From Wikipedia, the free encyclopedia
Martin Mölder (sündinud 12. juulil 1983) on politoloog.
Ta on uurinud parteisid ja parteisüsteeme ning olnud seotud teadusprojektidega, mis on uurinud rahvusvahelisi suhteid (de facto riigid, välispoliitiline diskursus), rahvuslikku identiteeti, poliitilist diskursust Eestis ning suurkorporatsioonide mõju Euroopa Liidu riikide ühiskondadele ja poliitikale. Ta keskendub ennekõike statistiliste meetodite rakendamisele sotsiaalteaduslikes analüüsides, eriti statistilisele tekstianalüüsile.
Martin Mölder on lõpetanud 2006. aastal Tartu Ülikooli bakalaureusekraadiga riigiteaduste erialal ja 2008. aastal magistrikraadiga võrdleva poliitika erialal ning saanud 2017. aastal Kesk-Euroopa Ülikoolis kaitstud väitekirjaga (juhendaja professor Zsolt Enyedi) doktorikraadi politoloogias.
Aastatel 2008–2011 töötas ta Tartu Ülikooli Sotsiaal- ja haridusteaduskonna Riigiteaduste instituudis võrdleva poliitika assistendi ja laborandina, 2016–2018 oli Euroopa Poliitikauuringute Assotsiatsiooni (ECPR) meetodite suvekoolis õpetaja.
Alates 2019. aastast töötab ta Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduste valdkonnas Johan Skytte poliitikauuringute instituudis võrdleva poliitika teadurina. Aastatel 2017–2019 oli ta sama instituudi juures teadur.
Viimase aja teadustöös on Martin Mölder keskendunud kahele suunale. Ühelt poolt on koostöös Zsolt Enyedi (Kesk-Euroopa Ülikool) ja Fernando Casal Bértoaga (Nottinghami Ülikool) uuritud parteisüsteemide institutsionaliseeritust Euroopa riikides ning selle seoseid parteide ja demokraatia arenguga. Teisalt on Mölder rõhku pannud kvantitatiivsete tekstianalüüsi meetodite rakendamisele politoloogiliste probleemide analüüsil ning saanud Postimehe Fondi Noor-Eesti teadusgrandi teema „Arengud ja vastuolud Eesti poliitilisel maastikul 2011–2023 läbi tekstiliste suurandmete analüüsi“ uurimiseks.
Suurkorporatsioonide poliitilise ja ühiskondliku vastutuse suurendamine (INCA). INCA konsortsium uurib digitaalsete platvormide ja suurkorporatsioonide, eriti nn GAFAMi (Google, Amazon, Facebook, Apple ja Microsoft) mõju demokraatiale ning poliitilistele protsessidele ja institutsioonidele. Projekti lähtepunktiks on arusaam, et tehnoloogiahiidudel on ulatuslik mõju nii majanduslikele, poliitilistele kui ka kultuurilistele protsessidele. Tegemist on Euroopa Liidu poolt rahastatud Horizon Europe projektiga, mille vastutav täitja Tartu Ülikoolis on prof. Piret Ehin.[6]
Rahvuslik identiteet ja Eesti-Venemaa suhted: pikiuuring eliitide ja masside diskursuste kohta. Projekti eesmärk on luua ulatuslik interpreteeriv andmestik, mis hõlmab laiemaid ühiskondlikke diskursusi rahvuslikust identiteedist. Projekt on osa globaalsest võrgustikust „Making Identity Count“ (MIC), mis hetkel hõlmab ainult suurvõime. Eesti kohta käiva andmebaasi loomise ja olemasoleva Venemaa andmestiku laiendamise tulemusel selle projekti raames saab anda hinnangu Eesti ja Venemaa kahepoolsetele suhetele, tuginedes kahe riigi identiteetide võrdlevale analüüsile läbi aja. See võimaldab välja selgitada asjaolud, mille korral ühiskondlikult juurdunud rahvuslik identiteet võib mõjutada välispoliitikat, mida saab kasutada poliitikakujundamisel ning riskianalüüsiks. Projekti vastutav täitja Tartu Ülikoolis on prof. Vjatšeslav Morozov.[7]
Konfliktide dünaamika ja Venemaa välispoliitika pärast Krimmi annekteerimist (WARU). Kuidas seletada Venemaa ja Lääne vaheliste suhete süvenevat halvenemist alates 2014. aastast? WARU projekti lähtekohaks on, et Venemaa välispoliitikat ja Venemaa halvenevaid suhteid Läänega ei saa adekvaatselt seletada, mõistmata nende kahe poliitilise üksuse vahel arenevate konfliktide spetsiifilist dünaamikat. Projektis uuritakse seda lähenemist juhtumiuuringute kaudu Venemaa suhetest Norra, Eesti, Saksamaa, NATO ja USA-ga. Projekti vastutav täitja Tartu Ülikoolis on prof. Vjatšeslav Morozov.[8]
Arengud ja vastuolud Eesti poliitilisel maastikul 2011–2023 läbi tekstiliste suurandmete analüüsi. Projekti eesmärk on tänapäevaseid tekstiliste suurandmete kogumise meetodeid kasutades esmalt koostada Eesti poliitiliste tekstide korpus, mis hõlmab suuremat osa alates 2011. aastast avalikus ruumis toimunud poliitilisest kommunikatsioonist. Selle korpuse põhjal on võimalik masinõppe ja tekstiliste suurandmete analüüsi meetodeid kasutades mõista ja hinnata Eesti parteisüsteemi hiljutisi arenguid ja populismi mõju nendele ning minna teadlikumalt vastu eesseisvatele presidendi, kohalike omavalitsuste ja Riigikogu valimistele. [9]
Martin Mölder kommenteerib iga nädal Norstati ja Ühiskonnauuringute instituudi erakondade toetusreitingud ning tal on korra kuus Postimees TVs erakondade toetusest saade. Lisaks kirjutab ta kommentaare ja arvamuslugusid Eesti poliitiliste arengute kohta.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.