Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.
| Asutatud | 24. veebruar 1918 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 8. mai 1919 |
| Tüüp | Vabariigi Valitsus |
| Asukoht |
Estonia puiestee 13 (3) (24.2.1918) Estonia puiestee 6 (25.2.1918)[1] Viru tänav 4 Georgi Gutkini maja (11.11.1918)[2] Jaan Raamoti krt Suur-Roosikrantsi tn 10a[3] Raekoja plats (Suur-Turg) 14 (15.11.1918–12.1918)[4],[5],[6] Toompea loss (12.1918–) |
| Tegevuspiirkond | Eesti Vabariik |
| Emaorganisatsioon |
Maanõukogu Asutav Kogu |
| Allorganisatsioonid | Eesti ministeeriumid |
Maanõukogu Vanematekogu otsustas 19. veebruaril 1918 asutada kolmeliikmelise Eestimaa Päästekomitee, kelle kätte anti riiklik võim. Päästekomitee liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Samal päeval võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril 1918.[küsitav]
Eestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga (kaasa arvatud Konstantin Päts, kes esineb nimekirjas kaks korda, ja kolm vakantset ametikohta). Ajutise Valitsuse valitsuskoalitsioonis osalesid Maaliit, Eesti Demokraatlik Erakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Tööerakond.
Ajutise valitsuse I koosseisu liikmed:
| Nimi | Ametikoht | Pilt | Ametiaeg |
|---|---|---|---|
| Konstantin Päts (Eesti Maarahva Liit) | ministrite nõukogu esimees, siseminister ja kaubandus-tööstusminister |  | 24. veebruar – 12. november 1918 |
| Jüri Vilms (Eesti Tööerakond) | ministrite nõukogu abiesimees ja kohtuminister |  | 24. veebruar – 2. mai 1918? |
| Jaan Poska (Eesti Rahvaerakond) | välisminister |  | 24. veebruar – 12. november 1918 |
| Juhan Kukk (Eesti Tööerakond) | raha- ja riigivaranduste minister |  | 24. veebruar – 12. november 1918 |
| Jaan Raamot (Eesti Demokraatlik Erakond) | põllutöö- ja toitlusminister |  | 24. veebruar – 12. november 1918 |
| Andres Larka | sõjaminister |  | 24. veebruar – 12. november 1918 |
| Villem Maasik (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei) | töö- ja hoolekandeminister | 24. veebruar – 12. november 1918 | |
| Ferdinand Peterson (Eesti Tööerakond) | teedeminister | 24. veebruar – 12. november 1918 | |
| Peeter Põld (Eesti Rahvaerakond) | haridusminister |  | 24. veebruar – 12. november 1918 |
Saksa, vene ja rootsi rahvusasjade ministri kohad olid valitsuse koosseisus ette nähtud, kuid jäid ajutiselt vabaks.
25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väeüksused. Kõrgem võim kuulus saksa sõjaväelastele. Saksamaa polnud tunnustanud Eesti iseseisvust. Eesti erakondade tegevus oli peatatud ning rahvusväeosad laiali saadetud. Esimene Ajutine Valitsus läks põranda alla ja ministrite nõukogu esimees Konstantin Päts viibis Saksamaa alistumiseni 11. novembril 1918 interneerituna vangilaagris.
7. novembrist peale olid eestlased Tallinnas leivanormide vähendamise tõttu hakanud meeleavaldamiseks kogunema. 9. novembril käis tööliste delegatsioon Eestimaa sõjakubernerile Adolf von Seckendorffile nõudmisi esitamas, samal päeval jõudis ka Saksa Novembrirevolutsiooni sündmused Eestisse ja Saksa sõjalaevadele heisati punased lipud. 10. novembril nõustus Seckendorff endise Eestimaa kubermangukomissari Jaan Poskaga kohtuma, et olukorda lahendada.
11.–14. novembril 1918 andsid Saksamaa esindajad kõrgema poliitiline võimu Balti riikides formaalselt üle rahvuslike valitsuste kätte, kuid saksa vägede kohalolek jätkus veel mõnda aega. 11. november 1918 alustas Tallinnas tööd Eesti Ajutine Valitsus, mille esimesele istungile kogunes valitsus koosseisus Jaan Poska, Ferdinand Peterson, Jaan Raamot ja Juhan Kukk. 12. november 1918 täpsustasid Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu Vanematenõukogu ühisistungil Ajutise valitsuse koosseis ja jagati ministriportfellid.
Pärast Saksa võimu langemist moodustati 12. novembril 1918 teine Ajutine Valitsus, kus Päts oli pea- ja siseminister. 12. novembril otsustas Ajutine Valitsus luua ka regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel.
Ajutise valitsuse II koosseisu liikmed:
| Nimi | Ametikoht | Pilt | Ametiaeg |
|---|---|---|---|
| Konstantin Päts (Eesti Maarahva Liit) | Peaminister ja siseminister | | 12. november – 27. november 1918 |
| Jaan Poska (Eesti Rahvaerakond) | peaministri asetäitja ja kohtuminister | | 12. november – 27. november 1918 |
| Juhan Kukk (Eesti Tööerakond) | raha- ja siseministri asetäitja | 12. november – 27. november 1918 | |
| Otto Strandman (Eesti Tööerakond) | välisminister | 12. november – 27. november 1918 | |
| Jaan Raamot (Eesti Demokraatlik Erakond) | põllutöö- ja toitlusminister | 12. november – 16. november 1918 | |
| Andres Larka | sõjaminister | 12. november – 27. november 1918 | |
| Aleksander Tulp (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei) | töö- ja hoolekandeministri kohustetäitja | 16. november – 27. november 1918 | |
| Ferdinand Peterson (Eesti Tööerakond) | teedeminister | 12. november – 27. november 1918 | |
| Peeter Põld (Eesti Rahvaerakond) | haridusminister | | 12. november – 27. november 1918 |
| Nikolai Köstner (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei) | kaubandusministri kohustetäitja | 16. november – 27. november 1918 | |
| Jaan Tõnisson (Eesti Demokraatlik Erakond) | ilma portfellita minister |  | 12. november – 27. november 1918 |
- Eesti Ajutise Valitsuse peavolinik Põhja-Eestis, Jaakson. Asukoht Tallinnas, Toompuiestee 3 Tolli majas.
- Eesti Ajutise Valitsuse peavolinik Lõuna-Eestis, Karl Parts ja Heinrich Luht[7] peavoliniku asetäitja Johannes Lehman (3. jaanuarist 1919)
- Eesti Ajutise Valitsuse volinik, Saaremaal Juhan Ainson
27. novembril 1918 kujundati Maanõukogu rühmade kokkuleppel teise Ajutise valitsuse koosseis ümber, seega asus Vabadussõja puhkemise eelõhtul valitsema kolmas koosseis, kus peaminister Päts võttis enda peale ka sõjaministri kohustused, kindral Andres Larka jäi tema abiks.
Ajutise valitsuse III koosseisu liikmed:
| Nimi | Ametikoht | Pilt | Ametiaeg |
|---|---|---|---|
| Konstantin Päts (Eesti Maarahva Liit) | Peaminister ja sõjaminister | | 27. november 1918 – 8. mai 1919 |
| August Rei (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei) Karl Ast (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei) | peaministri asetäitja ja hoolekande minister töö- ja hoolekande ministri kohusetäitja | 27. november 1918 – 24. jaanuar 1919 27. november 1918 – 23. detsember 1918 23. detsember 1918 – 5. veebruar 1919 | |
| Juhan Kukk (Eesti Tööerakond) | rahaminister | 27. november 1918 – 8. mai 1919 | |
| August Peet | siseminister | 27. november 1918 – 8. mai 1919 | |
| Jaan Poska (Eesti Rahvaerakond) | välisminister | | 27. november 1918 – 8. mai 1919 |
| Otto Strandman (Eesti Tööerakond) | põllutöö- minister | 27. november 1918 – 8. mai 1919 | |
| Jüri Jaakson (Eesti Rahvaerakond) | kohtuminister | 27. november 1918 – 8. mai 1919 | |
| Eduard Säkk | teedeminister | 27. november 1918 – 8. mai 1919 | |
| Karl Luts[8] Harald Laksberg | haridusminister haridusminister | 27. november 1918 – 12. märtsini 1919, oli Venemaal vangis 12. märts 1919 – 8. mai 1919 | |
| Nikolai Köstner (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei) Voldemar Puhk August Janson | tööstus- ja kaubandusminister tööstus- ja kaubandusministri kohustetäitja tööstus- ja kaubandusminister |  | 27. november 1918 – 12. märtsini 1919 kuni 12. märtsini 1919 12. märts 1919 – 8. mai 1919 |
| Jaan Raamot (Eesti Demokraatlik Erakond) Eduard Aule | toitlusminister toitlusminister | 27. november 1918 – 6. veebruar 1919 6. veebruar 1919 – 8. mai 1919 | |
| Jaan Tõnisson (Eesti Demokraatlik Erakond) | ilma portfellita minister täisvõimuline Eesti Vabariigi saadik välismaal[9] | | 27. november 1918 – 8. mai 1919 |
| Hermann Koch | saksa rahvusminister | 28. novembrist 1918 – 8. mai 1919 | |
| Hans Pöhl | rootsi rahvusminister | 11. detsembrist 1918 – 8. mai 1919 | |
| Aleksei Sorokin | vene rahvusminister | 27. november 1918 – 8. mai 1919 |
28. novembrist 1918 algas Eesti Vabadussõda.
29. novembril 1918 kuulutas Jaan Anvelt Narvas välja iseseiseva Eesti Nõukogude Vabariigi – Eesti Töörahva Kommuuni.
5.–7. aprillini 1919 toimusid Asutava Kogu valimised. Ajutise valitsus tegevus lõppes 8. mail 1919, mil Asutav Kogu kinnitas ametisse esimese Vabariigi Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga.
- Eesti Ajutise Valitsuse volinik Haapsalus, Eduard Alver,
- Eesti Ajutise Valitsuse volinik Rakveres, Tõnis Kalbus,
- Eesti Ajutise Valitsuse volinik Narvas, Arnold Schulbach
- Eesti Ajutise Valitsuse volinik Järva- ja Pärnumaal Viktor Tomberg
- Eesti Ajutise Valitsuse volinik Pärnus ja Pärnumaal, Hugo Kuusner,
- Eesti Ajutise Valitsuse volinik Võrus, Martin Taevere; Võru- ja Petserimaa komissar Heinrich Luht, alates 10. veebruarist 1919.
- Eesti Ajutise Valitsuse komissar Saaremaal Victor Neggo, alates 1. jaanuarist 1919
- Eesti Ajutise Valitsuse komissar Harjumaal Peeter Reisik, alates 9. jaanuarist 1919
- Eesti Ajutise Valitsuse komissar Tartu- ja Viljandi maakonnas Adolf Andreson, alates 1. jaanuarist 1919
- Eesti Ajutise Valitsuse komissar Pärnu maakonnas August Jürmann, alates 1. jaanuarist 1919
- Eesti Ajutise Valitsuse komissar Haapsalu maakonnas Boris Ustav, alates 30. detsember 1918 [10]
- Omavalitsuste üle järelevalvet teostanud komissaride tegevus[11] lõpetati 1919. aasta augustis. Ajutise Valitsuse komissaride ülesandeks oli selle järele valvata, et vabariigis maksvad seadused ja valitsuse määrused ning korraldused kõigi ametiasutuste ja ametnikkude poolt täpipealset rutulist täitmist leiaksid ning et ametiasutuste ja ametnikkude tegevus kindlates seaduslikkuse piirides avalduks.
Pikemalt artiklis Kaksikvõim Eestis 1917. aastal
| Eelnev Eesti Maavalitsus |
Eesti Ajutine Valitsus 1918–1919 |
Järgnev Otto Strandmani esimene valitsus |
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
