- 1. september – Saksamaa kallaletung Poolale. Algas teine maailmasõda.
- 3. september – Inglismaa, Prantsusmaa, Austraalia ja Uus-Meremaa kuulutasid Saksamaale sõja.
- 4. september – Saksa 3. ja 4. armee ühinesid ning taastasid maaühenduse Ida-Preisi ja Saksamaa vahel.
- 5. september – tugeva Saksa surve tõttu taganesid Poola väed üle Visla. Esimesed Briti õhurünnakud Saksamaa vastu, inglased kaotasid 10 Wellingtoni pommitajat. Ameerika Ühendriigid kuulutasid selles sõjas oma neutraalsust.
- 6. september – Lõuna-Aafrika kuulutas sõja Saksamaale. Prantsusmaa alustas limiteeritud pealetungi Saarbrückeni poole.
- 7. september – Krakov alistub.
- 8. september – Poola väed Westerplattel alistusid. Poola valitsus lahkus Varssavist Lublinisse.
- 9. september – Saksa 4. armee vallutas Lublini ja Radomi. Bzura jõel toimunud esimene suurem Poola vasturünnak löödi tagasi.
- 10. september – Kanada kuulutas sõja Saksamaale.
- 13. september – Radomi juures kotti jäänud Poola sõdurid, kokku 60 000 meest, alistusid.
- 17. september – NSV Liit rikkus Poolaga sõlmitud mittekallaletungilepingut ja ründas Poolat. Poola valitsus otsis asüüli Rumeeniast ja interneeritakse. Kutno ja Brześć (Brest-Litovsk) langesid sakslaste kätte.
- 18. september – allveelaev U-29 uputas Briti lennukikandja Courageous.
- 19. september – Poola sadamalinn Gdynia alistus Saksa vägedele.
- 21. september – allesjäänud Poola Lõunaarmee osad alistusid.
- 22. september – Lvovi juures alistus 217 000 Poola sõdurit Punaarmeele.
- 27. september – Varssavis asuvad Poola väed alistusid sakslastele.
- 28. september – Saksamaa – NSV Liidu piiri- ja sõprusleping (ja lisaprotokoll). Saksa väed kohtusid Punaarmeega Brest-Litovski juures. Koos korraldati paraad.
- 28. september – Eesti allkirjastas Nõukogude vastastikuse abistamise lepingu. Mõne päeva pärast sisenesid Nõukogude väed Eestisse.
- 29. september – Modlinit kaitsnud Poola väed alistusid.
- 6. oktoober – viimased Poola väliväed alistusid. Hitler kuulutas oma kõnes Reichstagis Poola kampaania võidukalt lõppenuks ja kutsus üles Suurbritanniat ja Prantsusmaad lõpetama vaenutegevus.
- Oktoober – Läti ja Leedu allkirjastasid Nõukogude vastastikuse abistamise lepingu. Nagu ka Eestisse sisenevad neisse Nõukogude väed.
- 29. november – NSV Liit katkestas Soomega diplomaatilised suhted.
- 30. november – NSV Liit alustas sõjategevust Soome vastu – algas talvesõda.
- 11. detsember – Soome väed piirasid ümber Vene 163. diviisi Suomussalmis. Rahvaste Liit nõudis, et Nõukogude Liit lõpetaks sõja Soome vastu.
- 14. detsember – Nõukogude Liit visati Rahvaste Liidust välja.
- 17. detsember – Saksa lahingulaeva kapten Langsdorf uputas Rio de la Plata suudmes oma lahingulaeva Graf Spee, arvates ekslikult, et tal tuleb võidelda suure hulga briti sõjalaevadega.
- 12. märts – lõppes Soome talvesõda.
- 28. märts – Briti Sõjakabinet võttis vastu otsuse mineerida neutraalse Norra veed ja rajada sõjaväebaase Norra rannikule.
- 9. aprill – Saksamaa okupeeris Taani.
- Aprill–juuni – Saksamaa okupeeris Norra.
- 10. mai – Saksamaa alustas rünnakut Prantsusmaa vastu läbi Belgia, Hollandi ja Luksemburgi.
- 11. mai – sakslased okupeerisid Luksemburgi. Belgia piirikindlus Eben-Emael langes Saksa 1. langevarjurite rügemendi rünnaküksuse kätte.
- 13. mai – kaks Saksa tankikorpust jõudsid läbi Ardennese metsade Meuse jõueni Dinanti ja Sedani vahel ning moodustasid seal sillapea.
- 14. mai – 60 Luftwaffe lennukit pommitasid Rotterdami. Briti ja Prantsuse lennukid proovisid hävitada sildu üle Meuse jõe, kuid ebaõnnestusid selles. Liitlased kaotasid õhutõrje tulega ligikaudu 50 lennukit.
- 15. mai – Holland kapituleerus. Pariisis puhkes paanika pärast teadet sakslaste läbimurde kohta Sedani kandis, tuhanded tsiviilisikud lahkusid linnast, ummistades sellega teed.
- 26. mai – algas liitlasvägede evakueerumine Dunkirkist.
- 28. mai – Belgia kapituleerus.
- 3. juuni – Dunkirki evakuatsioon lõppes.
- 10. juuni – Itaalia kuulutas sõja liitlastele.
- 14. juuni – Saksamaa oli Pariisi ümber piiranud.
- 21. juuni – Saksamaa-Prantsusmaa läbirääkimised – Saksamaa okupeeris Põhja- ja Lääne-Prantsusmaa.
- Juuni–august – Eesti, Läti ja Leedu annekteeriti sõjalise jõuga ähvardades ning inkorporeeriti Nõukogude Liitu.
- 3.–19. august – Itaalia okupeeris Briti Somaalia.
- 13. september – Itaalia tungis Egiptusesse.
- 27. september – Saksamaa, Itaalia ja Jaapan sõlmisid Kolmikpakti.
- 7. oktoober – Saksa väed sisenesid Rumeeniasse.
- 28. oktoober – Itaalia kuulutas sõja Kreekale.
- 20. november – Ungari liitus Kolmikpaktiga.
- 23. november – Rumeenia liitus Kolmikpaktiga.
- 9. detsember – algas brittide rünnak itaallaste vastu Põhja-Aafrikas.
- 18. detsember – Hitler kinnitas Barbarossa plaani.
- 22. jaanuar – Tobruk langes Briti ja Austraalia vägede kätte.
- 11. veebruar – Briti väed sisenesid Itaalia Somaaliasse Ida-Aafrikas.
- 14. veebruar – esimesed väeüksused Saksa Aafrika korpusest jõudsid Põhja-Aafrikasse.
- 7. märts – Briti väed jõudsid Kreekasse.
- 27. märts – riigipöördega Jugoslaavias kukutati saksameelne valitsus.
- 6. aprill – sakslased ründasid Kreekat ja Jugoslaaviat.
- 14. aprill – Saksa Aafrika korpus alustas rünnakuid Tobrukile.
- 17. aprill – Jugoslaavia alistus sakslastele.
- 27. aprill – Kreeka alistus sakslastele.
- 10. mai – Adolf Hitleri asetäitja Rudolf Hess lendas Inglismaale.
- 8. juuni – liitlased ründasid Süüriat ja Liibanoni.
- 14. juuni – Ameerika Ühendriigid külmutasid Itaalia ja Saksamaa arved oma pankades.
- 21. juuni – NSV Liit moodustas läänepoolsete sõjaväeringkondade asemele kolm rinnet.
- 22. juuni – Saksamaa ründas NSV Liitu, mõne ajaloolase väitel ennetusabinõuna NSV Liidu kavandatud rünnaku vastu. Itaalia ja Rumeenia kuulutasid sõja Nõukogude Liidule.
- 24. juuni – sakslased sisenesid Vilniusse.
- 26. juuni – Soome Vabariik kuulutas sõja NSV Liidule (algas jätkusõda).
- 28. juuni – Saksa väed vallutasid Minski.
- 1. juuli – Riia langes sakslaste kätte.
- 8. juuli – Punaarmee läänerinne piirati sisse, vangi langes üle 290 000 mehe.
- 10. juuli – Saksa väed ületasid Dnepri jõe Ukrainas.
- 12. juuli – Suurbritannia ja Nõukogude Liit sõlmisid vastastikuse abistamise lepingu.
- 14. juuli – Britid okupeerisid Süüria.
- 26. juuli – Roosevelt külmutas jaapanlaste arved Ühendriikides.
- 27. juuli – Jaapani väed okupeerisid Prantsuse Indohiina.
- 1. august – Ameerika Ühendriigid kuulutasid välja naftaembargo agressorriikide vastu.
- 11. august – Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla Atlandi hartale.
- 13. august – algas Odessa piiramine.
- 28. august – Tallinn langes Saksa vägede kätte.
- 8. september – algas Leningradi blokaad.
- 19. september – sakslased vallutasid Kiievi, umbes 665 000 Punaarmee sõdurit alistus.
- 2. oktoober – algas operatsioon Taifuun.
- 7. oktoober – Nõukogude lääne- ja reservrinne piirati Vjazmast läänes ümber.
- 13. oktoober – venelased lõpetasid vastupanu Vjazma kotis, umbes 673 000 meest langes vangi.
- 16. oktoober – sakslased vallutasid Odessa.
- 24. oktoober – sakslased vallutasid Harkivi.
- 30. oktoober – algas Sevastopoli piiramine.
- 20. november – sakslased vallutasid Rostovi.
- 27. november – Nõukogude armee vabastas Rostovi.
- 5. detsember – Algas Punaarmee vastupealetung Moskva all.
- 6. detsember – Roosevelt allkirjastas plaani "Manhattan".
- 7. detsember – Jaapani rünnakud USA mereväebaasile Pearl Harboris, Filipiinidel ja Malaisias.
- 14. detsember – jaapanlased tungisid Birmasse.
- 22. detsember – Lingayeni lahe sissetungiga alustasid jaapanlased Filipiinide vallutamist.
- 25. detsember – algas Nõukogude vägede Kershi-Feodossija maabumisoperatsioon.
- 26. detsember – Hongkong alistus Jaapani vägedele.
- 31. detsember – alates invasioonist kuni selle päevani oli Nõukogude Liit värvanud 821 diviisi jagu ja kaotanud kokku 229 diviisi jagu mehi. Punaarmee võimsus ulatus 4,2 miljoni meheni, kelle abil moodustati 43 armeed.
- 2. jaanuar – keskrindel saavutasid Nõukogude väed läbimurde Rževi juures.
- 4. jaanuar – Punaarmee vallutas Kaluga.
- 5. jaanuar – Saksa väed Krimmis lõid tagasi venelaste dessandi Jevpatorija juures.
- 7. jaanuar – lõppes Moskva lahing. Vene väed liikusid edasi 100–240 kilomeetrit.
- 8. jaanuar – Nõukogude väed alustasid suurpealetungi kogu rinde ulatuses.
- 10. jaanuar – kindral Ernst Udet, Luftwaffe lennukitootmise ja arendamise juht, sooritas enesetapu.
- 14. jaanuar – Washingtonis peeti Arcadia konverents. Roosevelt ja Churchill nõustusid suunama enamiku sõjaressursse Euroopa sõjateatrisse.
- 17. jaanuar – Briti 8. armee vallutas Ollumi Kürenaikas.
- 18. jaanuar – Punaarmeel õnnestus mitu Saksa diviisi ümber piirata Demjanskis, Ilmeni järve lähedal. Krimmis vallutasid väegrupi B väed tagasi Feodossija. Saksamaa, Itaalia ja Jaapan kirjutasid alla uuele sõjalisele leppele.
- 23. jaanuar – Jaapani väed ründasid Rabauli.
- 31. jaanuar – Malaisias asuvad liitlaste väed taganesid Singapuri saarele.
- 1. veebruar – Punaarmee alustas pealetungi Vjazma suunal.
- 3. veebruar – Saksa Heeresgruppe Mitte väed sooritasid vasturünnaku Vjazma suunal. Vasturünnaku tulemusena lõigati ära ja piirati ümber mitu Nõukogude diviisi.
- 4. veebruar – Saksa Aafrika korpus vallutas Derna Liibüas.
- 7. veebruar – Saksa Aafrika korpuse pealetung peatati Tobruki ees.
- 12. veebruar – Saksa lahingulaevad Scharnhorst ja Gneisenau ning ristleja Prinz Eugen läbisid La Manche'i väina. Briti mere- ja õhujõud ei suutnud operatsiooni takistada.
- 15. veebruar – Singapur alistus jaapanlastele.
- 16. veebruar – Saksa allveelaevad pommitasid oma pardakahuritega õlimahuteid ja naftatööstust Hollandi saartel Lõuna-Kariibi meres.
- 19. veebruar – jaapanlased pommitasid Darwinit.
- 19.–20. veebruar – Jaapani väed maabusid Timoril.
- 20. veebruar – kaks Saksa korpust piirati Demjanskis sisse.
- 27. veebruar – merelahing Jaava merel.
- 28. veebruar – jaapanlased maabusid Jaaval.
- 8. märts – Jaapani väed sisenesid Yangoni. Jaapanlased maabusid Uus-Guineas.
- 19. märts – Nõukogude 2. löögiarmee ja 59. armee piirati Volhovi rindel sisse.
- 9. aprill – USA ja Filipiini väeüksused alistusid Bataanil.
- 20. aprill – lõppes Nõukogude Liidu jaanuaris alanud suurrünnak, sakslased löödi kuni 320 kilomeetrit tagasi.
- 5.–8. mai – Korallimere lahing.
- 6. mai – Ameerika väed alistusid Corregidori saarel.
- 12. mai – Punaarmee edelarinde väed alustasid rünnakut Harkivi suunas.
- 23. mai – sakslased piirasid edelarinde väed ümber.
- 29. mai – Harkivi lahing lõppes, Punaarmee kaotas 230 000 meest.
- 4.–6. juuni – Midway lahing.
- 7. juuni – jaapanlased maabusid Aleuutidel.
- 28. juuni – väegrupp Süd alustas pealetungi.
- 29. juuni – sissepiiratud Punaarmee 2. löögiarmee ja 59. armee lõpetasid vastupanu.
- 1.–27. juuli – esimene El Alameini lahing, Põhja-Aafrikas Briti ja Saksa Aafrika korpus.
- Juuli–november – Stalingradi lahingu esimene periood.
- 25. juuli – algas lahing Kaukasuse pärast.
- 28. juuli – Stalin andis välja käsu nr 227 – "Mitte sammugi tagasi".
- 7. august – ameeriklased maabusid Saalomoni saartel.
- 8.–9. august – Savo saare merelahing.
- 10. august – Saksa väegrupp A jõudis Maikopi naftaväljadeni.
- 23. august – Saksa 6. armee jõudis Volga jõeni Stalingradist põhjas.
- 23. oktoober – 5. november – teine El Alameini lahing, Põhja-Aafrikas Briti ja Saksa Aafrika korpus.
- November–veebruar 1943 – Stalingradi lahingu teine periood.
- 6.–12. november – Transkaukasuse rinde väed lõid tagasi viimased sakslaste katsed jõuda Kaspia mere naftaväljadeni.
- 11. november – viimane sakslaste rünnak Stalingradis luhtus.
- 12.–15. november – Guadalcanali merelahing.
- 19. november – Punaarmee edelarinde ja Doni rinde väed alustasid vasturünnakut Stalingradist põhjas.
- 20. november – Punaarmee Stalingradi rinde väed alustasid vasturünnakut Stalingradist lõunas.
- 23. november – Punaarmee üksused kohtusid Kalatšis, piirates sisse 20 Saksa ja kaks Rumeenia diviisi.
- 24. november – Kalinini rinde väed alustasid rünnakuid Rževi eendil.
- 12. detsember – algas sakslaste rünnak Stalingradi koti päästmiseks.
- 16. detsember – algas edelarinde ja Voroneži rinde vägede suurpealetung Donil.
- 30. detsember – sakslaste vasturünnak löödi tagasi. Doni lahing lõpeb, Itaalia 8. armee, Rumeenia 3. armee ja Ungari 2. armee lüüakse puruks.
- 2. jaanuar – sakslased alustasid taandumist Kaukasuselt.
- 14.–23. jaanuar – Casablanca konverents.
- 18. jaanuar – Leningradi piiramisrõngasse murti Laadoga järve ääres koridor, mis aga ei tähendanud Leningradi blokaadi lõppu.
- 23. jaanuar – Briti 8. armee vallutas Tripoli.
- 27. jaanuar – 8. ameerika õhuarmee sooritas oma esimese õhurünnaku, pommitades Wilhelmshavenit.
- 2. veebruar – viimased Saksa väeüksused Stalingradis alistusid.
- 8. veebruar – Punaarmee väed vabastasid Kurski.
- 9. veebruar – organiseeritud jaapanlaste vastupanu Guadalcanalis lõppes.
- 16. veebruar – Nõukogude väed võtsid Harkovi tagasi.
- 20. veebruar – Saksa väed murdsid läbi ameeriklaste kaitsest Kasserini kurus Põhja-Aafrikas.
- 2.–4. märts – liitlaste laevastik saavutas võidu jaapanlaste üle Bismarcki mere lahingus.
- 13. märts – Jaapani väed taganesid üle Jangtse jõe.
- 15. märts – sakslased vallutasid Harkovi.
- 16. märts – algas viimane liitlaste rünnak Tuneesias.
- 18. märts – ameeriklased vallutasid El Guettari.
- 20.–27. märts – Montgomery väed murdsid läbi Marethi liinist.
- 11.–31. mai – liitlased vallutasid Attu tagasi, Jaapani väed löödi Aleuutidelt välja.
- 13. mai – Keskriikide väed Tuneesias kapituleerusid.
- 5. juuli – Väegrupp Mitte alustas operatsiooni Tsitadell.
- 10. juuli – liitlased maabusid Sitsiilias.
- 12. juuli – Prohhorovka tankilahing.
- 13. juuli – sakslased katkestasid operatsiooni Tsitadell. Punaarmee Brjanski, kesk- ja läänerinde väed alustasid operatsiooni Kutuzov.
- 17. juuli – Punaarmee lõuna- ja edelarinde väed läksid üldpealetungile.
- 25. juuli – Mussolini arreteeriti ja Itaalia fašistlik valitsus langes. Marssal Pietro Badoglio alustas liitlastega läbirääkimisi.
- 2. august – Punaarmee lõunarinde pealetung katkestati, suured kaotused, väike edu.
- 3. august – Punaarmee Edela-, Stepi- ja Voroneži rinde väed alustasid rünnakuid Kurski eendilt lõunas.
- 7. august – Punaarmee Lääne- ja Kalinini rinde väed alustasid rünnakuid Smolenski sektoris.
- 12.–17. august – sakslased evakueerusid Sitsiiliast.
- 13. august – Kalinini rinde rünnakud katkestati.
- 18. august – operatsioon Kutuzov lõppes, selle käigus liikus Nõukogude armee edasi kuni 150 kilomeetrit.
- 23. august – sakslased jätsid maha Harkovi. Kalini rinde väed jätkasid rünnakutega. Voroneži ja Stepirinde väed jäid seisma pärast seda, kui olid 150 kilomeetrit edasi liikunud.
- 25. august – liitlased lõpetasid Uus-Georgia saare okupeerimise Saalomoni saarestikus.
- 3. september – Briti väed maabusid Lõuna-Itaalias. Itaalia sõlmis salaja liitlastega relvarahu.
- 4.–16. september – liitlasväed vallutasid Lae-Salamaua saare Uus-Guinea saarestikus.
- 8. september – Itaalia andis ametlikult alla.
- 9. september – Punaarmee Kaukasuse rinde väed alustasid Novorossiski-Tamani pealetungioperatsoooni.
- 9. september – USA 5. armee maabus Salerno randadel, Briti väed Tarantos.
- 12. september – sakslased vabastasid Mussolini.
- 22. september – Voroneži rinde väed moodustasid esimese sillapea Dnepri jõel. Edela- ja lõunarinde väed peatusid pärast seda, kui olid üle 300 kilomeetri edasi liikunud.
- 1. oktoober – liitlased sisenesid Napolisse ja vallutasid Foggia lennuväljad.
- 2. oktoober – austraallased vallutasid Finschhafeni Uus-Guineas.
- 9. oktoober – Novorossiski-Tamani pealetungioperatsioon lõppes – viimased sakslaste üksused löödi Kaukasusest välja.
- 13. oktoober – Itaalia kuulutas sõja Saksamaale.
- 19.–30. oktoober – Nõukogude, Briti ja Ameerika välisministrid kohtusid Moskvas.
- 31. oktoober – Punaarmee Kaukasuse rinde väed maabusid Kertšis.
- 6. november – Nõukogude väed vallutasid Kiievi.
- Detsember – Teherani konverents.
- 24. detsember – Punaarmee 2. Valgevene ja kõik neli Ukraina rinnet alustasid suurpealetungi.
- 14. jaanuar – algas Punaarmee suurrünnak Leningradi blokaadi lõpetamiseks.
- 27. jaanuar – lõppes Leningradi blokaad.
- 28. jaanuar – umbes 70 000 sakslast piirati Korsun-Ševtšenkovski piirkonnas ümber.
- 2. veebruar – Leningradi rinde väed jõudsid Eesti piirini.
- 17. veebruar – sakslased murdsid Korsuni piiramisrõngast välja.
- 29. veebruar – Soome president Risto Ryti teatas salajasel Soome parlamendi istungil, et on alustanud salajasi rahuläbirääkimisi Nõukogude Liiduga.
- 19. märts – Saksa armee okupeeris Ungari.
- 21. märts – Soome lükkas Nõukogude Liidu rahuettepaneku tagasi.
- 2. aprill – Punaarmee ületas Rumeenia piiri.
- 24. aprill – Jaapani väed lahkusid Uus-Guineast.
- 12. mai – Saksa väed Krimmi poolsaarel alistusid.
- 5. juuni – liitlasväed sisenesid Rooma.
- 6. juuni – Normandias avati teine rinne Saksamaa vastu.
- 10. juuni – Leningradi ja Karjala rinde väed alustasid suurrünnakut Soome vastu.
- 13. juuni – toimus esimene V-1 raketirünnak Inglismaa vastu.
- 17. juuni – Island kuulutas ennast iseseisvaks.
- 20. juuni – Soome väed jätsid Viiburi maha.
- 22. juuni – algas suur Punaarmee pealetungioperatsioon Bagration.
- 3. juuli – Punaarmee vallutas Minski, umbes 100 000 sakslast piirati sisse.
- 8. juuli – Punaarmee 1. Valgevene rinde väed jõudsid Varssavi lähedal Vislani.
- 9. juuli – liitlased vallutasid Caeni.
- 13. juuli – Punaarmee vallutas Vilniuse.
- 20. juuli – atentaat Hitlerile ebaõnnestus.
- 1. august – algas Varssavi ülestõus.
- 7. august – 4. Ukraina rinde väed sisenesid Slovakkiasse.
- 23. august – 2. ja 3. Ukraina rinne piirasid enamiku Väegrupist Süd Chişinău lähistel sisse.
- 24. august – Rumeenia kuulutas Saksamaale sõja.
- 25. august – Pariisi vabastamine.
- 29. august – algas Slovakkia ülestõus. Lõppes operatsioon Bagration.
- 31. august – Punaarmee väeüksused sisenesid Bukaresti.
- 5. september – vaherahu Soome ja NSV Liidu vahel. 2. ja 3. Ukraina rinde väed jõudsid Jugoslaavia ja Bulgaaria piirideni.
- 8. september – 3. Ukraina rinde väed sisenesid Bulgaariasse, kus puhkes saksavastane ülestõus.
- 9. september – Bulgaaria kuulutas sõja Saksamaale.
- 14. september – viis Punaarmee rinnet alustasid pealetungi Baltimaades.
- 15. september – Nõukogude väed sisenesid Sofiasse. Soome kuulutas sõja Saksamaale.
- 17. september – algas lääneriikide operatsioon Market Garden, mis pidi õhudessantidega vallutama tähtsad sillapead Hollandis.
- 28. september – Punaarmee 3. Ukraina rinde, Jugoslaavia ja Bulgaaria väed alustasid Belgradi pealetungioperatsiooni. 2. ja 4. Ukraina rinde väed alustasid Budapesti pealetungioperatsiooni.
- 7. oktoober – Karjala rinde väed sisenesid Norrasse.
- 10. oktoober – 1. Balti rinde väed jõudsid mereni ja lõikasid väegrupi Nord ülejäänud Saksa vägedest ära.
- 11. oktoober – Ungari sõlmis Nõukogude Liiduga vaherahu.
- 16. oktoober – saksameelne riigipööre Ungaris, armeel kästi Saksa poolel edasi sõdida.
- 22. oktoober – Karjala rinde väed sisenesid Kirkenesi.
- 29. oktoober – Karjala rinde väed peatusid ja andsid rindejoone üle Norra vabadusvõitlejatele.
- 2. november – Nõukogude väed jõudsid Budapestini.
- 24. november – Balti pealetungioperatsioon lõppes. Väegrupp Nord isoleeriti Kuramaale.
- 16. detsember – Saksamaa alustas Ardennide operatsiooni, kavatsusega tungida Antwerpeni linna (Wacht am Rhein).
- 26. detsember – Nõukogude väed piirasid Budapesti sisse.
- 12. jaanuar – 1. Valgevene ja 1. Ukraina rinde väed alustasid Visla-Oderi suuroperatsiooni.
- 17. jaanuar – 1. Valgevene rinde väed vallutasid Varssavi.
- 28. jaanuar – 1. Balti rinde väed vallutasid Memeli.
- 4.–11. veebruar – Krimmi konverents.
- 13. veebruar – Budapest langes Nõukogude vägede kätte.
- 15. veebruar – 40 000 sakslast piirati Breslaus ümber.
- 23. veebruar – Türgi kuulutas sõja Saksamaale ja Jaapanile.
- 30. märts – 3. Ukraina rinde väed jõudsid Austriasse.
- 5. aprill – Nõukogude Liit teatas Jaapanile, et 1941. aasta Neutraliteedi pakti ei uuendata.
- 6. aprill – 3. Valgevene rinde väed alustasid tormijooksu Königsbergile, linn langes 9. aprillil.
- 13. aprill – Viin langes Nõukogude vägede kätte.
- 16. aprill – 1., 2. Valgevene ja 1. Ukraina rinde väed alustasid rünnakut Berliinile.
- 24. aprill – 1. Valgevene ja 1. Ukraina rinde väed kohtusid Berliini eeslinnas, piirates linna ümber.
- 30. aprill – Hitler sooritas enesetapu.
- 2. mai – Berliini garnison alistus.
- 3. mai – Nõukogude ja liitlaste väed kohtusid Elbel.
- 8. mai – Saksamaa kapituleerus.
- 9. mai – Saksa väed Kuramaal kapituleerusid.
- 11. mai – Saksa väed alistusid Prahas.
- 23. mai – Flensburgis arreteeriti Saksa valitsus.
- 17. juuli – 2. august – Potsdami konverents.
- 6. august – USA heitis tuumapommi Hiroshimale.
- 8. august – Nõukogude Liit kuulutas sõja Jaapanile.
- 9. august – USA heitis tuumapommi Nagasakile.
- 2. september – sõda lõppes Jaapani kapituleerumisega.