Võru
linn Võrumaal From Wikipedia, the free encyclopedia
linn Võrumaal From Wikipedia, the free encyclopedia
Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks. Linna pindala on 14 km² ja elanikke oli 2019. aasta seisuga 11 859. Võrus räägitakse peamiselt eesti ja võru keelt.
See artikkel räägib linnast; orienteerumisklubi kohta vaata artiklit OK Võru |
See artikkel vajab toimetamist. (September 2020) |
Võru kaitsepühak on püha Jüri, kelle nime kannab ka Võru peatänav.
Vanim arheoloogiline leid praeguse Võru linna territooriumilt on umbes 6000 aastat vana kolju. Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks rajati 13. sajandil Kirumpää piiskopilinnus. Katariina II korraldusega loodi 1783. aastal uusi maakondi ja nende seas Võru kreis. Linn asutati 21. augustil 1784, mil Riia asehaldurkonna kindralkuberner George Browne andis nõusoleku allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nime määramise kohta. Võru esimene linnaplaan jõustus 1785. aastal. Ajaloolist kesklinna kaitstakse Võru vanalinna muinsuskaitseala koosseisus.
Kuna läbi praeguse Võru linna voolas Võro oja, siis saigi linn oja nime.
Arvatakse, et ojanimi Võro on kas järvenime Verojärvi sekundaarnimi, hämardunud tähendusega sõna võra~võre~võro, mille tuletiseks on ka võreng, või Verijärve nime esisilbi e mõjul muutunud viro-hüdronüüm.[3]
Võru linn sai vapi 1788. aastal. Sellel on kujutatud kuuske kuldsel pinnal. Keiserlikus ukaasis on märge, et linna vapile lisati kuusk seetõttu, et nimetatud puu on sealsele maastikule väga iseloomulik. 1864. ja 1866. aastal senatile esitatud Võru linna vapi kujutised on samasugused kui varasem vapp. Eesti Vabariigi ajal kasutati ajaloolist vappi – kuuske kuldsel põhjal. 17. detsembril 1937 kiideti vapp linnavolikogu koosolekul heaks, sest muudetud oli vaid vapikilbi kuju. Vapi värvid võeti ka lipule: kollane – roheline – kollane.[4]
Võrul on ka logo, mille autor on kunstnik Katre Lember. Logo kujutab Võru linna ümbritsevat looduskeskkonda, milleks on "mägine maa, sügavad järved ja parasjagu päikest". Võru tunnuslause on "Üts ummamuudu liin". Selle soovituslik kasutus eesti keeles on "Üks isemoodi linn".[4] Tunnuslause on inglise keeles "A bit different".[5]
Rahvastik on Võrru tulnud enamasti ajalooliselt Võrumaalt, mistõttu suurem osa linna elanikkonnast on eestlased: 1934. aastal 91,1% (venelasi 3,2, sakslasi 2,7%), 2000. aastal 90,2% (venelasi 7,5%). Nõukogude okupatsiooni ajal oli eestlaste osatähtsus väiksem, näiteks 1979. aastal 83,2% (venelasi 14,2, ukrainlasi 1,5%).[6]
Aasta | 1922 | 1934 | 1941 | 1959 | 1970 | 1979 | 1989 | 2000 | 2003 | 2011 |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
rahvaarv | 5077 | 5332 | 7300 | 10 689 | 15 398 | 16 767 | 17 496 | 14 879 | 14 750 | 12 667 |
Rahvus | 1970[7] | 1979[8] | 1989[9] | 2000[10] | 2011[11] | |||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | |
eestlased | 12 307 | 79,93 | 13 783 | 82,20 | 14 985 | 85,65 | 13 414 | 90,15 | 11 651 | 91,98 |
venelased | 2277 | 14,79 | 2378 | 14,18 | 1934 | 11,05 | 1112 | 7,47 | 804 | 6,35 |
ukrainlased | 312 | 2,03 | 261 | 1,56 | 249 | 1,42 | 99 | 0,67 | 64 | 0,51 |
valgevenelased | 112 | 0,73 | 96 | 0,57 | 90 | 0,51 | 44 | 0,30 | 30 | 0,24 |
soomlased | 91 | 0,59 | 77 | 0,46 | 81 | 0,47 | 61 | 0,41 | 40 | 0,32 |
lätlased | 30 | 0,19 | 30 | 0,18 | 35 | 0,20 | 23 | 0,15 | 14 | 0,11 |
muud | 269 | 1,75 | 142 | 0,85 | 122 | 0,70 | 126 | 0,85 | 64 | 0,51 |
Kokku | 15 398 | 100 | 16 767 | 100 | 17 496 | 100 | 14 879 | 100 | 12 667 | 100 |
Võru kultuuri seostatakse võru keele, folkloori ja laulupidudega. Tänapäeval on Võrus mitu kultuuriasutust, kes korraldavad kultuuriüritusi ning edendavad võro keelt ja üldist kultuurielu.
Võru kultuur seostub seal 1833‒1877 elanud ja arstina ametis olnud Friedrich Reinhold Kreutzwaldiga. Võrus kirjutas ta ka eesti rahvuseepose "Kalevipoeg". Kreutzwaldile kuulunud valdustes asub tänapäeval memoriaalmuuseum. Tamula kaldal seisab lauluisa Kreutzwaldi mälestussammas, mille autor on Amandus Adamson.
Võru Kannel on 1881. aastal Eesti esimeste seltside reas asutatud laulu- ja mänguselts. Tänapäevaks on Võru Kannel kujunenud peamiseks Võru linna ja maakonna mitmeotstarbeliseks kultuurikeskuseks. Sihtasutusele Võru Kannel kuuluvad
Võru keele uurimise ja arendamisega tegeleb riiklik teadus- ja arendusasutus Võru Instituut. Instituut korraldab võru keele ja kultuuri õpetamist, õpetajate ettevalmistust, teaduskonverentse ning osaleb võrukeelsete multifilmide ja arvutimängude tootmises.
Igal aastal toimub Võrus pärimustantsufestival, kohvikutepäev ja suur kohaliku toidu laat Uma Mekk. Augustis korraldatakse suurejooneliselt linna aastapäeva, kus kuulutatakse välja linna aukodanik. Iga kolme aasta tagant korraldatakse võrukeelne laulu- ja rahvaüritus Uma Pido.
Võrumaa peamine päevaleht on Võrumaa Teataja, mille peatoimetaja on Kalev Annom. Samuti antakse Võrus välja Lõunalehte, Lõunaeestlast, Võru Linna Lehte ja võrukeelset Uma Lehte. Võrus asutati ka raadio Ring FM, ent nüüdseks on see stuudio kolinud Tartusse ja Tallinna.
Võrus on esindatud järgmised konfessioonid: EELK Võru Katariina kogudus, EAÕK Võru Suurkannataja Ekaterina kogudus, Võru Elupuu kogudus, EEVL Täisevangeelne Võru Hosianna kogudus, Päästearmee Võru korpus, Seitsmenda Päeva Adventistide Võru kogudus, Võru Baptisti kogudus, Võru Püha Timoteose kogudus, Võru Jehoova tunnistajate kogudus.[12]
Usund | 2000 | 2011 |
---|---|---|
Kokku | 11 959 | 10 745 |
Kindlat usku tunnistav | 3624 | 2970 |
Luterlus | 2662 | 1851 |
Õigeusk | 740 | 864 |
Baptism | 37 | ... |
Katoliiklus | 23 | ... |
Jehoova tunnistaja | 48 | ... |
Nelipühilane | 19 | ... |
Vanausuline | 0 | ... |
Adventism | 19 | ... |
Metodism | 11 | ... |
Islam | 1 | ... |
Muu usk | 53 | 234 |
Usk teadmata | 11 | 12 |
Usu suhtes ükskõikne | 3963 | ... |
Ateist | 527 | ... |
Ei oska vastata | 1577 | 6207 |
Ei soovi vastata | 1162 | 1338 |
Suhtumine religiooni teadmata | 1106 | 231 |
Selles jaotises on kasutatud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) Võru meteoroloogiajaama andmeid, mis asub Võrus Vilja tänaval. Meteoroloogiajaamas hakati ilmavaatlusi tegema 1868. aastal, fenoloogilisi vaatlusi alustati 1949. aastal ning süsteem automatiseeriti 2003. aastal.
Perioodil 1981–2010 oli Võru jaamas mõõdetud aasta keskmiseks õhutemperatuuriks 6,1 °C, Eesti keskmine samas vahemikus oli 6,0 °C. Registreeritud absoluutne maksimumtemperatuur oli +35,6 °C, mis on ühtlasi ka kogu Eesti absoluutne maksimum. Absoluutseks miinimumtemperatuuriks mõõdeti −35,8 °C. Veebruari keskmine õhutemperatuur oli −5,1 °C ja juulis 18,0 °C.[14]
Aasta keskmine sademete hulk nimetatud perioodil on olnud 665 mm, Eestis samal ajal on keskmine sademete hulk olnud 672 mm. Maksimaalne ööpäevas registreeritud sademehulk on 130,8 mm.[15]
Keskmine tuule kiirus perioodil 1981–2010 oli 2,6 m/s, maksimaalne aga 24 m/s (86 km/h). Päikesepaistet esines aastas keskmiselt 1659,0 tundi. Veebruari keskmine päiksepaiste kestus oli 57,5 tundi ja juulis 271,5 tundi.[16][17]
Linna territooriumil paikneb kolm järve: Tamula järv (231,3 ha),[18] Kubija järv (15,9 ha) ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõgi.[19][6]
Linna loode- ja põhjapiiriks on samuti veekogud: Vahejõgi (ühendab Tamula ja Vagula järve), Võhandu jõgi ja Koreli oja. Veekogud moodustavad umbes 19% Võru pindalast.[6]
Tamula järves, mis saab alguse Võhandu jõest, domineerivad kalaliikidest enamjaolt latikas, ahven ja särg. Üsna palju leidub ka haugi, kiiska ja koha. Koha võib kasvada järves kuni kümnekiloseks.[20]
Võru valdavalt tasast ala eraldab põhjas kagu-loodesihiline Koreli oja org, seal on ühtlasi ka linna madalaim koht 69 m üle merepinna, raudteest lõuna suunas ulatub Kubija lainjas männimetsaga kattunud liivik 89 m üle merepinna.[6] Võru linn asub Võru-Hargla nõos, olles piiratud lõunast Haanja kõrgustikuga ja põhjast Ugandi lavamaaga.[21]
Ugandi lavamaad ja Haanja kõrgustikku eraldav ida-läänesuunaline Võru orund lõikub sügavale aluspõhja kivimitesse, kus settekihi paksus ulatub 60–80 meetrini või enamgi, lõuna poolt Võru orundisse suubuvas Kütiorus on Noodasjärvest lõuna pool mõõdetud pinnakattesetete paksuseks üle 150 m. Võru ümbruses, liivakiviplatool, ulatub pinnakattesetete paksus mõnest meetrist paarikümne meetrini, mattunud orgudes kuni saja meetrini. Võru alal pinnakattes esineb setetena lisaks moreenile ja kruusale turvast ja järvemuda.[22]
Võru asub Kesk-Devoni ladestul ning kristalne aluskord asub 500 m sügavusel merepinnast. Lisaks on Võru lähedal (Munamäel ja Väimelas) puuritud 1950. aastatel 2 puurauku Nõukogude Liidu nafta-gaasi otsingute ja hüdrogeoloogiliste uuringute raames.[23]
25. oktoobril 2019 andis Riigi Ilmateenistus eelseisvaks nädalavahetuseks II astme tormihoiatuse. 27. oktoobri hommikul jõudis Rootsi rannikule madalrõhutsüklon, mis liikus päeval Eesti kohale ning muutus järk-järgult tugevamaks. Erakordse jõulisuse põhjuseks oli järjest enam suurenev kontrast keerise lõunaserva mööda liikunud sooja ja Läänemere kohal põhjakaarest alguse saanud külma sissetung.[24]
Tormi tagajärjel sai kõige enam kahjustada Võru piirkond. Toona registreeritud maksimaalsed tuuleiilid 26,1 m/s on viimase 50 aasta kõige tugevamad tuulepuhangud. Võrreldav torm oli 22. detsembril 1971, siis puhus tuul puhanguti 25 m/s. II astme torm lennutas Võru alajaamas seadmetele selle hoone plekk-katuse tükke, mis jättis kogu linna kaheksaks tunniks elektrita.[25]
Üks piirkonna suuremaid elektritarbijaid, Valio Võru piimatööstus, pidi peaaegu kümnetunnise tootmisseisaku tõttu hävitama 50 000 euro väärtuses toodangut.[26]
Võru esimene linnaplaan jõustus 1785. aastal. Võru on Paldiski kõrval üks Eesti kõige korrapärasema planeeringuga linnu. Linnaosad on Kesklinn, Võrusoo ja Kubija, asumid Võrukivi, Liitva ja Nöörimaa. Kõige tihedam on korrapärase ristküliku- või ruudukujulise tänavavõrgustikuga Kesklinn. See jääb Tamula järve, Roosi tänava, Koreli oja, Räpina maantee ja Paju tänava vahele. Kesklinnas asuvad olulised haldus- ja kultuuriasutused ning suurem osa äridest. Selle tuumik on võetud muinsuskaitse alla, tema äärekvartalid moodustavad muinsuskaitseala kaitsevööndi. Kesklinnast loodes, Antsla maantee ääres asuvad Võrukivi ja Liitva on peamiselt väikeelamutega asumid. Vanema, 1960. aastatel planeeritud Võrukivi teke on seotud samanimelise tellisetehasega (praegu Võrukivi OÜ).[6]
Nöörimaa linnaosa paikneb Kesklinnast kirdes Koreli oja ja Kolaoja vahel. See on 1970. aastate II poolel ja 1980. aastatel ehitatud elurajoon. Vilja tänavast lõunas asub Võru suurim viiekorruseliste sektsioonelamute rühm, eramud paiknevad põhja suunas. Kagus, Räpina maantee ääres, on Nöörimaa kokku kasvanud Võrusoo tööstuspiirkonnaga. Võrusooks kutsutakse Tamula idakalda, Räpina maantee, linna idapiiri ja raudtee vahelist ebaühtlase planeeringuga territooriumi. Seal asub peamine osa linna transpordirajatistest ja tööstus-, ehitus- ja laondusettevõtetest (eeskätt Räpina maantee ja Pika tänava ääres) ning mitu erineva hoonestustiheduse ja vanusega elurajooni (vanim lõunas Võru raudteejaama lähistel). Nende keskel paikneb ligemale veerandit linnaosa pindalast katab liigniiske ja võsastunud ala (sellest tuleneb Võrusoo nimi). Raudteest lõuna suunas paiknev Kubija on metsarikas elu- ja puhkerajoon, mille piires on ka Võru kalmistu, hotell-turismikeskus ning Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni Taara sõjaväelinnak. Viimane on loovutanud osa maad Kubija uusimale, 1990. aastatel rajatud Taara eramuasumile. Võru arenes Eesti oludes keskmise suurusega linnaks 1960. aastatel, kui väikerajoonide kaotamisega suurenes tema hallatav ala ning rajati uusi suurvabrikuid (Võru Gaasianalüsaatorite Tehas, Võru Piimakombinaat) ja laiendati vanu.[6]
Võru keskväljak (tuntud ka kui Seminari väljak) on linna ajalooline süda, kust avanevad vaated Võru ajaloolistele hoonetele. Väljak on kujundatud tänapäevaseks urbanistlikus stiilis linnaruumiks, mille keskmesse jääb linnasüdame melu koos ajaveetmise võimalustega. Arhitektuurses lahenduses ja linnamööbli disainis on kasutatud võru (ringi) motiive. Taastatud ajalooline keskväljak avati 2019. aasta juunis.[27]
Väljaku suurus koos tänavaruumiga on 18 757 ruutmeetrit. Väljaku idee autor on Villem Tomiste ja see valmis koostöös arhitektuuriprogrammiga "Hea avalik ruum". Võru linna linnaväljaku muudab omapäraseks suurtel ratastel linnamööbel, mida saab vastavalt vajadusele liigutada.
Katariina kirik on pühitsetud Vana-Võromaa kreisi asutaja Venemaa keisrinna Katariina II nimipühakule Aleksandria Katariinale. See asub Võru linna keskväljaku kõrval. Kiriku juurest mööda Katariina alleed liikudes jõuab välja Tamula järve promenaadile. Stiililt on kirik hilisbarokne koos tugevate varaklassitsistlike elementidega. Ühelöövilise, suurte kaarakendega kirikuhoone projekteeris Riia arhitekt Christoph Haberland. Kirikus on vendade Kriisade 1913. aastal ehitatud orel.[28]
Ekaterina kiriku ehitamist alustati 1793. aastal Venemaa keisrinna Katariina II valitsemise ajal. Kiriku arhitekt oli arvatavasti Liivimaa kubermangu arhitekt M. Schons, ehitusmeister oli linna elanik Johann Karl Otto. Kirik valmis 1804. aastal püha Suurkannataja Ekaterina auks. Klassitsistlikus stiilis ristkülikukujulise põhiplaani, toeka kellatorni ja kõrgel asetseva haritorniga kirikut kaunistavad petikutes asuvad kaaraknad. 2008. aastal taastati kiriku aed. Seal on praegu kunstnik Marje Ernitsa pühakirjateemaliste joonistuste vabaõhunäitus.[28]
Roosisaare rippsild ehitati 1998. aastal. Silla projekteeris ka varem mitu rippsilda projekteerinud Jaan Linno. See on mõeldud jalakäijatele ning asub Tamula rannapromenaadi lõpus. Sild ühendab linna Tamula järves asuva Roosisaare poolsaarega. Eesti pikimalt, 180-meetriselt sillalt avaneb vaade Võru linnale ja Tamula järvele. Tamula rannapromenaad ja Roosisaar on nii kohalike kui ka turististe meelispaik.
Vaadet Tamula järvele ja Roosisaare sillale võib imetleda ka läbi National Geographicu kollase akna, mis paigaldati Lõuna-Eesti Leader-töörühmade ühisprojekti "Elu kahe maailma piiril" ja Võru linna koostöö raames.[29]
19. sajandil oli Võru tuntud koolilinnana. 1804. aastal avati hoones aadressil Turu 1 Võru kreiskool, 1887. aastal muudeti kreiskool linnakooliks. 1830.–1840. aastatel olid tuntud H. Krümmeri erakool-pansionaat ja Genge kõrgem tütarlastekool. 19. sajandi teisel poole töötas Võrus 7 kooli 31 õpetaja ja 317 õpilasega. 1917. aastal alustas tööd Naiskäsitöökool ja 1925. aastal Võru Tööstuskool. Aastail 1921–1930 tegutses seal Võru Õpetajate Seminar, kus õpetas Johannes Käis.
Võrus on neli lasteaeda: 12 rühmaga Sõleke, 5 rühmaga Okasroosike, 10 rühmaga Päkapiku ja 11 rühmaga Punamütsike.[30]
Võrus tegutseb kolm põhikooli. Võru Kesklinna Kool on Võru vanim põhikool. 2015. aastal asutati Võru linnas uue põhikoolina Võru Kreutzwaldi Kool. 1996. aastal asutati Võru Järve Kool, mis on mõõduka, raske ja sügava vaimse ning liitpuudega laste kool. Lisaks sellele tegutseb Võrus veel 6-klassiline Väike Werrone Kool, mis rajati 2017. aastal ning mis juhindub Waldorfi pedagoogikast.[31]
1792. aastal asutatud Võru I Põhikool suleti 31. augustil 2015 koolivõrgu ümberkorraldamise tõttu.[32] 1925. aastal asutatud Võrusoo Põhikool suleti 2004. Ka 1. oktoobril 1945 asutatud Võru Vene Põhikool suleti 14. juulil 2010 õpilaste vähesuse tõttu.[33]
Võrus tegutseb alates 1. septembrist 2015 riigigümnaasium – Võru Gümnaasium. Enne seda sai keskharidust omandada Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis (suleti 31. augustil 2015). Kuni 2020. aastani tegutses Võru linnas ka Võru Täiskasvanute Gümnaasium.
Pärast Eesti taasiseseisvumist on töötajate üldarv ja tootmisega seotud töötajate osatähtsus järsult vähenenud. 1989. aastal töötas tööhõivelistest võrulastest esmases ja teises majandussektoris kokku 54%, 2000. aastal 38,5%. 2002. aasta alguses oli Võru linna ettevõtetes ja asutustes tööl 6435 inimest, neist umbes 1400 elas väljaspool Võru linna. Osa võrulasi töötab ka linnast väljas.
Võru linn on tähtis tööstuskeskus. Töötleva tööstuse 20. suuremas ettevõttes töötas 2021. aastal 930 töötajat ning müügitulu oli ligikaudu 120 miljonit eurot. Tähtsaim tööstusharu, mille arvel on umbes 70 % linna tööstustoodangust ja milles on hõivatud 450 töötajat on toiduainetetööstus: Valio Eesti Juustutööstus, Cristella VT (Baltimaade suurim sügavkülmutatud pagaritoodete valmistaja) ja Puratos Malt. Puidu ja mööblitööstuses on tegevad 8 ettevõtet 250 töötajaga (Võru EMPAK , AS Wermo).[34] Kergetööstuse sektoris on 4 ettevõtet 85 töötajaga sh jalatsivabrik AS Abris.
Logistikavaldkonnast on heaks näiteks OÜ Plangi Trans. Kaubanduses on tähtsal kohal ettevõte Võru Tarbijate Ühistu. Turismi tähtsuse kasv on elavdanud majutus- ja toitlustusasutuste tegevust.[6]
Võru suurim kaubanduskeskus on Kagukeskus.
Võrus leiavad turistid puhkuse veetmiseks tegevust nii suvel kui talvel. Linnasüdamest vaid 8 minuti autosõidu kaugusel asuvad Kubija valgustatud suusa- ja jooksurajad ja välijõusaal ning 20 minuti sõidu kaugusel Haanja valgustatud suusarajad. Suvel on turistide meelispaik Tamula rand, kus leidub tegevust igas vanuses inimestele – suur liivarand, mänguväljakud väikelastele, palliväljakud ja välijõusaal. 800-meetrine rannapromenaad algab Tamula hotelli juurest ning lõpeb Roosisaare silla juures, millelt avaneb kaunis vaade Võru linnale ja järvele. Silla läheduses asub muinasasula koht ning silmapaistev skulptuuri, mis sümboliseerib elujõudu. Suviti on avatud ka Tamula rannabangalo. Suvitajate ja linnarahva rõõmuks toimub suvel romantikafestival, juuli keskpaigas Võru Folkloorifestival, augustis Võru linnapäevad ning lisaks muid üritusi. Vaiksemat rannapuhkust saab nautida Kubija hotell-loodusspaa lähedal pisikese Kubija järve kaldal.
Ajaloohuvilistel on võimalus külastada Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi ja Võrumaa kultuurikoda, kus asuvad muuseum ja galerii. Kultuurihuvilistele pakub huvitavat programmi Võru Kultuurimaja Kannel, kus asuvad kino/teatri- ja kontserdisaalid ning linnagalerii. Rokkmuusikat on aeg-ajalt võimalus kuulata pubis Õlle 17 ja džässmuusikat kohvikus Spring. Öistele pidulistele pakuvad programmi klubid Tartu ja Capital, Stedingu kelder, pubi Taevas ja Pubi 17. Ka spordihuvilistele jätkub Võrus tegevust nii iseseisvalt, kuna linnas ja selle vahetus ümbruses asuvad jooksu-, rulli- ja suusarajad ning puhkealad, kui ka spordiürituste raames. Võrus on suurepärane spordikeskus ja väiksemad spordibaasid.[35]
Majutusasutustest leiduvad Võrus[28]
Võru on liiklussõlm, kus ristuvad rahvusvaheliselt tähtsad Valga–Petseri raudtee ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee. Linna asukoht on geograafiliselt soodne kaubavahetuseks Venemaa ja Lätiga. Seal kohtuvad teed, mis viivad Põlvasse, Räpinasse ja Valka. Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee läheb läbi linna Antsla maantee, Jüri tänava ja Kose tee nime all.[6] Lisaks asub Jaama tänaval Võru raudteejaam, mis pole enam raudteejaamana kasutusel. Võru linnas ja selle lähiümbruses asub ka heas korras kergliiklusteede võrk.
Võrus korraldatakse näiteks järgmisi spordiüritusi:[36]
Lisaks toimub igal aastal orienteerumis- ja jooksusari. Võrumaa Spordiliit korraldab Võrumaa meistrivõistlusi näiteks kettagolfis ja petankis.[37] Mainekamad spordialad on Võrus võrkpall ja suusatamine.[6]
Võrus leiduvad järgmised spordirajatised:[38]
Lisaks saab Võrus sportimiseks kasutada Võru Kreutzwaldi Kooli, Võru Kesklinna Kooli ja Võru Täiskasvanute Gümnaasiumi võimlat ning staadione. Koreli pargis asub kettagolfirada.
Võrus asuvad järgmised spordiklubid:[39]
Võru tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteem tugineb aktsiaseltsil Lõuna-Eesti Haigla. Selle polikliiniku osakond asub Kubija lähistel Meegomäel (Võru vallas). Seal on 167 aktiivravi kohta ja 30 hoolderavikohta. Lisaks leidub seal ka 46 hooldekodu kohta. Eraldi majas paikneb erihooldekodu ja MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus. Võru linnas pakuvad rehabilitatsiooniteenust Nöörimaa Tugikodu, MTÜ Toetuskeskus Meiela ja MTÜ Võru Päevakeskuse Ühing.[6]
Riigikaitseorganisatsioonidest asub Võru kaguosas Taara linnak, mis tegeleb 2. jalaväebrigaadi ajateenijate väljaõpetamisega ja on peamiselt tuntud Kuperjanovi jalaväepataljoni poolest.[40][6]
Lisaks sellele on Taara linnakus ka Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukool ja 2. jalaväebrigaadi Tagalapataljon.
Samuti leidub Võrus Noorte Kotkaste, Kaitseliidu ja Kodutütarde Võrumaa malev ning Naiskodukaitse Võrumaa ringkond.[6]
Võrus aadressil Räpina mnt 20a[41] paikneb Kagu politseijaoskond, mida juhib piirkonnavanem Anti Paap.[42]
1867. aastal asutati Võrus Vabatahtliku Tuletõrje Selts. 1884. aastal oli Võrus teadaolevalt 2697 elanikku, kellest 100 vabatahtlikku tuletõrjujat. 1923. aastal sai Võru Vabatahtlik Tuletõrjeühing esimese mootoriseeritud pritsi ja 1929. aastal esimese tuletõrjeauto. 1991. aasta 1. märtsil tehti maakondliku tuletõrje järelevalve jaoskonnast ja Võru kutselise tuletõrjemeeskonnast Võru Maakonna Tuletõrjeamet. Tulekustutus- ja päästetööde valdkonna parandamiseks loodi 1993. aastal Võru Päästeameti ja Võru Tuletõrjeameti baasil ühtne Võrumaa Päästeamet. 2002. aasta alguses kolis Võru päästekomando ja Võrumaa Päästeamet uude hoonesse aadressil Võrus Räpina mnt 20a, mida oli selleks ajaks viis aastat ehitatud. Töötingimused muutusid seal oluliselt töötajasõbralikumaks. Selle ajani oli tegutsetud Kreutzwaldi tänava väikestes ruumides, kus oli raskusi uue tehnika ja meeskonna mahutamisega.[43]
Vanim arheoloogiline leid praeguse Võru linna territooriumilt on juhuleiuna leitud naise kolju, mis kuulub keskmisse kiviaega (umbes IV aastatuhandesse eKr), olles seega umbes 6000 aastat vana. Ühtlasi on see vanim kolju, mis Eestimaalt seni leitud. Võrumaa Muuseumi püsinäitusel on eksponeeritud selle kolju järgi Leedu Teaduste Akadeemias tehtud büst. Paikkonna suurimateks asulateks enne linna rajamist olid Kirumpää ja Võru mõis (Võrumõisa). Linnasüdamest teele asudes kulub pool tundi, et jõuda läbi pargi ja üle rippsilla Tamula asulakoha juurde.[44]
Katariina II korraldusega moodustati 1783. aastal Vene riigis palju uusi maakondi, sealhulgas neli maakonda (kreisi) Liivimaal. 1783. aasta moodustati Riia asehaldurkond ja kreisid, sealhulgas Võru kreis, kes määrasid ühe keskuse asukohaks esialgu Vana-Koiola mõisa. Kuna Võru eramõis arvati olevat asendilt keskuseks sobivam, avaldati 21. augustil 1784 Riias dekreet, mis määras maakonna ametkonnad uude asukohta.[6] Võru linn asutati selle dekreedi kohaselt 21. augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna kindralkuberner George Browne andis nõusoleku allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nime määramise kohta.[45]
19. märtsil 1785 kinnitas kindralkuberner George Browne, linnaseaduse («Грамота на права и выгоды городам Российской империи») alusel esimese Võru linna plaani. 4. oktoobril 1788 kinnitas Katariina II Võru linna vapi. Linnaplaani kohaselt pidi linnas olema korrapärase, täisnurkselt ristuvate tänavate võrk. Säilinud on ajalooline tänavavõrk, vanemas hoonestuses on juhtivad ühekorruselised puumajad. Võrule iseloomulikuks ongi ainulaadne tänavavõrk ja ehituslooliselt huvitav puitarhitektuur. Linna algaastaid meenutavad veel luteri (1793) Katariina kirik ja õigeusu (1804) Suurkannataja Ekaterina kirik.[44] Esialgu ehitati hooned Võru turuplatsi ümbrusse, 1787 oli Võrus üle mõnekümne elamu ja rohkem kui poolsada väljajagatud ehituskrunti.[46]
Algselt juhtis oli Võru linnajuht politseimeister major Georg Gottfried Osterhausen. 1790. aastal valiti Võrus esimene kolmeliikmeline magistraat ja linnanõukogu. Esimeseks linnapeaks sai Friedrich Ambrosius Schroeder ja bürgermeistriks Georg Heinrich Franzen. Pärast Katariina II surma 1796. aastal troonile asunud Paul I likvideeris asehalduskorra ja määras kehtetuks linnaseaduse. Võru kaotas 1796. aastal ajutiselt maakonnalinna õigused ning moodustati ühine Liivimaa kubermangu Tartu-Võru kaksikmaakond. 1797. aastast aga mindi tagasi vana haldus- ja valitsemiskorra juurde.
1827. aastal avati Võru linnahaigla, seal oli 16 voodikohta[47] ja kus töötas Võru linnaarstina Friedrich Reinhold Kreutzwald. 19. sajandil hakkas Võrus elavnema kodanikuelu. 1867. aastal asutati Võru Vabatahtlik Tuletõrje Selts, 1881. aastal Laulu- ja Mänguselts Kannel. Võru oli sellel ajal tuntud ka koolilinnana, kus asus Heinrich Krümmeri erakool ja Genge kõrgem tütarlastekool. XIX sajandi teisel poolel tegutses Võrus 7 kooli 31 õpetaja ja 317 õpilasega. Lisaks andis kultuurielule juurde Võrus elanud Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes elas ja tegutses seal arstina aastatel 1833–1877. Võrus kirjutas ta ka eesti rahvuseepose "Kalevipoeg".[44]
Soome eepose "Kalevala" autor Elias Lönnrot oli 1844. aastal Eestisse rännanud ja asunud seitsmenädalasele matkale Eesti lõunaserva. Oma reisil läks ta ka Võrru, kus kohtus Fr. R. Kreutzwaldiga. Eeposte autorite kohtumisele Võrus on hiljem antud sümboolne tähendus vaatamata sellele, et kohtumine jäi formaalseks ja kestis peret vaevanud haiguse tõttu vaid mõne tunni.[48][49]
Majanduslikult ei olnud esialgu linna areng kiire, tegeldi peamiselt linakiu ja -seemne ekspordiga. 19. sajandi keskel hakkas arenema käsitöönduslik tootmine (naha-, lubja- ja õllevabrik). Hoogu andis linna arengule 1889. aastal valminud Pihkva–Riia raudtee, mille abil Võru sai otseühenduse Riia ja Peterburiga. Hoogu sai kaubandus, rajati saeveski, jahuveski ja piiritusepuhastustehas.[46] 1899. aastal peeti esimene telefonikõne Tartuga, 1915. aastal sai Võru elektrivalguse.[44]
Esimese maailmasõja ajal evakueeriti Võrru koole Palangast ja Riiast. 1918. aasta lõpul tegutsesid Eestis kaks punast eesti töörahva polku: esimene Tallinna polk ja teine Tartu polk. Võrus loodi kolmas vabatahtline polk — "3. kommunistline Võru polk". Bolševike võim oli Võrus 20. XI 1917 ‒ 24. II 1918. Vabadussõja ajal jäi Võru Lõuna rindel 8. XII 1918 ‒ 1. II 1919 Punaarmee kätte hõivatuks. 19. jaanuaril tungisid Eesti väed Voore mõisani. Võru piirkonnas asunud Punaarmee Võru Eesti kommunistlik kütipolk taganes Eestist Marienburgi poole, mis asus Läti piirides. Polgus oli üle tuhande mehe, osalt vabatahtlikud ja osalt mobiliseeritud, sest päev enne linnast lahkumist toimetas mobilisatsioonikomisjon linnas kokkutulnud meeste vastuvõtmist punasesse sõjaväkke.
Pärast esimest maailmasõda elavnes kodanike tegevus taas, 1917. aastal alustas tegevust Naiskäsitöökool, 1925. aastal Võru Tööstuskool. Aastatel 1921–1930 tegutses Võru Õpetajate Seminar, kus õpetaja oli Johannes Käis. Laulu- ja mänguselts Kannel. 1927.–1948. aastal oli Võrus kutseline teater. Võrulane on ikka pidanud lugu ühistegevusest, harrastanud laulu, tantsu, pillimängu. 1926. aastal oli Võrus 9 raamatukogu, ilmus 2 ajalehte, mitmesuguseid seltse ja ühinguid oli 36. Võrus elas 1940. aastal 6600 inimest.[44] Pärast esimest maailmasõda 1920.‒1930. aastail arenes Võrus väiketööstus (lina-, puidu- ja nahatöötlusettevõtted).[6] 1926. aastal oli Võrus 31 tööstusettevõtet, 79 käsitöökoda, 5 panka, 4 võõrastemaja ja restorani, 3 sauna, 148 kaubandusettevõtet.
Teise maailmasõja ajal kestis Võrus 8. VII 1941 ‒ 13. VIII 1944 Saksa okupatsioon.[6] Kagu-Eestis pealetungiv Punaarmee võttis 11. augustil ära Petseri ja kaks päeva hiljem Võru..[50] Augustis 1944 oli Eesti NSV ajutine pealinn Võru, hiljem sai Võrust rajoonikeskus.
Nõukogude ajal rajati Võrru mööblivabrik, gaasianalüsaatorite tehas (VGT), piimatoodete tehas, ehitusettevõtted, jalatsivabrik jt. Võru linna rahvaarv suurenes 18 000 inimeseni. Ehitati uusi paneelelamurajoone (Võrusool Luha tänava ja Nöörimaal Vilja tänava piirkonnas) Liitval ja Kubjal kujunesid välja individuaalmajade kompleksid.
Nõukogude plaanimajanduse kokkuvarisemine tõi kaasa tõsised majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid. Samas andis turumajanduslikel suhetel põhinev uus majanduskorraldus vabas Eestis ka väikesele Võrule uued, kaasaegsed võimalused edeneda ja areneda igas eluvaldkonnas. Turumajandusele ümber orienteerunud vanade ettevõtete kõrvale on tekkinud uusi ettevõtteid ja teenindusasutusi, kauplusi ja toitlustusettevõtteid.
Võru linnapea on 2023. aastast Kalvi Kõva. [51]
Lisaks on Võru linnal kujunenud sõprussuhted veel järgmiste omavalitsustega:
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.