Pirita linnaosa on Tallinna halduslik linnaosa.
| Pirita linnaosa | |
|---|---|
Pindala: 18,7 km² (2021)[1]  | |
|
Elanikke: 18 012 (1.01.2023)[2] | |
| Rahvastikutihedus: 962 in/km² | |
| Keskus: Pirita asum | |
 |
Seisuga 1. jaanuar 2017 oli linnaosas registreeritud 18 353 alalist elanikku. Elanike arvult on Pirita Tallinna väikseim linnaosa. Linnaosa keskuseks on Pirita asum.
Pirita linnaosa territooriumi pindala on 18,73 km², mis moodustab pealinna pindalast 11,8%. Pirita linnaosa paikneb Tallinna kirdeosas. Põhja ja ida poolt piiravad seda Viimsi vald, lõunast Lasnamäe ja Kesklinna linnaosa ning läänest Tallinna lahe veeala, idast Maardu linna ning kagu poolt Jõelähtme valla maad. Pirita linnaosa peamine ühendustee Tallinna kesklinna ja läänekaares paiknevate linnaosadega on kahe eraldatud liiklussuunaga Pirita tee. Lasnamäe linnaosaga on ühendus Pärnamäe tee ning Narva maantee kaudu, Kose tee, Vabaõhukooli tee ja Kelluka tee kaudu, jalakäijatele ka Purde tänava kaudu. Pirita linnaosa kaudu kulgeb transiitliiklus Tallinna teistest osadest Viimsi valda, peamiselt mööda Pirita–Merivälja ning Ranna teed. Teine ühendus Viimsi vallaga on Pärnamäe tee ja Randvere tee kaudu. Pirita linnaosa ühendavad Maardu linnaga Muuga tee ja Vana-Narva maantee.
Pirita asumid
Pirita linnaosas on üheksa asumit:
Pirita linnaosas elas rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2017 seisuga 18 353 elanikku, neist 8690 meest ja 9663 naist.
Pirita linnaosa rahvastik moodustab 4% Tallinna linna elanike arvust. Rahvastikuregistri andmetel oli 2. jaanuaril 2012 Pirita linnaosa elanikest eestlasi 79,0%, venelasi 15,8%, ukrainlasi 1,5%, valgevenelasi 0,7%, soomlasi 0,7%, juute 0,5%, tatarlasi 0,1% ja teistest rahvustest inimesi 1,7%.[3]
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Pirita linnaosas 16 165 elanikku, neist eestlasi 12 667 (78,36%), venelasi 2732, ukrainlasi 203 ja soomlasi 103.[4] Eesti kodanikke oli 15 075 (93,3%), Venemaa kodanikke 429 (2,65%), muu riigi kodanikke 297 (1,84%) ja määramata kodakondsusega 363 inimest (2,25%). Mehi oli 7666 (47,4%) ja naisi 8499 (52,6%). Eesti keel oli emakeeleks 12 420 inimesel, vene keel 3378 inimesel ja muu keel 342 inimesel.[5]
| Aasta | Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga[6] |
|---|---|
| 2003 | 9384 |
| 2004 | 10 388 |
| 2005 | 11 299 |
| 2006 | 12 277 |
| 2007 | 13 235 |
| 2008 | 14 039 |
| 2009 | 14 595 |
| 2010 | 15 135 |
| 2011 | 15 567 |
| 2012 | 16 636 |
| 2013 | 17 019 |
| 2014 | 17 373 |
| 2015 | 17 694 |
| 2016 | 18 107 |
| 2017 | 18 353 |
| 2020 | 18 997 |
Pirita linnaosas on mitmeid kunstimälestisi, sealhulgas skulptuure, näiteks "Aadama ja Eeva" skulptuur aadressil Kloostrimetsa 52. Ajaloomälestiste hulka kuuluvad nii Pirita kloostri varemed kui ka Pirita kalmistu.[7]
| Valitsemisaeg | Linnaosavanem |
|---|---|
| 1993 | Tõnis Müller |
| 1993–1996 | Kalle Sepp |
| 1996–1998 | Monika Salu |
| 1998–1999 | Juhan Hindov |
| 1999 | Taimar Org |
| 1999–2004 | Ülle Rajasalu |
| 2004–2005 | Triinu Rajasalu |
| 2005–2007 | Enno Tamm |
| 2007–2013 | Tiit Terik |
| 2013–2017 | Tõnis Mölder |
| 2017–2019 | Alina Tubli |
| 2019–2022 | Tõnis Liinat |
| 2022–2023 | Kaido Saarniit |
| 2023 | Doris Raudsepp |
Pirital asub neli riikliku lasteaeda: Merivälja Lasteaed, Tallinna Padriku Lasteaed, Pirita Lasteaed ja Pirita Kose Lasteaed. Põhikoolid on Merivälja kool ja Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool; Pirita Majandusgümnaasium asub aadressil Metsavahi tee 19.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Pirita ajaloolised kujutised |
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
