1999

1999. aasta (MCMXCIX) oli 20. sajandi 99. aasta.

See artikkel räägib aastast; Prince'i albumi kohta vaata artiklit 1999 (album) ja selle albumi nimiloo kohta artiklit 1999 (laul)

---

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
◄ | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad    
◄◄ | ◄ | 1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | 2002 | 2003 | ► | ►►

Sündinud · Surnud

Sündmused maailmas

Jaanuar

• 1. jaanuar – euro võeti kasutusele elektroonilise valuutana.
• 3. jaanuar – Cape Canaveralilt startis Mars Polar Lander.

Veebruar

• 7. veebruar – suri Jordaania kuningas Hussein. Uueks kuningaks krooniti tema poeg Abdullah.
• 10. veebruar – Prantsusmaal algas kohtuprotsess kolme endise ministri üle, keda süüdistati kuritegelikus hoolimatuses seoses 1980. aastatel tehtud vereülekannetega, kus veri oli HI-viiruse suhtes kontrollimata. Vereülekannete teel sai AIDSi vähemalt 3600 inimest, kellest tuhat oli kohtupidamise ajaks surnud.
• 11. veebruar – Pluuto liikus oma orbiidil Päikesest kaugemale kui on Neptuun, saades taas Päikesesüsteemi kaugeimaks planeediks.
• 21. veebruar – Helsingis hukkus tulistamises neli inimest.
• 23. veebruar – laviin hävitas Austrias Galtüri küla, hukkus 31 inimest.
• 25. veebruar – USA-s mõisteti mõrvas süüdi kõmuline arst Jack Kevorkian, kes oli patsientidel aidanud enesetappe sooritada.

Märts

• 4. märts – Ameerika Ühendriikide merejalaväe piloot, kelle lennuk Alpides õppuste ajal suusatõstuki kaabli purustas, põhjustades 20 inimese surma, mõisteti õigeks.
• 12. märts – Ungari, Poola ja Tšehhi liitusid NATOga.
• 17. märts – Rahvusvaheline Olümpiakomitee heitis välja kuus liiget, keda süüdistati 2002. aasta taliolümpiamängude kandidaadilt Utah'lt raha, reiside ja kingituste vastuvõtmises.
• 23. märts – Uruguays hukkus atentaadis asepresident Luis María Argaña.
• 24. märts – NATO alustas õhurünnakuid Jugoslaavia vastu.
• 24. märts – Mont Blanci tunnelis hukkus põlengus 39 inimest.
• 27. märts – Kosovo sõda: Jugoslaavia väed tulistasid alla Ameerika Ühendriikide vargründelennuki F-117 Nighthawk.

Aprill

• 1. aprill – Kanadas loodi riigi kolmas territoorium Nunavut.
• 9. aprill – Nigeris hukkus atentaadis president Ibrahim Baré Maïnassara.
• 20. aprill – USA-s Colorados Columbine'is toimus koolitulistamine, milles hukkus 12 õpilast ja üks õpetaja.

Mai

• 7. mai – Ameerika Ühendriigid pommitasid Belgradis ekslikult Hiina saatkonda. Hukkus kolm ja vigastada sai 20 inimest.
• 27. mai – Endise Jugoslaavia Rahvusvaheline Kriminaaltribunal mõistis Slobodan Miloševići ja veel neli kohtualust süüdi sõja- ja inimsusvastastes kuritegudes.
• 28. mai – kurjategijad tapsid Rootsis kaks politseinikku.
• 29. mai – Jeruusalemmas, Iisraelis toimus Eurovisiooni lauluvõistlus, mille võitis Rootsi.

Juuni

• 9. juuni – Kosovo sõda: NATO ja Jugoslaavia Liitvabariik sõlmisid rahulepingu.

Juuli

• 15. juuli – Hiina teatas, et on leiutanud oma neutronipommi, avalikustades USA tuumaspionaažisüüdistuse peale pretsedenditult oma tuumaarsenali.
• 19. juuli – lennuk John Fitzgerald Kennedy juuniori, tema naise ja tolle õega kukkus New Yorgist põhja pool merre.
• 22. juuli – töötu jaapanlane tappis piloodi ja kaaperdas All Nippon Airwaysi lennuki. 516 reisijaga lennuk maandus 49 minutit hiljem Tokyos ja mees ütles, et tahtis lihtsalt ehtsat lennukit juhtida.
• 23. juuli – Cape Canaveralilt startis Chandra kosmoseteleskoop.
• 26. juuli – New Yorgis lõppes Woodstocki rokkfestivali 30. aastapäeva tähistamine vägivallaga. Põletamise ja vandaalitsemise lõpetas 500 politseiniku sekkumine.

August

• 7. august – sajad islamistlikud sissid suundusid Tšetšeeniast Dagestani, võitlema Venemaa relvajõududega, alustades Dagestani sõda.
• 26. august – algas Teine Tšetšeenia sõda.

September

• 3. september – Kanadas Ontario provintsis põrkas kiirteel kokku 87 autot. Hukkus kaheksa inimest.
• 7. september – Ateenas toimus 5,9-magnituudine 143 hukkunu ja rohkem kui 2000 haavatuga maavärin.
• 14. september – Kiribati, Nauru ja Tonga liitusid ÜROga.

Oktoober

• 4. oktoober – teadaolevalt viimane veel elav Teise maailmasõja aegne koonduslaagriülem, 78-aastane Dinko Sakic mõisteti 20 aastaks vanglasse Horvaatia Jasenovaci koonduslaagri ülemana korda saadetud kuritegude eest.
• 5. oktoober – Londonis hukkus rongiõnnetuses 31 inimest.
• 12. oktoober – ÜRO hinnangul ületas maailma rahvaarv 6 miljardi piiri.
• 27. oktoober – relvastatud kurjategijad avasid Armeenia parlamendis tule. Hukkus kaheksa inimest, kelle hulgas olid peaminister Vazgen Sargsjan ja parlamendi esimees Karen Demirtšjan.

November

• 6. november – austraallased lükkasid referendumil tagasi ettepaneku asendada kuninganna ja kindralleitnant presidendiga ning muuta Austraalia vabariigiks.
• 7. november – Cape Canaveralilt startis Marssi uurima kosmosesond Mars Global Surveyor.
• 20. november – startis Hiina Rahvavabariigi esimene kosmoselaev Shenzhou.

Detsember

• 1. detsember – teadlased teatasid, et inimese kromosoom on peaaegu täies ulatuses kaardistatud.
• 3. detsember – NASA kaotas ühenduse Mars Polar Landeriga.
• 11. detsember – paavst Johannes Paulus I õnnistas pärast kaks aastakümmet kestnud renoveerimistöid sisse Vatikani Sixtuse kabeli.
• 30. detsember – kurjategija pussitas eksbiitel George Harrisoni ja tema abikaasat abielupaari kodus, kuus päeva hiljem esitati sissetungijale süüdistus mõrvakatses.
• 31. detsember – Ameerika Ühendriigid andsid Panamale üle Panama kanali.
• 31. detsember – Boriss Jeltsin astus Venemaa presidendiametist tagasi. Presidendi kohusetäitjaks sai Vladimir Putin.

Sündmused Eestis

Tartu Pauluse kirik saab taas tornikiivri

• 7. märts – toimusid Riigikogu valimised, mille võitis Keskerakond.
• 25. märts – ametisse asus Mart Laari teine valitsus.
• 30. mai – Tartus avati Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur.
• 2.–4. juuli – toimusid XXIII üldlaulupidu ja XVI üldtantsupidu.
• 11. august – Eestis oli võimalik vaadata sajandi viimast päikesevarjutust.
• 13. august – politsei viis arestikambrisse kainenema Jõgeva linnapea Kalev Lillo.
• 20. august – Kuressaare Linnateatri näitlejakohtadele ei laekunud mitte ühtegi nõuetekohast avaldust.
• 12. september – toimus Krooni valuutavahetuspunkti rööv.
• 12. oktoober – Tallinnas hukkus atentaadis ettevõtja ja endine Tallinna abilinnapea Mait Metsamaa.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1999

• 13. aprill – Mikael Raihhelgauz, Eesti esseist ja kirjanduskriitik

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 1999

• 4. jaanuar – Jaak Tamm, Eesti poliitik
• 10. jaanuar – Ilmar Torn, eesti graafik
• 14. jaanuar – Jerzy Grotowski, poola teatrilavastaja
• 15. jaanuar – Urmas Mikk, eesti graafik
• 23. jaanuar – Vaike Rannet, eesti kirjanik
• 5. veebruar – Wassily Leontief, USA majandusteadlane
• 7. veebruar – Ḩusayn, Jordaania kuningas
• 8. veebruar – Iris Murdoch, inglise-iiri kirjanik
• 15. veebruar – Hugo Lepnurm, eesti organist ja helilooja
• 22. veebruar – Voldemar Vaga, eesti kunstiajaloolane
• 7. märts – Stanley Kubrick, ameerika filmilavastaja
• 7. märts – Elle Tikerpäe, eesti graafik ja karikaturist
• 12. märts – Yehudi Menuhin, ameerika viiuldaja ja dirigent
• 12. märts – Abi Zeider, Eesti trompetist
• 13. märts – Anton Raadik, eesti poksija
• 21. märts – Hardi Tiidus, eesti ajakirjanik ja tõlkija
• 30. märts – Aksel Küngas, eesti näitleja ja pedagoog
• 17. aprill – Vladimír Macura, tšehhi kirjanik ja kirjandusteadlane
• 20. aprill – Anna Klas, Eesti pianist ja pedagoog
• 20. aprill – Ivar Trikkel, eesti ajakirjanik ja pedagoog
• 25. aprill – Michael Morris, kolmas parun Killanin, iiri spordijuht
• 29. aprill – Toivo Aare, eesti ajakirjanik
• 8. mai – Heino Kask, eesti spordiajakirjanik
• 14. mai – Vambola Maavara, eesti bioloog
• 16. mai – Lembit Oll, eesti maletaja
• 19. mai – Helene Johani, eesti raamatukogu- ja raamatuteadlane
• 30. mai – Kalju Lepik, eesti kirjanik
• 27. juuni – Anatoli Paal, eesti tööstusjuht
• 1. juuli – Viktor Tšebrikov, Nõukogude riigitegelane
• 2. juuli – Madis Oviir, eesti vaimulik
• 2. juuli – Mario Puzo, ameerika kirjanik
• 17. juuli – Harry Õiglane, eesti füüsik
• 23. juuli – Hassan II, Maroko kuningas
• 3. august – Tarmo Pihlap, eesti laulja
• 5. august – Anu Narusk, eesti sotsioloog
• 8. august – Paavo Rintala, soome kirjanik
• 14. august – Harry Matskin, Eesti spordiajakirjanik
• 31. august – Erna Abel, eesti suusataja ja treener
• 2. september – Madis Oviir, eesti vaimulik
• 8. september – Birgit Cullberg, rootsi baleriin ja koreograaf
• 8. september – Henn Saari, eesti keeleteadlane
• 20. september – Raissa Gorbatšova, Mihhail Gorbatšovi abikaasa
• 21. september – Aulin Rimm, eesti skulptor
• 26. september – Uno Kaljulaid, eesti matemaatik
• 26. september – Helgi Ridamäe, eesti muusikaajaloolane
• 30. september – Dmitri Lihhatšov, vene kirjandusteadlane ja kultuuriloolane
• 3. oktoober – Aleksander Gavrilov, Eesti onkoloog
• 11. oktoober – Voldemar Pinn, eesti pedagoog ja psühholoog
• 12. oktoober – Wilt Chamberlain, ameerika korvpallur
• 12. oktoober – Mait Metsamaa, eesti ettevõtja
• 14. oktoober – Julius Nyerere, Tansaania riigitegelane
• 17. oktoober – Voldemar Peil, eesti teatrikunstnik
• 19. oktoober – Nathalie Sarraute, prantsuse kirjanik
• 21. oktoober – Raul Roomeldi, eesti matemaatik
• 26. oktoober – Johannes Käbin, EKP tegelane
• 28. oktoober – Rafael Alberti, hispaania kirjanik
• 3. november – Peeter Müürsepp seenior, eesti mehaanikateadlane ja teadusajaloolane
• 6. november – Mihkel Aitsam, eesti pedagoog ja kodu-uurija
• 12. november – Iko Maran, eesti kirjanik
• 23. november – Arvi Siig, eesti luuletaja
• 5. detsember – Karin Mark, eesti antropoloog
• 10. detsember – Franjo Tudjman, Horvaatia riigitegelane
• 18. detsember – Robert Bresson, prantsuse filmilavastaja
• 19. detsember – Desmond Llewelyn, Briti (Walesi) näitleja
• 24. detsember – Erika Esop, eesti kirjanik

Nobeli auhinnad

• füüsika – Gerardus 't Hooft, Martinus Veltman
• keemia – Ahmed Zewail
• meditsiin – Günter Blobel
• kirjandus – Günter Grass
• rahu – Piirideta Arstid
• majandus – Robert Mundell