Kromosoom

Kromosoomid (kreeka keeles chroma – 'värvus', soma – 'keha') on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed). Ka bakterite ja viiruste genoomset DNA-d nimetatakse sageli kromosoomiks.^[1]

Inimese (naise) kromosoomid

Kromosoomid asuvad rakutuumas ning nende arv on liigispetsiifiline. Näiteks inimese somaatilistes ehk keharakkudes on 46 kromosoomi. Kromosoom koosneb ühest pikast DNA molekulist ja sellega seondunud valkudest. Geenid ja mittegeensed DNA-järjestused paiknevad kromosoomis lineaarselt ja kindlas järjekorras. Kromosoom sisaldab DNA-ga massivõrdses koguses histoone (aluselised valgud), varieeruvas hulgas mittehistoonseid (happelisi) valke ja väheses koguses RNA-d. Kromosoomide DNA, valkude ja RNA kompleksi nimetatakse kromatiiniks.^[2]

Raku jagunemisel (mitoosis ja meioosis) kromosoomid kondenseeruvad ehk pakitakse valkude abil tihedalt kokku. See on vajalik selleks, et DNA jaguneks kahe moodustuva tütarraku vahel võrdselt. Mitoosi ja meioosi pro- ja metafaasis koosneb kromosoom kahest identsest kromatiidist (tütarkromatiidid), mis on ühendatud tsentromeeriga. Tsentromeerile kinnituvad kääviniidid, millega kumbki tütarkromatiid tõmmatakse anafaasis raku vastaspoolustele.^[3]

Tsentromeer jagab kromosoomi tavaliselt kaheks osaks, kuid mõnes kromosoomis esineb sekundaarsoonis, mis eraldab väikese (keraja) tipuosa, nn. satelliidi. Meioosi ja mitoosi profaasi kromosoomidel esinevad heterokromatiinsed paksendid (tihedamini pakitud DNA-alad) ehk kromomeerid.^[4]

Kromosoomide erivormid on lambihari- ja hiidkromosoomid.^[4]

Kromosoomi otstes paiknevad DNA kordusjärjestused, mida nimetatakse telomeerideks. Telomeerid kaitsevad kromosoomis olevat DNA-d lagundamise eest, takistavad DNA otsade ühinemist ja soodustavad täpset DNA replikatsiooni ilma DNA kadudeta. ^[5]

Vaata ka

• Gonosoom