Kergliiklustee

Kergliiklustee on jalgratta- ja jalgtee ehk kergliikluseks, st mitte mootorsõidukitega, vaid jalgsi, jalgrattaga, rulluiskudega jne, liikumiseks mõeldud tee, mis Eestis on üldjuhul kaetud kunstliku teekattega.

Haabersti-Nõmme kergliiklustee

Kergliiklusteedel segunevad eri kiirustel liikuvad liiklejagrupid, eelkõige jalakäijad ja jalgratturid. Ehkki mõlemad on eraldatud autoliiklusest, on liiklusohutuse seisukohalt parem, kui sellised grupid on eraldatud ka üksteisest. Seetõttu on mõnel pool, näiteks Helsingis, "kergliiklusteede" rajamine lõpetatud.^[1] Samas on kergliiklusteed parema taristu puudumisel tähtsad tervisespordi võimaldamiseks, eraldi teede rajamine jalgratturitele ja jalakäijatele nõuab aga rohkem ruumi ja raha.

Eestis hoogustus kergliiklusteede rajamine pärast iseseisvuse taastamist. 2020. aastate algusest on siiski ka Eestis hakatud kaaluma eraldi jalgrattatee ja kõnniteede rajamist.

Mõiste

Soomes 1960. aastatest pärit mõiste^[2] tuli eesti keelde 2010. aastatel.

Liiklusseadus määratleb jalgratta- ja jalgtee kui "jalgrattaga, tasakaaluliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või teeosa, mis on asjakohaste liiklusmärkidega tähistatud"^[3]. Seaduses kergliiklustee mõistet ei leidu, ent tavakeeles kasutatakse kergliiklustee mõistet jalgratta- ja jalgtee sünonüümina või katusmõistena mitmesuguste teede kohta, mis on ette nähtud jalakäijatele, jalgratturitele ja teistele kergliiklejatele.^[4][5][6] Teeregistri põhimääruse järgi on kergliiklustee "sõiduteest eraldatud jalgratta- ja jalgtee, jalgtee, jalgrattatee või tee koosseisu kuuluv kõnnitee".^[7]

Viited

1. Reetta Keisanen (16.10.2019). "3 syytä, miksi kevyen liikenteen suunnittelu on lopetettu Helsingissä". Pyöräliikenneblogi. Originaali arhiivikoopia seisuga 17.11.2021. Vaadatud 17.11.2021.
2. TIMO-PEKKA HEIMA (9.7.2021). "Kevyt liikenne katosi suunnittelijoiden puheista – muutos on osa kokonaisuutta, joka patistaa suomalaisia kävelemään paljon nykyistä enemmän". YLE. Vaadatud 17.11.2021.
3. Liiklusseadus elektroonilises Riigi Teatajas.
4. Ylle Tampere. Kas kergliiklustee kasutamine on selle olemasolul jalgratturile kohustuslik? Accelerista, 23. aprill 2020.
5. Ahoi jalakäija, jalgrattur – sina oled turvalisuse looja valla kergliiklusteedel! Viimsi Teataja, 17. aprill 2020.
6. Kõik peavad teadma, kus jalgrattaga sõita tohib Tehnikamaailm, 8. aprill 2019.
7. Teeregistri põhimäärus elektroonilises Riigi Teatajas.