Delfi on 1999. aastal Eestis asutatud uudisteportaal, mis kuulub AS Ekspress Meediale. Delfi tegutseb Eestis (delfi.ee), Lätis (delfi.lv) ja Leedus (delfi.lt).[1] Delfi peatoimetaja on Urmo Soonvald.[2]
 | See artikkel vajab ajakohastamist. (Juuni 2018) |
Lisaks uudistele pakub Delfi lisateenuseid nagu e-post, fotoportaal, kuulutused, mängud jne.[1] Portaal on tuntud oma liberaalse toimetamispoliitikaga kommentaariumi poolest, kus on lubatud ka anonüümsed või pseudonüümsed kommentaarid, 2000. aastatel nimetas Delfi oma kommentaariumi "Eesti kollektiivseks ajuks".[3]
Eestis haldab Delfi lisaks põhiportaalile delfi.ee terve rida teisi portaale: vene uudisteportaal rus.delfi.ee, meelelahutusuudiste portaal publik.ee, teadus- ja tehnikauudiste portaal forte.ee, naisteväljaanne naistekas.ee, äriuudiseid kajastav Ärileht.ee, tarbijaportaal Kasulik.ee, videoportaal delfi.tv, reisiuudiseid kajastav reisijuht.ee, pereteemadele suunatud perejalaps.ee, sisustus- ja disainiuudiseid kajastav moodnekodu.ee jpm. Lätis kuuluvad Delfile portaalid delfi.lv, rus.delfi.lv, mango.lv jpt, Leedus delfi.lt, ru.delfi.lt, klubas.lt jpt.[1] Delfi harud eri riikides kuuluvad ettevõttele Delfi Holding SIA, mis omakorda kuulub täielikult Eesti börsifirmale Ekspress Grupp.[4]
Delfi uudistevoogu on hõlmatud ka mitme muu väljaande materjalid nagu Ekspress Grupi kontserni ajalehed Eesti Ekspress, Maaleht ja Eesti Päevaleht, teistele omanikele kuuluvad ajakirjad Director ja Vikerkaar, ajaleht Õpetajate Leht jne, Delfi majandusrubriigis on Admiral Marketsi ja LHV uudised. 2010. aastal käivitas Delfi kõigis asukohariikides rahvaajakirjanduse projektid ning Delfi.ee ka majandusrubriigi, Delfi.ee-ga liideti seni AS-ile Eesti Ajalehed kuulunud portaalid Ekspressauto.ee ja Ekspresskinnisvara.ee.[5] Lisaks kuulub Delfile ka 2013. aasta lõpus avatud suurimate kaupluste parimaid pakkumisi koondav portaal zave.ee nii Eestis, Lätis kui ka Leedus.
Postimees.ee ja Delfi.ee konkureerivad Eesti külastatavaima uudisteportaali tiitlile. 2014. aasta seisuga on Eesti külastatavaim uudisteportaal Delfi. Lätis on Delfi.lv 2014 internetikeskkondadest külastatavuselt neljas, uudisteportaalidest esimene. Leedus oli Delfi.lt külastatavaim internetikeskkond. Ukraina Delfi omandivormi muudeti 2014. aasta kevadel.[5] Delfi portaalidel kokku oli 2011. aasta algul kuu jooksul ligi kolm miljonit kasutajat.[1] Ekspress Grupi uudiseportaalidel kokku (sh Ekspress.ee, Maaleht.ee, Ohtuleht.ee ja EPL.ee) oli 2010. aasta lõpus 3,9 miljonit unikaalset kasutajat kuus.[5]
2010. aastal oli Delfi Eesti müügitulu 42 790 000 Eesti krooni ehk 2 735 000 eurot (21% tõus võrreldes 2009. aastaga), EBITDA 3 446 000 krooni ehk 220 000 eurot (tõus 53%). Delfi Eesti firmaväärtuseks 31. detsembril 2010 hinnati 238 001 000 Eesti krooni ehk 15 211 000 eurot.[5]
2007. aastal ostis AS Ekspress Grupp 54,1 miljoni euroga Delfi Grupi seniselt omanikult Interinfo Baltic OÜ[6]. Delfi ja Maalehe ostuks sõlmiti 28. augustil 2007 SEB, Sampo Panga ja Nordea Panga sündikaadiga laenuleping summas 674,4 miljonit krooni (43,1 miljonit eurot). Laenu tagasimaksetähtaeg oli 25. september 2012. 5. veebruaril 2010 sõlmiti uus kokkulepe, mille kohaselt oli uus tähtaeg 25. jaanuar 2015.[5]
Ostutehingule anti juba selle toimumise ajal erilaadseid hinnanguid. Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtovi arvates maksis Ekspress Delfi eest liiga kõrget hinda.[7]
2004. aastal müüs Delfi senine omanik MicroLink portaali 81 miljoni krooni eest investeerimisfirmale Texas Pacific Group. Investor Allan Martinsoni hinnangul oli see viga: "Delfi oli MicroLinki väärtuslikem vara, kuid MicroLinki aktsionärid kibelesid teda müüma, uskumata suurde kasvuperspektiivi. MicroLinki rahastanud fondid olid likvideerimisel ja neil ei olnud ka aega oodata."[8] Kohe pärast müüki nimetas Martinson Delfi müüki õigeks otsuseks.[9]
Delfi modereerib kommentaare, et vältida ebatsensuursete väljendite, vihakõne ja isiklike rünnakute avaldamist. Osa modereerimistööst teeb robot, saates kindlaid märksõnu sisaldavad kommentaarid moderaatorile kontrolliks, teise osa teevad portaali kasutajad, märkides kommentaare ebasobivaiks. Lisaks modereerivad kommentaare ka moderaatorid.[10]
24. oktoobril 2005 alustas Delfi koos Eesti Päevalehe, Postimehe, SL Õhtulehe ja Eesti Ekspressiga kampaaniat "Leimivaba Interneti eest", mis oli ühtlasi vastukäiguks justiitsminister Rein Langi algatatud Delfi eelnõule, mille eesmärgiks oli anonüümsete netikommentaaride kaotamine ja kommentatorite identifitseerimine ID-kaardi abil.[11][12]
Delfi ja konkureeriva Mega portaali pseudonüümsed kommentaatorid lõid 2001. aastal oma portaali Elfikeldri, mis koondab pühendunumaid kommentaatoreid ning väljendab kommentaatorite positiivset enesekuvandit.[13]
2015. aasta märtsis sulges Delfi EKRE-teemaliste artiklite kommentaariumid, põhjendades otsust seal väidetavalt toimunud natsismi ja fašismi heroiseerimisega.[14][15] 14. oktoobril 2021. sulges Delfi kõik COVID-19 teemalised kommentaariumid, et "võtta kõikidelt vaktsiinivastastelt, koroonaeitajatelt ja provokaatoritelt võimalus naeruvääristada vaktsiinide mõju". [16]
Pikemalt artiklis Vjatšeslav Leedo hagi AS Delfi vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
25. jaanuaril 2010 esitas AS Delfi Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebuse Eesti Vabariigi vastu seoses Riigikohtu 10. juuni 2009 lahendiga Vjatšeslav Leedo hagis AS-i Delfi vastu, millega mõisteti välja 5000 krooni (320 eurot). Eeldatav lahendite tegemise aeg on 2015. aasta.[5]
Harju Maakohtu menetluses on OÜ Sanoma Baltic (endise nimega OÜ Autoportaal) hagi, millega tahetakse keelata Delfil ja AS-il Eesti Ajalehed kasutada autoportaali auto24.ee materjale.[5]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
