2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
2021. aasta kohalikud valimised Eestis olid 11.–17. oktoobril 2021 toimunud Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimised.

Valimistel osales 587 359 inimest ehk 54,7% kõigist hääleõiguslikest inimestest.[1] Üle riigi said enim hääli (24,4%)[2] ja saadikukohti (247)[1] Keskerakonna nimekirjad, valimisliidud said kokku 24,3% häältest[2] ja 753 saadikukohta.[1]
Valimissüsteem
Kandideerimine
Kandideerimisõigus oli hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes oli saanud hiljemalt 12. septembriks 2021 18-aastaseks ja kelle Rahvastikuregistrisse kantud elukoht asus hiljemalt 1. augustil 2021 selle valla või linna territooriumil, kus ta kandideerida soovis.[3]
Kandidaatide registreerimiseks esitamine algas 18. augustil ja lõppes 7. septembril 2021. Kandidaadi võis registreerimiseks esitada ainult ühes valimisringkonnas. Nõuetekohaselt registreerimiseks esitatud kandidaadid pidi valla või linna valimiskomisjon hiljemalt 12. septembriks registreerima ja loosi teel määrama kandidaadinumbrite järjekorra. Kolme päeva jooksul pärast kandidaatide registreerimist võis kandidaat esitada kandideerimisest loobumise avalduse.[3][4]
Kandideerida võis erakonna või valimisliidu nimekirjas kui ka üksikkandidaadina. Valimisliidud võisid kasutada 2017. aasta kohalikel valimistel registreeritud valimisliidu nime juhul, kui üle poole eelmise valimisliidu moodustajatest oli ka uue valimisliidu moodustajateks.[3]
Kokku valiti üle Eesti 1717 volikogu liiget. Valimisringkondi oli igas omavalitsuses üks, väljaarvatud Tallinna linnas (8 ringkonda) ja Peipsiääre vallas (4 ringkonda).[5]
Hääletamine
Hääletamisõigus oli vähemalt 16-aastasel püsivalt Eestis elaval valijal, kelle Eesti elukoha aadress oli Rahvastikuregistrisse kantud hiljemalt 30 päeva enne valimisi. See tähendab, et hääletamisõigus oli ka nn halli passiga elanikel ja alaliselt Eestis elavatel välismaalastel.[4] Kokku oli hääletamisõigus 1 075 199 inimesel, kellest 909 367 olid Eesti kodanikud, 25 665 teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud, 76 770 muude riikide kodanikud (neist 70 514 Venemaa kodanikud). Määratlemata kodakondsusega (halli passiga) hääletamisõiguslikke inimesi oli 63 397.[6]
Hääletamine toimus ühe nädala jooksul esmaspäevast pühapäevani, 11.–17. oktoobrini. Elektrooniliselt sai hääletada alates esmaspäeval kella 9.00-st kuni laupäeval kella 20.00-ni. Elektrooniliselt antud hääle sai pühapäeval valimisjaoskonnas pabersedeliga hääletades ära muuta. Jaoskonnas pabersedeliga oli võimalik hääletada igal valimisnädala päeval, kuid reedest pühapäevani sai seda teha ainult oma elukohajärgses valimisringkonnas. Enne seda, esmaspäevast kuni neljapäevani sai hääletada ka väljaspool oma elukohajärgset valimisringkonda – selle jaoks oli igas vallas ja linnas avatud vähemalt üks seda võimalust pakkuv valimisjaoskond. Kodus sai hääletada reedest pühapäevani. Taotlust kodus hääletamiseks sai esitada telefoni teel reedel ja laupäeval kell 12:00–20:00 ning pühapäeval kell 9:00–14:00.[3]
Remove ads
Kandidaadid
Kokku kandideeris valimistel (2. oktoobri seisuga) 10 025 inimest.[7] Teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikke oli nende hulgas 31.[6] Kandidaatide seas oli 61,6% mehi ja 38,4% naisi.[8]
Valimiskampaania
Kuu aega enne valimisi suuremate erakondade esindajate antud hinnangute kohaselt pidid nende kampaaniakulud jääma vahemikku pool miljonit kuni miljon eurot: Reformierakonnal umbes 1, Keskerakonnal 0,5–1, Isamaal 0,7–0,8, Eesti 200-l 0,5 ja Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal alla 0,5 miljoni. Konservatiivne Rahvaerakond ei avaldanud oma kampaaniakulusid.[9]
Erakondade rahastamise järelevalve komisjonile esitatud andmete kohaselt maksid kuus suuremat parteid 2021. aasta 3. kvartalis (juuli, august, september), mil valimiskampaania hoo sisse sai, reklaamikulusid kokku 1 824 924 eurot. Kõige rohkem kulutas reklaamile Konservatiivne Rahvaerakond (605 253 eurot), järgnesid Isamaa (391 982 eurot), Reformierakond (308 393 eurot), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (190 634 eurot), Keskerakond (179 985 eurot) ja Eesti 200 (148 677 eurot).[10]
Eesti Väitlusselts, mõttekoda Praxis ja Eesti Noorteühenduste Liit käivitasid valimisi ja valimislubadusi käsitleva projekti tarkvalija.eu, mille eesmärgiks nimetati avaliku debati kvaliteedi tõstmist ja valijate informeerituse suurendamist.[11][12]
Postimehe ajakirjanikud koostasid üheksa linna (Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, Rakvere, Võru, Valga ja Põlva) valimiste kohta valimiskompassid, mis küsimustiku täitmise järel näitas selle täitja eelistuste kattuvust erinevate erakondade ja valimisliitude omadega.[13][14] Delfi koostas samasuguse küsimustiku oma seisukohtade võrdlemiseks Tallinnas kandideerivate nimekirjade omadega.[15]
Debatid
Eesti Rahvusringhäälingu kanalid vahendasid 20 valimisväitlust. ETV-s ja Vikerraadios toimusid väitlused eesti keeles, ETV+ ja Raadio 4 väitlused olid vene keeles. Debattide ajakava:[16]
Remove ads
Arvamusküsitlused
Järgnevad tabelid kajastavad valijate eelistusi enne valimisi toimunud arvamusküsitlustes. Arv tabelis näitab, mitu protsenti vastajatest eelistas vastavat erakonda, valimisliitu või üksikkandidaati.
Üleriigilised
Tallinn
Erakondlikud eelistused
Küsitluse tulemused on välja toodud allolevas tabelis ajaliselt vastupidises järjekorras (uusim uuring on eespool). Iga küsitluse kõrgeima protsendiga erakonna (võrdse tulemuse korral mitme erakonna) tulemus on värvilisel taustal. Paksus kirjas on välja toodud valimiskünniseni küündivad erakonnad.
Eelistatud linnapea
Remove ads
Prognoosid
Politoloog Martin Mölder täheldas, et 2017. aasta kohalikel valimistel oli väga tugev seos partei või valimisliidu kandidaatide nimekirja suhtelise pikkuse ja valimistulemuse vahel (seletades kuni 4/5 tulemusest) – mida rohkem vastavas omavalitsuses kandideerivatest inimestest teatud nimekirja kuulus, seda rohkem hääli see nimekiri sai. Seda seost ja mõningaid kohalikke iseärasusi arvestavat statistilist mudelit 2021. aasta valimistele rakendades ennustas see järgnevat üleriiklikku valimistulemust: Keskerakond 21,9%, Reformierakond 18%, EKRE 13,9%, Isamaa 11,7%, SDE 5,3%, Eesti 200 4,5% ja Rohelised 1,9% häältest.[30]
Remove ads
Tulemused
Osalus
Valimistel osales 587 359 inimest (neist 313 739 hääletas pabersedeliga, 273 620 andis elektroonilise hääle) ehk 54,7% kõigist hääleõiguslikest inimestest. Eelhääletas 149 823 inimest. Kodus hääletas 4446 inimest. Kehtetuid sedeleid oli 2459.[1][31]
Üleriiklik häälte jaotus
Tulemused omavalitsuste kaupa
Järgnev tabel näitab erakondade ja valimisliitude nimekirjadele ning üksikkandidaatidele antud häälte protsentuaalset osakaalu vastavas omavalitsuses.[1] Sulgudes on toodud volikogusse saadud mandaatide arv. Värvilisel taustal on toodud nimekirjad, mis võitsid enamuse volikogu kohtadest. Valimisliidu tulbas toodud arvud näitavad kõigi selles omavalitsuses kandideerinud valimisliitude koondtulemust, täpsemad tulemused on toodud järgnevas viites.
Populaarseimad kandidaadid
Järgnev tabel näitab kõige populaarsemaid kandidaate ehk neid, kellele antud hääled moodustasid suurima osa kõigist vastavas ringkonnas antud häältest.[1]
Remove ads
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads