Vabariik ja määrati ametisse eesti Ajutine Valitsus.
• 25. veebruar – keskpäeval sisenesid Tallinna Saksa väeosad. Õhtuks lahkusid sadamast viimased Vene sõjalaevad.

• 4. märts – Saksa vägede pealetung peatus Narva jõe joonel.

• 5. aprill – Peterburi kubermangus elavate eestlaste delegatsioon esitas Tartu komandantuurile palve Saksa valitsuse kaitse alla saada.
• 15. aprill – mindi üle suveajale.

• 1. mai – Tartus avas äsjaasutatud kunstiühing Pallas esimese näituse^[3].
• 3. mai – Suurbritannia valitsus teatas de facto tunnustusest Eesti Maapäevale.
• 4. mai – loodi Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna Osakond (ÜENÜTO)^[4].
• 13. mai – Prantsusmaa valitsus teatas de facto tunnustusest Eesti Maapäevale.
• 29. mai – Itaalia valitsus teatas de facto tunnustusest Eesti Maapäevale.

• 18. juuni – hakkas ilmuma Tallinna Päevaleht.

• 5. august – Tallinnas lõppesid Eesti teised meistrivõistlused kergejõustikus^[5].
• 8.-12. november – üldstreik Tallinnas, kohalviibivate Saksa okupatsioonivõimude vastu
• 17. september – Tallinnas alustas tööd Eesti Tehnika Seltsi erikursused (hilisem Tallinna Tehnikum)^[2].

• 11. november – Eesti Ajutine Valitsus taasalustas oma tegevust.
• 11. november – asutati Eesti vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon Kaitseliit.
• 11. november – Aleksander Hellat võttis Saksa okupatsioonivõimudelt üle Tallinnas politseivalitsuse asjaajamise ja varad politseimeistri abilt
• 12. november – heisati Tallinna Raekojale rahvuslik trikoloor ja raekoja saali kogunes 1917. aasta suvel valitud linnavolikogu.
• 13. november – võttis Aleksander Pallas üle Tallinnas linnaameti ning samal õhtul toimunud Tallinna linnavolikogu istungil valiti ametisse uus Tallinna linnavalitsus.
• 13. november – võtsid Eesti ajutise valitsuse volinikud Jüri Jaakson ja Peeter Põld üle Eestimaa provintsivalitsuse
• 15. november – võtsid Jüri Jaakson ja Jaak Reichmann Eesti ajutise valitsuse esindajatena üle Tallinna ringkonnakohtu ja rahukohtud
• 15. november – alustas endine Tallinna postkontori ülem Hindrek Rikand sideühenduste ülevõtmist
• 16. november – võeti üle Tallinna tolliamet
• 19. november – Riias sõlmiti Üleandmise leping Eesti ajutise valitsuse ja Saksamaa peavoliniku vahel.
• 24. november – lasti müügile esimesed Eesti Vabariigi postmargid.
• 28. november – Punaarmee koos Eesti punaväelastega vallutas Narva (Vabadussõja algus).
• 29. november – moodustati Eesti Töörahva Kommuun. Eesti kuulutas välja üldise sundmobilisatsiooni.

• 30. november – Eesti rahaühikuks sai Eesti mark, mis võrdus 100 penniga^[2]. Paralleelselt jäid käibima ka muud valuutad, nt tsaarirubla, duumarubla^[2].

• 8. detsember – Punaarmee vallutas Võru. Venemaalt jõudis Soome kaudu Eestisse Johan Laidoner.
  • Asutati vabatahtlik abiorganisatsioon "Ühistöö".
• 16. detsember – moodustati Kalevlaste Malev^[5].
• 18. detsember – eraisikutel keelati raudteedel sõitmine.
• 20. detsember – Soomes moodustati Eesti Abistamise Peatoimkond^[2].
• 21. detsember – Punaarmee vallutas Tartu.
• 23. detsember – loodi Eesti Sõjavägede Ülemjuhataja ametikoht, kelleks nimetati polkovnik Johan Laidoner. Ernst Põdder määrati riigi sisekaitseülemaks.
• 27. detsember – loodi Eesti Vabariigi Riigikontroll^[2].
• 30. detsember – jäälõhkujal Suur Tõll jõudsid Tallinna esimesed Soome vabatahtlikud.

Sündmused maailmas

Jaanuar

• 8. jaanuar – USA president Woodrow Wilson kandis ette oma "14 punkti programmi" Esimese maailmasõja järgse maailmakorralduse kohta.
• 28. jaanuar – bolševikud hõivasid Helsingi.

Veebruar

• 14. veebruar – bolševikud andsid Nõukogude Venemaal välja dekreedi maa-, vee- ja loodusvarade eraomandi tühistamise kohta.
• 16. veebruar – Leedu kuulutas end iseseisvaks.
• 18. veebruar – Saksa armee alustas esimeses maailmasõjas pealetungi Venemaa vägedele ning vallutas nädalaga Läti ja Eesti alad.

Märts

• 3. märts – Saksamaa, Austria-Ungari Bulgaaria, Türgi ja Nõukogude Venemaa sõlmisid Brest-Litovski rahu.
• 23. märts – Saksamaa tunnustas esimese riigina Leedu iseseisvust.
• 23. märts – Saksa "Pariisi Kahur" pommitas Pariisi enam kui 100 kilomeetri kauguselt.
• 25. märts – Valgevene kuulutas end iseseisvaks.

Aprill

• ...

Mai

• 26. mai – Gruusia kuulutas end iseseisvaks vabariigiks.

Juuni

• ...

Juuli

• 16. juuli – bolševikud hukkasid Jekaterinburgis endise Venemaa keisri Nikolai II ja tema perekonna.

August

• 30. august – pärast kõnepidamist ühes Moskva tehases tehti Vladimir Iljitš Leninile nurjunud atentaat.

September

• ...

Oktoober

• 3. oktoober – Poola kuulutas end iseseisvaks.
• 24. oktoober – Ungari kuulutas end iseseisvaks.
• 28. oktoober – Tšehhoslovakkia kuulutas end iseseisvaks.

November

• 1. november – Lääne-Ukraina Rahvavabariik kuulutas end iseseisvaks.
• 9. november – Saksamaa Keisririigi keiser Wilhelm II loobus troonist ning kuulutati välja Saksa Vabariik.
• 11. november – lõppes Esimene maailmasõda.
• 12. november – Austria deklareeris liitumist Saksamaaga.
• 16. november – Ungari kuulutas end Austriast lahkulöönuna iseseisvaks.
• 18. november – Läti kuulutas end iseseisvaks.
• 29. november – Montenegro liideti Serbiaga.

Detsember

• 1. detsember – Island sai iseseisvaks riigiks.
• 1. detsember – Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik kuulutas end iseseisvaks riigiks.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1918

• 26. jaanuar – Nicolae Ceaușescu, Rumeenia diktaator
• 22. veebruar – Robert Wadlow, maailma pikim inimene
• 3. märts – Silvia Rannamaa, eesti noorsookirjanik ja novellist
• 20. aprill – Lucian Pulvermacher, vastupaavst ("Pius XIII")
• 14. juuli – Ingmar Bergman, rootsi filmirežissöör ja teatrilavastaja
• 18. juuli – Nelson Mandela, Lõuna-Aafrika Vabariigi president
• 5. oktoober – Heikki Siren, soome arhitekt
• 21. november – Mihhail Gluzki, Vene näitleja
• 11. detsember – Aleksandr Solženitsõn, Vene kirjanik ja dissident, Nobeli kirjandusauhind 1970
• 17. detsember – Woizlawa Feodora, Mecklenburgi hertsoginna
• 21. detsember – Kurt Waldheim, Austria poliitik
• 25. detsember – Anwar Sadat, Egiptuse poliitik, Nobeli rahuauhind 1978
• 31. detsember – Gunder Hägg, rootsi kergejõustiklane

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 1918

• 8. jaanuar – Johannes Pääsuke, eesti filmioperaator
• 6. veebruar – Gustav Klimt, austria maalikunstnik ja graafik
• 10. veebruar – Ernesto Teodoro Moneta, itaalia patsifist, Nobeli rahuauhind 1907
• 13. veebruar – Kaarlo Julius Kalpa, soome vaimulik
• 23. veebruar – Adolf Friedrich VI, Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog
• 25. märts – Claude Debussy, prantsuse helilooja
• 27. märts – Martin Sheridan, USA kergejõustiklane
• 5. aprill – George Tupou II, Tonga kuningas
• 13. aprill (ametlik kuupäev) – Jüri Vilms, Eesti riigimees
• 13. aprill – Lavr Kornilov, vene kindral
• 17. aprill – William Hope Hodgson, inglise kirjanik
• 20. aprill – Carl Ferdinand Braun, saksa füüsik, Nobeli auhind 1909
• 21. aprill – Friedrich II, Anhalti hertsog
• 5. mai – Niko Phirosmani, gruusia maalikunstnik
• 17. juuli – Nikolai II, vene keiser
• 10. august – Aleksander Uurits, eesti kunstnik
• 13. september – Eduard, Anhalti hertsog
• 29. oktoober – Rudolf Tobias, eesti helilooja
• 19. november – Christian Hermann Ludwig Stieda, baltisaksa arstiteadlane

Nobeli auhinnad

• füüsika – Max Karl Ernst Ludwig Planck
• keemia – Fritz Haber
• meditsiin – auhinda välja ei antud
• kirjandus – auhinda välja ei antud
• rahu – auhinda välja ei antud

Viited

1. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 187–188
2. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 188
3. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 189
4. ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
5. ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)