From Wikipedia, the free encyclopedia
Torgu Kuningriik (TK) on imaginaarne mikroriik, mis paikneb Saaremaa edelaosas, Sõrve poolsaare lõunaosas ehk Taga-Sõrves, keskusega Iide külas.
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Riigi esimeseks valitsejaks oli humorist ja ajakirjanik Kirill Teiter, valitsejanimega Kirill I. Kirill I suri 20. mail 2022[1], misjärel korraldati referendum uue valitseja leidmiseks. Rahvahääletusel osutus valituks Kirill I poeg Kristian Teiter. Uus valitseja kuulutati välja ja vannutati valitsejanimega Kristian I ametisse 12. augustil 2022.[2]
Kuningriigi asutamise põhjuseks oli 30. juulil 1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu võetud haldusreformi seadlus, millest tulenevalt see Eesti Vabariigi (EV) territooriumi osa (varasem EV Jämaja kihelkond ja Torgu vald) ei olnud enam de jure EV osa.
Kuningriigi väljakuulutamisel augustis 1992 oli selle territoorium 139,5 km², omades põhjakaares maismaapiiri EV-ga (pikkus 13 km) ja piirnedes ülejäänud ilmakaartest Läänemere ning Liivi lahega. Pärast Taga-Sõrve alade taasliitmist EV jurisdiktsiooni alla kattub Torgu Kuningriigi territoorium täpselt selle territooriumiga (pindalaga 126,4 km²), mida haldas EV Saare maakonnas (taas)moodustatud Torgu vald (taastati 11. märtsil 1993 ja lõpetati 31. detsembril 2017 liitmisega Saaremaa suur-vallaks).
2012. aasta rahvaloenduse andmeil oli Torgu Kuningriigis 342 elanikku, neist elas reaalselt alaliselt kohapeal u 250 inimest. Kohalikke elanikke nimetatakse rahvapäraselt tagasörulasteks.
Pikemalt artiklis Torgu valdTorgu Kuningriigi valitsemisvormiks on demokraatlik monarhia. TK-l on oma sümboolika ja (paralleelselt käibiv) oma raha, Torgu taaler. Kuningriik ei maksusta oma kodanikke. Riigikassa tulud koosnevad vabatahtlikest annetustest ning laekumistest seoses kuningriigi sümboolika kasutamisega. TK loodi selleks, et kaitsta Eesti Vabariigi (EV) ja Torgu valla järjepidevust Taga-Sõrves ning kohalike elanike kodanikuõigusi. TK deklareerib end EV konföderatiivse osana EV rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Riigi territooriumil kehtib EV seadusandlus (välja arvatud riigijuhtimises) ning suhtestatuses EV-ga käsitleb TK end ühe EV kohaliku omavalitsuse (eri)üksusena vastavalt EV põhiseaduse paragrahvis 155. (1992 aasta redaktsioonis) sätestatud tingimustele. Kuningriik sekkub Taga-Sõrve territooriumi haldusjuhtimisse otseselt vaid sellisel juhul, kui demokraatlikel põhimõtetel tegutsev kohalik omavalitsus (või EV tervikuna) mingitel põhjustel Taga-Sõrve territooriumi haldamist ei teosta ning kohaliku rahva huve ei kaitse.
Torgu kuningas valitakse kohalike elanike poolt rahvaküsitluse (referendumi) teel. 1992. aasta 5. septembril paluti vastloodud kuningriigi esimeseks kuningaks kandideerima Kirill Teiter (25. august 1952 – 20. mai 2022). Üldrahvalikul referendumil 20. septembril 1992, EV VII Riigikogu valimiste nime all, saigi Kirill Teiter valimisringkonnas nr 6 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) kõige rohkem hääli (6314 häält ehk 1,5 isikumandaati ehk 7. koht EV-s), olles Eesti Rojalistliku Partei saadikukandidaat. Kirilli (ametinimega Tema Majesteet Kirill I) Torgu kuningaks löömise tseremoonia toimus 28. novembril 1992 Kuressaares. Selle teostas TK loomise idee autor, Sõrve Taastamise ja Arendamise Seltsi esimees Leevi Häng, kes andis Taga-Sõrve kogukonna nimel kuningale täitmiseks kolm peamist tööülesannet:
1) Taastada Taga-Sõrves Eesti Vabariigi jurisdiktsioon Torgu valla taastamise kaudu; 2) Saavutada Saksamaa poolt II maailmasõja käigus sõrulastele tekitatud kahjude hüvitamine; 3) Hankida kauni loodusega ning ülimalt eripärase kodu- ja ajalooga Sõrvemaale laiemat rahvusvahelist tunnustust turismisihtkohana.
Tulenevalt TK riigikorraldusest viibis Tema Majesteet Kirill I pärast temale antud peamiste ülesannete täitmist ja Riigikogu liikmestaatuse lõppemist põhiosa ajast eksiilis. Tegelemaks Taga-Sõrves kohapeal TK esindusfunktsioonidega ning jooksvate küsimustega, nimetas ja volitas Tema Majesteet endale erinevate ametinimetustega abilisi Taga-Sõrve kogukonnast.
Kuningas Kirill suri ootamatult oma 70. eluaastal, 20. mail 2022. Pärast leinaperioodi korraldati kuningriigis referendum uue kuninga leidmiseks. Rahvas pakkus välja kokku 9 erinevat nime, kuid enim hääli (39%) kogus Kirill I vanim poeg Kristian Teiter. Lähtudes referendumi tulemustest pakuti talle 12. augustil, 2022 aastal kuninga ametit, millega ta ka nõustus. Selsamal päeval vannutati Kristian Teiter Sõrve Sääre tipus toimunud avalikul pidulikul tseremoonial Torgu kuningaks, ametinimega Tema Majesteet Kristian I. Temalegi usaldati kolm peamist tööülesannet:
1) Aidata sörulastel ära tunda iseendi ning oma koduse maanurga väärtust; 2) Seista Taga-Sörve rahva ühishuvide eest juhtudel, mil riik või kohalik omavalitsus seda ei tee; 3) Jätkata kuningriigi kuvandi toel Sörvemaa kui turismisihtkoha tuntuse edendamist.
Muistse Sõrvemaa rahvast põimis elu kokku liivlaste, kurelaste, rootslaste jt rahvastega. Jälgi sellest võib märgata Sõrve eripärases keelemurdes. Keskajal lisandus Taani ja Saksa, hiljem Vene mõjusid. Esimese Vabariigi ajal oli Sõrve Saaremaa tihemini asustatud ja jõukam ala.[3] Tänapäeval on Sõrvemaa kogukonda sulandumas järjest enam soomlasi ja venelasi[4]. Erinevate rahvaste sulatuskatla rollist hoolimata on sõrulased alati silma paistnud oma Eesti-meelsusega ja andnud ebaproportsionaalselt suure panuse Eesti kultuurilukku (nt Suure Tõllu muistendid, rohkelt Sõrvest võrsunud kirjandus-, muusika- jt kultuuritegelasi, Eesti esimene suurem laulupidu, jne). Ühtlasi on Sõrulased läbi aegade pannud suurt rõhku oma kohalike traditsioonide säilitamisele. See väljendub mitte ainult Sõrve materjalide suures osakaalus senisäilinud ja arhiiveeritud Eesti kultuuripärandis, vaid ilmneb tänini kogukonna praktilises elukorralduses (näiteks mitmete nn kinkemajanduse elementide, hoolekandetavade, suhtlusnormide jms traditsioonide jätkuvas toimimises). Taga-Sõrve oli I iseseisvusperioodil Eesti Vabariigis kõige tihedamini asustatud maapiirkond (1922. aasta rahvaloenduse andmeil oli Torgu vallas 4028 elanikku). Elanikkond vähenes drastiliselt 1940. aastal Nõukogude Liidu sõjaväebaaside rajamise, Nõukogude repressioonide, II maailmasõja ägedate lahingute[5], 1944. aastal sõrulaste Saksamaale küüditamise, massilise paadipõgenike laine, Nõukogude okupatsiooni aegse piiritsooni staatuse ja põllumajanduse suurkollektiviseerimise tulemusena. Endise Torgu valla kiirelt langeva rahvaarvuga alad liideti 1970. aastatel Salme külanõukogu koosseisu.
1989. aastal, Eesti taasiseseisvumise eel toimunud rahvahääletusel soovis umbes 470 elanikuga Taga-Sõrve enda taaseraldumist Salme külanõukogu koosseisust ning Nõukogude okupatsiooni ajal kaotatud Torgu valla taastamist kohaliku omavalitsuse üksusena. Leevi Hängi algatusel loodi "Sõrve Taastamise ja Arendamise Selts" (STAS), mis asus pingutama Torgu valla taasloomise nimel. STAS tegeles veel sõrulaste maareformiteemaliste muredega, võitles selle eest, et sõrulased saaksid Saksa LV-lt kompensatsiooni II maailmasõja aegse massilise Saksamaale küüditamise, hävitatud kodude ja muude sõjakahjude eest[6] ning abistas kohalikke teistes küsimustes. Leevi Häng kui Saare maavalitsuse konsultant Sõrve asjus hoidis Torgu küsimust Saare maakonnavalitsuses pidevalt ülal. Tulemusena algatatigi 1991. aasta aprillis (Salme Küla RSN otsusega) Torgu valla taastamine, lähtudes 1989. aasta rahvahääletusest ning kohaliku omavalitsuse aluste seadusest. Asjaajamise eestvedajaks määrati Valdek Kaus, kes asus 1. juunist 1991 tööle Salme külanõukogu juures loodud Sõrve arendusnõuniku kohale.
30. juuli 1992 seadlusega pani Eesti Vabariigi Ülemnõukogu paika uue haldusjaotuse Eestis. Selles kirjeldati kogu EV territoorium seal asuvate valdade kaudu, kuid Torgut mainiti selles vaid ühel korral, Salme vallale omavalitsusliku staatuse määramisel:
/.../"Kinnitada erandina Salme valla omavalitsuslik staatus tema praegusel haldusterritooriumil, välja arvatud endise Torgu valla maa-alal..."/.../.
Taga-Sõrvet, kunagise Torgu valla alasid, administratiivreformi järgse Eesti Vabariigi territooriumi osana ei kirjeldatud. Sel moel kuulutas EV Taga-Sõrve eksterritoriaalseks piirkonnaks, kus de jure ei kehtinud enam EV jurisdiktsioon. Sealne rahvas kaotas põhiseadusliku õiguse oma elu korraldamiseks kohaliku omavalitsuse kaudu, osalemiseks valimistel jne.
3. augustiks 1992 oli Valdek Kaus oma varasemate ettevalmistuste tulemusel jõudnud selleni, et Torgu vallamaja tööks olid vallakeskuseks plaanitud Iide külas olemas meeskond ning ruumid nn "Bulla majas". Aga valda ennast ei olnud.
18. augustist 1992 asus ainsa ametliku organisatsioonina tagasõrulasi esindava STAS-i esimees Leevi Häng kõnelema Torgus Eesti Kuningriigi väljakuulutamisest protestiks Taga-Sõrve rahva pretsedenditu hülgamise vastu. Hiljem otsustati siiski jääda nimekuju "Torgu Kuningriik" juurde, sest nimekuju "Eesti Kuningriik" ähvardas poliitilised pinged Toompeal liialt suureks kruvida.
4. septembril 1992, arendades koostööd Riigikokku pürgiva Eesti Rojalistliku Parteiga, avaldas Leevi Häng ajalehes Maaleht avaliku kirja ühele selle partei liikmele, meedias populaarsust kogunud Kirill Teiterile, üleskutsega asuda uue kuningriigi troonile. See oli ühtlasi kuningriigi kirjalik esimamainimine.
8. septembril 1992 teatas Kirill ajalehes Esmaspäev ilmunud avalikus vastuses, et ta on tehtud ettepanekuga nõus ning tänab usalduse eest.
20. septembril 1992 toimunud Riigikogu valimiste tulemusena sai Kirill Teiter koos veel 7 rojalistiga kohad EV VII Riigikogusse. Kuningriiklaste 8 kohta 101st oli suur üllatus kõigile, kaasa arvatud neile endile.
28. novembril 1992 lõi Leevi Häng Kuressaares toimunud ballil Kirill Teiteri rüütlimõõgaga Torgu kuningaks, ametinimega Kirill I. Kuninga konsultandiks kuninglikes küsimustes sai Ljubov Hermann, kes oli 1931. aastal esimene Saaremaalt valitud iluduskuninganna. Sõrve arendusnõunik Valdek Kaus kinnitati Torgu Kuningriigi kindralkuberneriks. Ametlikus võimuvaakumis Taga-Sõrve maadel oli seejärel korraga kolme võimu (Nõukogude Liidu sõjaväe, Salme valla ja Torgu kuningriigi) ametlikke esindajaid. Turistid said soovi korral endile passi kuningriigi viisaga templi, nagu protseduuris, mis juba 50 aastat kõigile Nõukogude Liidu piiritsoonis asuva Saaremaa külastajaile tuttav. Aga rahvale eluliselt vajalikud asjaajamised ja dokumendid tuli viseerida Saare Maavalitsuses.
7. detsembril 1992, osutades Taga-Sõrve elanike põhiseaduslike õiguste rikkumisele, esitas riigikogulasest kuningas Kirill I Riigikogule seaduseelnõu – moodustada Eesti Vabariigi Põhiseaduse paragrahv 155. alusel EV kohaliku omavalitsuse üksusena Torgu Kuningriik. Eelnõust ei leitud ühtegi vastuolu EV põhiseadusega, kuid selle tagasilükkamisel viidati kuningriigi moodustamise seaduse puudumisele. Siiski saavutati seda, et Riigikogu juhatus kohustus tegelema Torgu valla õiguste taastamisega. Asi venis, kuna Riigikogu püüdis Torgu küsimust veeretada ministeeriumiametnike kaela ja vastupidi.
18. detsembril 1992 kinnitati Kirill I kuninga seisus üle kroonimisega Tallinnas, Raekoja platsil Õpetajate majas korraldatud Saarlaste Seltsi ballil. Oma ametirekvisiitide juurde kuuluv kroon (autoriks Vladimir Koristin) läks kuningale maksma 500 Eesti krooni.
11. märtsil 1993 võttis Eesti Vabariigi VII Riigikogu vastu otsuse nr 96, millega lõpuks taastati Torgu vald varasemates piirides. Valdek Kausist, senisest Torgu Kuningriigi kindralkubernerist, sai vast-taastatud Torgu vallas vallavanema kohusetäitja, vallajuht kuni järgmiste korraliste kohalike valimisteni. Märgina Torgu valla kuningriiklikust vaheetapist figureeris kuningakrooni kujutis ka Torgu valla vapil ja vapikujutisega lipul.
24. juunil 1993 emiteeriti esmakordselt Torgu Kuningriigi oma raha. Esimene Torgu taaler sai nimeks "Kirill" (ja kohati hüüdnimeks "poolik")[7], kuna esimestel müntidel oli kujutatud Kirill I profiil ning pöördel Torgu Kuningriigi vapp. Müntide väärtuseks fikseeriti 1/2 liitrit viina Viru valge, mis tegi emiteerimisel raha vahetuskursiks ligikaudu 25 krooni (kr) / 1 taaler (trt). Torgu taalri vahetuskurss on pideval tõusuteel püsinud. Eri aegadel erineva kujundusega välja antud mündid on mitte ainult maailma numismaatikute hulgas kõrgelt hinnatud, vaid kuningriigi territooriumil ka reaalsete maksevahenditena (paralleelrahana) käibel.
Nii Torgu Kuningriigi rahade kui ka aumärkide vermimist on korraldanud Torgu Kuningriigi Rahapaja ülem Mart Puusepp. Taalri väärtust kinnitab veelgi asjaolu, et alates 2012. aastast on märgatud liikumas ka Torgu taalri võltsinguid. Osa neist on siiski väga kergesti äratuntavad, kuna kannavad ekslikku kursitähist ("1 liiter").
25. augustil 1993, Kirill I 41. sünnipäeval, alustas tööd kuningriigi postiteenistus, lastes käibele kuningriigi esimene oma postiümbriku. Ümbrikule oli trükitud Torgu kuningriigi vapp ja kuningas Kirill I profiiliga postmark ning sellel kasutati eritempleid. Kuningriigi Peapostmeistri Enn Elmet Murumetsa teenena ilmus postitarvikuid ka edaspidi. Kirill I pakkus, et edaspidi võiks kuningriigis ilmuda maailmas pretsedenditu postmarkide seeria, mis koosneks kõigi Torgu riigialamate profiilidega postmarkidest.
Aastail 1993–1995 pälvis kuningriik ülemaailmse tuntuse. Torgut külastasid mitmete välisriikide filmigrupid. Tekkis laiem huvi Taga-Sõrve kui turismiobjekti vastu. Uurimas käidi ka investeerimise võimalusi. Torgu vald sai lahkuvatelt okupatsioonivägedelt suhteliselt heas korras kätte mõned kasarmuhooned ja Mõntu Sadama. Kuningriigil ja kuningal oli õnnestunud kõige laiema avalikkuse tähelepanu tõmbamine paljukannatanud Taga-Sõrvele ning saavutada suudeti Saksamaa poolne sõjakahjude hüvitamine. Makstud summadest jõudis sõrulasteni küll kahjuks vaid murdosa, kuna EV valitsus kasutas enamuse sellest ära riigi sotsiaalkulude katmiseks. Kõige tähtsam saavutus oli muidugi Torgu valla, kui EV kohaliku omavalitsusüksuse, taastamine.
5. märtsist 1995 kuulutas Kirill I end kuningaks eksiilis seoses kõigi talle usaldatud peamiste ülesannete täitmisega ning seoses oma volituste lõppemisega Riigikogus. Kuningriigi sümboolika kasutamine, Torgu raha emiteerimine ja käibimine ning muu kuningriiklik asjaajamine jäi Taga-Sõrves kestmas.
30. novembrist kuni 2. detsembrini 2012 tähistati Torgu Kuningriigi ja Kirill I kroonimise 20. aastapäeva üritustesarjaga Kuressaares, Salmel, Ansekülas ja Torgus [8]. Kirill I saabus sel puhul kolmeks päevaks eksiilist tagasi, kohtus Torgu rahvaga, valla- ja maakonna ametnikega ning kuningriigi asutamise aegsete kaaslastega. Kõigi asjast huvitatuiga peeti aru, mis hakkab saama, kui Torgu vald taas kaotatakse (nagu haldusreformiga plaanitud). Ja kas võiks siis kuningriigist taas kord tagasõrulastele kasu tõusta. Kirill I kinnitas, et ta on valmis kohalike huvides tegutsema ja kuninga poolt määrati kohapealsete asjade ajamiseks Kuningriigi Vardja (hoidja) ametikohale Kaupo Vipp. Neid kohalikke, kes olid vahepealsetel aastatel silmapaistvalt Taga-Sõrve kogukonna heaks tegutsenud, tänas Tema Majesteet nimeliste auaadressidega. Kuningriigi ees eriteeneid omavatele inimestele andis Kirill I üle mälestusmedalid. Rahapaja emiteeris juubeli puhul Torgu taalri kirilli VI väljalaske (erimärgistusega 2012 ja XX). Kuigi kirilli vahetuskursi tõttu oli müntide ostujõud kasvanud juba ligikaudu 7 eur / 1 kir, lasi kuningas neid Torgu rahapajal tagasõrulastele müüa hinnaga 3 eurot tükist, seda omapoolse juubelikingitusena oma rahvale. Tähelepanuväärselt jõudsid väga vähesed neist müntidest poodi, et 7 euro väärtuses viina, saia või vorsti osta. Tema Majesteet järeldas sellest seigast liigutatuna, et tagasõrulaste jaoks on nende omal kuningriigil endiselt argiaskeldustest (vähemalt kaks korda) suurem tähendus.
2014. aastal saadi Sõrvemaal tähistada siinse omavalitsemise kirjaliku esmamainimise 780. aastapäeva (Sworve, 1234).
2017. aastal ühendati kõik Saaremaa vallad üheks suurvallaks, kuid Torgu Kuningriik ei ole algatanud kõigi Torgu vallaga ühinenud territooriumite kuulutamist kuningriigi aladeks.
Novembris 2019 sai Torgu Kuningriik viimase seni puudunud riikliku sümboli – oma riigihümni. Kohaliku muusiku Õie-Maria Tehu (1942–2019) loodud rahvapärane laul "Oo, Sörvemaa" oli juba aastaid olnud sõrulaste mitteametlik hümn. Suvesõrulasest helilooja Peeter Vähi komponeeris loole hümniliku orkestriseade ning tänu 79 Sõrvega seotud inimese rahalisele toetusele saadi korraldada "Oo, Sörvemaa" salvestamine tüüpilise riikliku hümni kujul, esialgu instrumentaalteosena. Torgu kuningriigi ametliku hümni "Oo, Sörvemaa" salvestas orkester Klaaspärlimäng Sinfonietta.
20. mail 2022 suri ootamatult Torgu esimene kuningas Kirill I. Torgu kuningriigi elanike korjanduse abil püstitati kadunud kuninga mälestuseks Jämaja kalmistule mälestuskivi, istutati tamm ning sängitati samasse osa tema põrmust.
30. juunist kuni 19. juulini 2022 korraldati kuningriigis referendum uue kuninga leidmiseks. Rahvas pakkus välja kokku 9 kandidaati, enim hääli (39%) sai Kirill I vanim poeg Kristian Teiter.
12. augustil 2022 pakuti Kristian Teiterile referendumi tulemustest lähtudes kuninga ametit, millega ta ka nõustus. Selsamal päeval vannutati Kristian Teiter Sõrve Sääre tipus toimunud pidulikul tseremoonial Torgu kuningaks, ametinimega Kristian I. Järgnesid uue kuninga ametisse vannutamise ning Torgu kuningriigi loomise XXX aastapäeva pidustused.
Eesti rahvusvärve kandev ristilipp valiti TK lipuks 1992. aasta lõpul. Lipu kuju toonitab ühtlasi nii sörulaste eestimeelsust kui seotust ülemere asuva lähima naaberkuningriigi Rootsiga. Paljud sõrulased on selle rahvaga iidseis veresidemeis ning paljud sõrulased jõudsid sinna viimase sõja ajal, paadipõgenikena Nõukogude okupatsiooni eest pagedes. Lipu pikkuse-laiuse suhe on 25:16 ning värvielementide (sinine:must:valge:must:sinine) laiuste suhted on horisontaalis 6:1:2:1:15 ja vertikaalis 6:1:2:1:6. Värvikoodid: sinine (RGB: 25,146,255; HEX: #1992FF), must (RGB: 0,0,0; HEX: #000000), valge (RGB: 255,255,255; HEX: #FFFFFF). Majalipu normaalmõõt 164 x 105 cm. Lipu kasutamiskord on sama, nagu Eesti lipul. Erinevusena võib lipp olla heisatud ka ööpäevaringselt ning lisaks Eesti lipupäevadele on veel viis lipupäeva:
Torgu Kuningriigi vapiloom, tuldpurskav Tigulohe (Helix Draconis Torguensis), on tagasõrulaste tahtel tekkinud viinamäeteo ning kohaliku "vallalohe" ristsugutis.
Vallalohe pärineb kuni 2017. aastani Torgu vallamajana kasutatud nn Bulla maja frontoonilt. See hoone koos sepistatud lohega (draakon, täpsemini basilisk) valmis 1905. aastal, tsaar Nikolai II kuulsa perepiltniku Carl Oswald Bulla ja tema tagasõrulasest naise Christine Juliane Keselbergi suvemajana.
Viinamäetigu on kunagiste Mõntu zooloogia- ja botaanikahuviliste mõisnike poolt võõrliigina Lõuna-Euroopast Sõrve toodud. Vahepeal ka looduskaitse all olnud loomake on nüüdseks niivõrd arvukaks muutunud, et Taga-Sõrves on suvel kohati raske liikuda ilma neile peale astumata. Sõrvemaa kapsaste nuhtlus seostub Jaapani luuletaja ja Zen-budismi preestri Kobayashi Issa kuulsa haikuga:
"Oh tigu,
Fuji tippu rooma,
Kuid tasa, tasa!"
Muuhulgas on selle haiku motiivi oma loomingus kasutanud kirjanikud Arkadi ja Boris Strugatski, düstoopias "Tigu nõlvakul". Nõlvak, mida mööda roomab kroonitud Tigulohe Torgu Kuningriigi vapil, sarnaneb väga Torgu vallamaja trepi sepistatud käsipuuga. Vapp sümboliseerib Taga-Sõrve aeglast, rasket ja ettevaatlikku, kuid kuninglikku liikumist tagasörulaste omavalitsemise taastamise poole. Nagu tõus tuld purskava Fuji vulkaani tippu.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
