Rotterdam

Rotterdam
	Linna siluett ja jõgi Nieuwe Maas
	Lipp Vapp
	Pindala: 304,2 km²
	Elanikke: 664 311 (1.01.2023)
	Koordinaadid: 51° 55′ N, 4° 29′ E

Rotterdam on linn Hollandis Lõuna-Hollandi provintsis. See on riigi suuruselt teine linn.

See artikkel räägib linnast; laeva kohta vaata artiklit Rotterdam (1997)

Quick Facts

Close

Rotterdamis asub Euroopa suurim sadam.

13. sajandil rajati linna kohale Rotte jõele tamm. 7. juulil 1340 sai Rotterdam linnaõigused. 19. sajandiks oli sealne sadam kasvanud üheks suuremaks maailmas. Linna areng sai aga suurema hoo sisse Nieuwe Waterwegi valmimise järel 1872. aastal, mis parandas oluliselt ligipääsetavust sadamale. 1898. aastal valmis linnas Witte Huis, mida arvatakse Euroopa esimeseks kõrghooneks. 1913. aastal alustas tegevust Erasmuse Rotterdami Ülikool. 1940. aastal hävis suur osa linnasüdamest sakslaste pommitamise tagajärjel. 1956. aastal avati Rotterdami lennujaam ja 1968. aastal Rotterdami metroo.

Rotterdam–Haagi suurlinnapiirkonnas elas 2020. aastal 2,6 miljonit inimest.

Linna nimi tuleneb hollandi sõnadest dam ('tamm') ning Rotte (jõe nimi). Rotte jõgi suubub tänapäeval Nieuwe Maasi, mida linna asutamise paiku kutsuti nimedega Merwede ja Waal. See on Reini, kuni 20. sajandi alguseni Reini ja Maasi ühise delta haru, mis voolab lääne suunas Põhjamere poole.

Jõe nimi oli minevikus Rotta ning see oli moodustunud sõnadest rot 'mudajas' ja a 'vesi'.

Rotte jõe suudmes asuvas madalsoos oli asula juba 900. aasta paiku. 1150. aasta paiku tabas seda kanti uputus, mis sundis inimesi elamute kaitseks tamme ehitama. Tänapäevase Nieuwe Maasi kaldale rajati Schielandi Suurveetamm. Rotte jõe tamm (hollandi keeles Rotterdam) ehitati 1260. aastatel ja asus tänapäeva Hoogstraati kohal.

Rotterdamile andis linnaõigused 7. juunil 1340 Hollandi krahv Willem IV, kes on rohkem tuntud Hainault' krahvi Guillaume II-na. Sel ajal oli linnas umbes 2000 elanikku.

1350. aasta paiku valmis Rotterdami kanal (Rotterdamsche Schie), mis avas veetee Rotterdamist põhjapoolsetesse linnadesse. See kanal andis linnale suure arengutõuke ning muutis Rotterdami tähtsaks sadamaks, mille kaudu peeti ühendust Hollandi, Inglismaa ja Saksamaa linnadega.

1488. aastal piiras Rotterdami Frans van Brederode, kes ei tunnustanud Saksa-Rooma keisri Maximilian I võimu. Ülejärgmisel aastal sai van Brederode ülestõus lüüa ja ta ise suri viimases lahingus saadud haavadesse.

1563 oli Rotterdamis suur tulekahju.

1574 asutati Rotterdami admiraliteet.

1622 püstitati Rotterdamis ausammas Rotterdami Erasmusele.

1722 asutati linnas börs.

1769 asutati Bataavia Eksperimentaalfilosoofia Ühing. Eksperimentaalfilosoofiaks nimetati tollal teadust. See ühing eksisteerib sama nime all tänapäevani ning keskendub oma tegevuses peamiselt meditsiinile ja inseneriteadustele.

1781 asutati Rotterdami akadeemia, mis tegutseb peamiselt kunsti ja disaini vallas ning kannab alates 1998. aastast nime Willem de Kooningi akadeemia. Kõnekeeles kutsutakse seda Rotterdami akadeemiaks tänini.

1835 valmis raekoda.

1844 asutati mõjukas liberaalne päevaleht "Nieuwe Rotterdamsche Courant". See ajaleht ühines 1970 Amsterdami liberaalse päevalehega ja ühinenud ajaleht "NRC Handelsblad" ilmub tänapäevani.

1847 valmis Rotterdami ja Amsterdami vahel raudtee ja avati Rotterdami Delfti raudteejaam, mis suleti 1940. aastal.

1849 avati Frans Jacob Otto Boijmansi pärandatud kunstikogu põhjal Boijmansi muuseum. Tänapäeval kannab see nime Boimans Van Beuningeni muuseum ja see on Rotterdami tähtsaim kunstimuuseum.

1851 avati Maasi Sõude- ja Jahtklubi, mis alates 1901. aastast kannab nime Kuninglik Sõude- ja Jahtklubi.

1857 asutati Rotterdami loomaaed ja 1859 raamatukogu. 1870 avati munitsipaalveevärk. 1872 valmis Nieuwe Waterweg, laevatatav kanal, mis parandas laevade juurdepääsu Rotterdami sadamasse ja võimaldas linnal kasvama hakata Nieuwe Maasist lõunasse. 1873 loodi Hollandi-Ameerika Aurulaevakompanii, mis nime Holland America Line all tegutseb tänapäevani. 1874 avati esimene purskkaev (Uuel Turul) ja meresõidumuuseum. 1876 rajati linnapuhastusettevõte Rotterdami Puhastusteenindus, mis nime Roteb all tegutseb tänapäevani. 1877 avati raudteejaam Rotterdam Zuid ja selleni viiv raudteesild üle Nieuwe Maasi. 1879 pandi käima hobutramm. 1885 avati geograafia- ja etnograafiamuuseum, mis nime all Wereldmuseum ('maailmamuuseum') tegutseb tänapäevani. 1894 rajati munitsipaalne gaasiettevõte ja elektrivõrk.

1898 valmis Witte Huis ('valge maja'), mis oli 10-korruseline ja 43 m kõrge ning rajatud juugendstiilis. See oli valmimise ajal Euroopa kõrgeim kontorihoone.

1904 avati Rotterdami ajaloomuuseum. 1905 asendati hobutrammid elektritrammidega. 1908 asutati jalgpalliklubi, mis tänapäeval kannab nime Rotterdami Feyenoord. 1913 avati Hollandi Kommertskool, mis tänapäeval kannab nime Erasmuse ülikool Rotterdamis. 1918 asutati Rotterdami filharmooniaorkester. 1937 valmisid Stadion Feijenoord ja selle juurde kuuluv Rotterdami staadioni raudteejaam.

Teises maailmasõjas ründas Saksamaa Hollandit 10. mail 1940. Adolf Hitler oli lootnud Hollandi ühe päevaga vallutada, kuid Hollandi sõjavägi hakkas vastu. Karistuseks käskis Hitler 14. mail Rotterdami pommitada. Luftwaffe viskas linnasüdamele ligi 100 tonni pomme, mis tekitas linnas tuletormi. 2,6 km² linna keskosas oli täielikult maatasa tehtud. Kokku hävitati 24 978 elumaja, 2320 kauplust, 775 ladu, 62 kooli ja 24 kirikut. Hukkunuid oli küll alla 1000, sest inimesed olid enamjaolt eelmiste päevade pommirünnakute tõttu ohutumatesse kohtadesse pagenud, aga koduta jäi 85 000 inimest. Saksamaa ähvardas samal viisil rünnata teisigi Hollandi linnu, mistõttu Hollandi valitsus järgmisel päeval kapituleerus.

Pärast sõda ehitati Rotterdam jälle üles. 1956 avati Rotterdami lennujaam. 1960 valmis 185 m kõrgune Euromast. 1962 sai Rotterdam maailma kõige suurema kaubakäibega sadamaks maailmas (tonnide poolest) ja oli seda kuni 2004. aastani, kui temast möödus Shanghai.

1968 avati Rotterdami metroo, mis valmimise ajal oli 5,9 kilomeetriga üks maailma kõige lühemaid, kuni 1982 avati teine liin. Tänapäeval on sellel 5 liini ja 62 jaama liinide kogupikkusega 78,3 km.

Rotterdam oli 2001. aastal Euroopa kultuuripealinn. Samal aastal valmisid 33-korruseline 123 m kõrgune pilvelõhkuja Maailma Sadamakeskus ja okeanaarium.

Alates 2009. aastast on Rotterdami linnapea Ahmed Aboutaleb. Ta on esimene Hollandi suure linna linnapea, kes on muslim. Ta on sündinud Marokos ja tal on nii Hollandi kui ka Maroko kodakondsus.

Linnas peeti 2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus.

Rotterdami sadam on Euroopa suurim. 2012. aastal käis sadamast läbi 396 miljonit tonni kaupa, mida oli üle kahe korra enam kui kaubamahult järgmises, Amsterdami sadamas.^[1]