Ivi Eenmaa
eesti poliitik From Wikipedia, the free encyclopedia
Ivi Eenmaa (sündinud 2. juunil 1943 Viru-Nigulas) on Eesti raamatukogundus- ja ühiskonnategelane.
| Ivi Eenmaa | |
|---|---|
 | |
| XIV Riigikogu liige | |
|
Ametiaeg 27. jaanuar 2021 – 5. aprill 2023 | |
| XIII Riigikogu liige | |
|
Ametiaeg 30. märts 2015 – 15. juuli 2015 7. veebruar 2019 – 4. aprill 2019 | |
| XI Riigikogu liige | |
|
Ametiaeg 2007–2011 | |
| Võru linnapea | |
|
Ametiaeg 2004–2007 | |
| Eelnev | Ando Hagel |
| Järgnev | Kersti Kõosaar |
| IX Riigikogu liige | |
|
Ametiaeg 1999–2004 | |
| Tallinna linnapea | |
|
Ametiaeg 1997–1999 | |
| Eelnev | Robert Lepikson |
| Järgnev | Peeter Lepp |
| Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor | |
|
Ametiaeg 1984–1998 | |
| Eelnev | Rein Koppelmann |
| Järgnev | Tiiu Valm (esialgu kohusetäitjana) |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
2. juuni 1943 Eesti |
| Erakond |
Eesti Koonderakond (1997–1999) Eesti Reformierakond (1999–) |
| Tunnustus |
Eesti NSV teeneline kultuuritegelane (1989) Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu auliige (2016) Tallinna teenetemärk (2016) |
Ta on olnud Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor (1984–1997), Tallinna linnapea, Võru linnapea ning IX, XI, XIII ja XIV Riigikogu liige.[1]
Haridus
Ivi Eenmaa on õppinud 1961–1964 Tartu Riiklikus Ülikoolis vene filoloogiat ning lõpetanud 1973. aastal bibliograafia erialal Moskva Riikliku Kultuuriinstituudi (cum laude). 1979. aastast on ta pedagoogikakandidaat.[2]
Töö Rahvusraamatukogus
Eenmaa töötas alates 1973. aastast Fr. R. Kreutzwaldi nimelises Eesti NSV Riiklikus Raamatukogus ning juhtis seda aastatel 1984–1988. Selle raamatukogu ümbernimetamise järel Eesti Rahvusraamatukoguks 1988. aastal jätkas ta tööd raamatukogu direktorina ja aastatel 1991–1998 Eesti Rahvusraamatukogu peadirektorina.
Tema ametisoleku ajal ehitati aastatel 1985–1993 valmis ja seati sisse Eesti Rahvusraamatukogu hoone ning pärast Eesti riikliku iseseisvuse taastamist tehti vajalikud ümberkorraldused ka raamatukogunduses.[3]
Poliitiline tegevus
Ta oli alates maist 1997 Eesti Koonderakonna liige ja kuulus erakonna juhatusse.[4][5] 1999. aasta detsembrist kuulub ta Eesti Reformierakonda.[6]
Aastatel 1996–1997 oli ta esimest korda Tallinna Linnavolikogu liige. Ta on kuulunud enamikku järgmistesse linnavolikogu koosseisudesse, kuid tema liikmeksolek on olnud korduvalt peatatud Riigikogus töötamise ajaks.[7][8] Ta osutus valituks ka 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel (sai 768 häält) ning on 2025. aasta alguse seisuga jätkuvalt Tallinna Linnavolikogu liige.[9][10]
Tallinna linnapea
Aastatel 1997–1999 oli ta Tallinna linnapea. Ta oli esimene Tallinna naislinnapea.
Eesti kultuuriatašee Moskvas
2004. aasta märtsis valiti Eenmaa Eesti Vabariigi kultuuriatašeeks Moskvas. Ta pidi tööd alustama mais, aga Venemaa venitas talle viisa andmisega ja 2. septembril keeldus lõplikult viisa andmisest. Rahvusvaheliste tavade kohaselt niisugust keeldumist ei põhjendatud.[11]
Võru linnapea
Ivi Eenmaa oli alates 10. novembrist 2004[12] kuni 2007. aastani oli Võru linnapea. 20. märtsil 2007 esitas Eesti Reformierakonna Võru piirkonna juhatus Ivi Eenmaa asemel Võru linnapea kandidaadiks senise abilinnapea Kersti Kõosaare[13], kes valitigi 4. aprillil Võru linnapeaks.[14]
Töö Riigikogus
1999. aastal valiti Ivi Eenmaa IX Riigikogu liikmeks.
2007. aasta Riigikogu valimistel valiti Ivi Eenmaa Riigikokku.[15]
2015. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Ivi Eenmaa valimisringkonnas nr 2, sai 1406 häält, aga ei osutunud valituks.[16][17] Kuid ta sai XIII Riigikogu liikmeks 9. aprillil 2015 Arto Aasa asendusliikmena.[18] Tema volitused lõppesid 15. juulil 2015, kui taastati Keit Pentus-Rosimannuse Riigikogu liikme volitused seoses vabastamisega Vabariigi Valitsuse liikme kohustustest.
2019. aasta Riigikogu valimistel sai ta 932 häält ega osutunud valituks, kuid sai Riigikokku asendusliikmena alates 27. jaanuarist 2021.[19][1] Ta oli Riigikogu rahanduskomisjoni liige.
Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) 348 häält ning ei osutunud valituks.
Akadeemiline ja teadustegevus
Aastatel 1976–1996 oli ta Tallinna Pedagoogikaülikooli õppejõud (1981. aastast dotsent). Ta on esinenud külalislektorina mitmes kodu- ja välismaa ülikoolis.
Ta on avaldanud üle 100 teadusartikli ja -publikatsiooni ning olnud mitme erialaorganisatsiooni liige.
Muu looming ja hilisem ühiskondlik tegevus
Ivi Eenmaa on kaasa löönud paljude raamatukogundustrükiste koostamisel ja toimetamisel.
2013. aastal ilmus tema mälestusteraamat "Elu paralleelmaailmades. Meenutusi Eesti Rahvusraamatukogu saamisloost 1982–1997".
2014. aastal asutati Ivi Eenmaa sihtkapital eesmärgiga toetada Rahvusraamatukogus vähemalt kaks aastat töötanud töötajate kraadiõpet, erialaseid uurimistöid ja enesetäiendamist.[20]
Ta on olnud aastatel 2007–2013 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse nõukogu liige.[21]
Ta on olnud 2000. aastal asutatud Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi asutajaliige ja kuulunud selle juhatusse.[22][23][24]
25. juulil 2024 valiti ta 81-aastaselt Tallinna Haigla nõukokku.[25]
Tunnustus
- 1989 – Eesti NSV teeneline kultuuritegelane
- 1993 – Torgu Kuningriigi orden Torgu Tigulohe
- 1997 – aasta naine
- 1998 – Norra Kuningliku Teeneteordeni tähega komandöririst
- 2003 – Valgetähe IV klassi teenetemärk
- 2005 – Kaitseväe Eriteenete rist
- 2016 – Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu auliige
- 2016 – Tallinna teenetemärk
- 2023 – Läti Vabariigi Tunnustusrist[26]
Isiklikku
Ivi Eenmaa sünnikodu asus Eesti põhjarannikul Mahu vallas. Tema sõjajärgne lapsepõlvekodu oli Rakvere linnas ning suved veetis ta sugulaste juures maal (Avinurmes ja mujal). Ivit kasvatas ema, kuna isa emigreerus 1944. aastal Rootsi. Isaga Ivi pärast seda ei kohtunudki, alles 1989. aastal sai ta esimest korda Rootsis isa haual käia. Juba lapsepõlves luges ta palju, koolipõlves õppis klaverimängu ja võõrkeeli ning mängis korvpalli.[27]
Ta on Tallinna Toomkoguduse ja (2023. aasta seisuga) koguduse nõukogu liige.[28]
Ivi Eenmaad teatakse elegantse daamina, kes kogub ja kannab efektseid kübaraid ning pälvib seltskonnas tähelepanu eriomase hääletämbri ja jõuliste sõnavõttudega.[29] Ta ise on öelnud, et moest ta eriti lugu ei pea, küll aga isikupärast ja stiilist.[30]
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.