From Wikipedia, the free encyclopedia
Õigeusu kirik Eestis on tegutsenud Eesti territooriumil sajandeid, õigeusu preestrid ja kogudused tegutsesid Eesti aladel juba alates 11. sajandist.[1] Suur osa Kagu-Eesti elanikest (setud) on traditsiooniliselt õigeusu kiriku liikmed. Mujal Eestis jäi õigeusu kiriku mõju väheseks. Alles 19. sajandil algas eestlaste suurem õigeusku siirdumine. Usuvahetuse üheks põhjuseks oli õigeusklikele maade jagamine: suur osa eestlastest lootis koos "tsaari usuga" maad ja muid kergendusi saada. Usuvahetuses mängis olulist rolli ka talupoegade vaen mõisnike ja neid toetavate luterlike pastorite vastu. Usuvahetusega sooviti vabaneda "sakste" ülemvõimu alt.
 |
See artikkel räägib õigeusu kiriku ajaloost Eesti aladel. Tänapäeval Eestis tegutsevate õigeusu kirikuorganisatsioonide kohta vaata lähemalt artiklitest Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik. |
 | See artikkel vajab toimetamist. |
.jpg)
Eesti territooriumil asunud õigeusu kogudused allusid aastatel 1721–1917 Venemaa õigeusu kiriku kõrgeimale kiriklik-riiklikule valitsusorganile Pühimale Valitsevale Sinodile.
Põhjasõja lõpetanud Uusikaupunki rahuleppega (1721) tagati Liivi- ja Eestimaal luterlastele seni kehtinud usuvabadus, kuid juurde tuli õigeusk.[2] Pärast Põhjasõja käigus toimunud Eesti alade vallutamist võeti Moskva tsaaririigi õigeusku kuuluvate vägede usuliseks teenistuseks üle kohalikud luteri usu kirikud: Tartu vallutamise järel võeti krahv Boriss Šeremetevi käsul 1704. aastal üle Jaani kirik; Tallinnas anti 1716. aastal Eesti- ja Liivimaa kindralkuberner Aleksandr Menšikovi korraldusel õigeusklike käsutusse linnast lahkunud Rootsi garnisonile kuulunud Püha Miikaeli kirik. Tallinnas ehitati 1721. aastal maavägede jaoks Jumalaema Sündimise kirik, kuhu Peterburist viidi Jumalaema Kaasani ikooni koopia ning vanaaegne kokkupandav sõjaväeikoon sama kujutisega. Ikooni järgi hakatigi kirikut kutsuma Jumalaema Kaasani ikooni kirikuks. Sõjamereväelaste jaoks rajati Tallinna sadamasse keisrinna Anna Joannovna käsul aastatel 1752–1755 Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik.
Esimestel aastatel pärast Põhjasõda allusid õigeusu kogudused Moskva ja kogu Venemaa patriarhi aujärjehoidjale, Pihkva ja Narva piiskopile metropoliit Stefanusele.
Aastatel 1725–1736 kuulusid Venemaa õigeusu kiriku kogudused Tallinna kubermangus Pihkva piiskopkonda (ru) v.a Tallinna, Narva ja Paldiski, mis alates 1764. a olid Peterburi piiskopkonna koosseisus, mille piiskopil oli ka Tallinna piiskopi tiitel. Pihkva ja Narva ülempiiskop (1718–1725) Feofan (Prokopovitš); (1725) Feofilakt (Lopatinski); (1725–1731) Rafail (Zaborovski). Riia kubermangu (Lõuna-Eesti) õigeusu kogudused kuulusid aga Pihkva, Irboska ja Narva piiskopkonda, mille piiskopil oli ka Riia piiskopi tiitel. Koguduste paremaks valitsemiseks asutati Riias 1727. aastal vaimulik kontor, mis 1739. aastal nimetati ümber vaimulikuks valitsuseks ja 1750. aastal Liivimaa Vaimulikuks Valitsuseks.
1764. aasta 14. juuni ukaasiga liideti Eestimaa kubermangu õigeusu kogudused Peterburi piiskopkonnaga. Kohapealsete koguduste administratiiv- ja vaimulike asjadega tegeles Narva vaimulik valitsus ja Eestimaa Vaimulik Valitsus (1798–1817). 1764. aastal nimetati Pihkva, Irboska ja Narva piiskopkond, Pihkva ja Riia piiskopkonnaks, 1799. aastal aga Pihkva, Liivimaa ja Kuramaa piiskopkonnaks.
1817. aasta 5. augustil moodustati Peterburi piiskopkonna Tallinna vikaarpiiskopkond ehk abipiiskopkond eesotsas vikaar- ehk abipiiskopiga, kes allus Peterburi metropoliidile.
1833. aastal moodustati Pihkva, Liivimaa ja Kuramaa piiskopkonnast, Pihkva ja Liivimaa piiskopkond. 1836. aasta 14. septembri ukaasiga moodustati Riia vikaarpiiskopkond eesotsas Riia vikaarpiiskopiga, kes allus Pihkva piiskopile, 1836. aastal liideti Lõuna-Eesti õigeusu kogudused Riia vikaarpiiskopkonnaga. Riia vikaarpiiskopi kõrval jätkas tegevust Liivimaa vaimulik valitsus. 1850. aastal moodustati neile aladele Riia vikaarkonnast iseseisev Riia piiskopkond. Piiskopkonda kuulusid Liivimaa kubermang, Kuramaa kubermang ja osalt ka Eestimaa kubermangu alad.
Pikemalt artiklites Riia vikaarpiiskopkond, Riia ja Miitavi piiskopkond ja Riia piiskopkond (õigeusu kirik) Pikemalt artiklis Riia vikaarpiiskop: Filaret I (1842–1848), Platon I (1848–1850). Riia ja Miitavi piiskopid: Platon I (1850–1867), Veniamin (Karelin) (1870–1874), Serafim (Protopopov) (1874–1877), Filaret (Filaretov) (1877–1882), Donat (Babin-Sokolov) (1882–1887), Arseni (Brjantsev) (1887–1897), Agafangel (Preobraženski) (1897–1910), Joann (Smirnov) (1910–1917), Jossif (Petrovõhh) (1917–1918), Platon (Kulbusch) (1918–1919).
Pikemalt artiklis Usuvahetusliikumine19. sajandi 1840. aastatel Liivimaa kubermangus ja 1880. aastatel Eestimaa kubermangu läänepoolsetel aladel toimus sotsiaalne protestiliikumine, mille käigus astus märkimisväärne osa nende alade maaelanikkonnast õigeusku. Usuvahetusliikumise peamiseks motiiviks on peetud eesti ja läti talupoegade lootusi parandada oma majanduslikku olukorda, omandades maad ja saavutades mõisakoormiste kergendamise. Samuti väljendus liikumises protest baltisaksa mõisnike mõju all olnud luterliku kiriku vastu. 1846. aastal rajati Riia Vaimulik Seminar esialgu vaimuliku koolina Riia vikaarpiiskopi alluvuses, erinevalt vene vaimulikest seminaridest, kuhu võeti vaid vaimulike lapsi, lubati Riia kooli ka talupoegade lapsed. 1846. aasta 26. jaanuaril andis Venemaa keiser Nikolai I korralduse asutada Liivimaa kubermangu igasse vasttekkinud õigeusukogudusse kihelkonnakool ja õigeusu abikoolid. Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangu Eesti osas oli 1884/85. õppeaastaks juba 315 õigeusu kihelkonnakooli.
1846. aastal loodi õigeusu kiriku Pärnu praostkond, Võru praostkond, Saaremaa praostkond ja Tartu praostkond, 1851. aastal Viljandi praostkond Liivimaa kubermangus.
25. veebruaril 1850 kinnitas keiser Nikolai I Pühima Sinodi ettepaneku Riia vikaarpiiskopkonna muutmisest iseseisvaks piiskopkonnaks, mille jurisdiktsiooni alla kuulusid Kura- ja Liivimaa õigeusu kogudused. Pihkva ja Liivimaa piiskopkonnast moodustati Pihkva ja Porhovi piiskopkond. Liivimaa vaimulik valitsus suleti ja tema asemele asutati Riia vaimulik konsistoorium. 1850. aastal elas piiskopkonna territooriumil peaaegu 146 000 õigeusklikku, kelle käsutuses oli 109 kirikut ja 2 kloostrit. 1865. aastal ühendati Riia piiskopkonnaga Eestimaa kubermangu õigeusu kogudused.
Ülempiiskop Platoni valitsusajal ehitati piiskopkonda täiendavalt 44 uut kirikut, 1866. aastaks oli õigeusklike arv kasvanud kuni 180 000-ni.
Sinodi 9. aprilli 1866. aasta ukaasiga asutati piiskopkonnas Tallinna vikaarpiiskopkond eesotsas Tallinna vikaarpiiskopiga, Riia piiskopi alluvuses. 1887. aastal loodi Peterburi piiskopkonnas Narva vikaarpiiskopkond ja Narva kogudused jäid kuni Eesti iseseisvumiseni Peterburi piiskopkonda. Loode-Venemaa vaimulikuks juhiks (1860–1892) oli Peterburi ja Novgorodi metropoliit, Issidor. Venemaa keisririigi ajal allusid Venemaa õigeusu kiriku Riia ja Miitavi piiskopile, tema haldusalas olnud Riia piiskopkonna Tallinna vikaarpiiskopkond, mis Eestis jagunesid praostkondadeks ja piirkondlikeks kogudusteks. Tallinna vikaarpiiskopiks oli piiskop Kristofor ja seejärel nominaalseks piiskopiks Nikolai (Kassatkin) (1836–1912), kes tegutses Jaapanis õigeusu kiriku misjonärina.
Riia ja Miitavi ülempiiskop Arseni (Brjantsev) tema kümneaastase valitsemise ajal ehitati Eestis mh (1889) Jumalaema Sündimise kirik Alajõel, Peipsi järve kaldal, (1893) Narva-Jõesuu Püha Vladimiri kirik Narva-Jõesuus, (1895) Jõhvi Jumalailmumise kirik Jõhvis ja üldse püstitati tema valitsusajal 22 pühakoda. Koos vürst Šahhovskoiga oli Arseni 1891. aastal avatud Kuremäe Jumalaema Uinumise nunnakloostri rajamise eestvedajaks ning 1895. aastal pühitses ülempiiskop selles kloostris sisse kaks kirikut: pühade Siimeoni ja Anna ning püha Sergi kiriku.
.jpg)
Eestimaa kuberneri, vürst Sergei Šahhovskoi valitsusajal alustati Neeva Aleksandri peakiriku püstitamist Tallinnas, Toompeal. Ehitust alustati 1894. aastal ja see valmis 1900. aastal.
Agafangel (Preobraženski) valitsemise ajal ehitati Eestis ja 1898. aastal pühitses valitseja Agafangel Sillamäe Jumalaema Kaasani pühakuju kiriku Sillamäel ja Valga Issidori peakiriku Valgas, 1900. aastal Tallinna Neeva Aleksandri peakiriku ning Rakvere Jumalaema Sündimise kiriku, 1902. aastal Kuremäe nunnakloostri abikiriku Tallinnas ja 1904. aastal Tapa Ristija Johannese kiriku Tapal, 1910. aastal Kuremäe nunnakloostri Jumalaema Uinumise peakiriku.
Riia piiskopkonna Tallinna vikaarpiiskopkonda kuulusid Eestimaa kubermangus: Tallinnas tegutsenud kogudused: Tallinna Aleksander Nevski kogudus, Aleksander Nevski katedraali juures; Tallinna Surnuaia (Aleksandri) kogudus/Tallinna Surnuaia Aleksander- Nevski kiriku kogudus, Tallinna Aleksander Nevski kalmistu kiriku juures; Tallinna Issanda Muutmise ehk Preobraženski kogudus, Tallinna Issanda Muutmise Peakiriku juures ja Vladimiri Jumalaema kirik[3]; Tallinna Nikolai kogudus, Tallinna Nikolai kiriku juures; Tallinna Kopli kogudus, Tallinna Püha piiskop Nikolause kiriku juures; Tallinna Kaasani kogudus, Tallinna Kaasani kiriku juures; Tallinna Simeoni kogudus, Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kiriku juures.
Haapsalu alade praostkonnas: Emmaste Jumalaema Sündimise kogudus, Emmaste Jumalaema Sündimise kirik (vene k. Эммастская Рождество-Богородинская церковь) Emmastes; Haapsalu Maria-Magdaleena kogudus, Haapsalu Püha Maria-Magdaleena kirik ja abikirik Haapsalu Püha Neeva Aleksandri kirik Haapsalus; Kullamaa Püha Nikolai kogudus Kullamaa Püha Nikolai kirik Sillal; Emmaste-Lelu, hiljem Emmaste–Kuriste kogudus Kuriste kirik; Pootsi-Kõpu Püha Kolmainu kogudus, Kõpu õigeusu kirik Kõpul; Kõrgessaare Kristuse Sündimise kogudus, Kõrgessaare Kristuse Sündimise kirik Kõrgessaares; Lihula Püha Neeva Aleksandri kogudus Lihula Püha Neeva Aleksandri kirik; Mäemõisa Nikolai kogudus, Mäemõisa Püha Nikolause kirik, Sinalepas; Paadrema Püha Kolmainu kogudus, Paadremaa Püha Kolmainu Jumala kirik; Pühalepa-Kuri kogudus, Pühalepa Issanda Taevaminemise kirik; Harju-Risti kogudus, Harju-Risti õigeusu kirik; Uue-Virtsu Kristuse Sündimise kogudus Uue-Virtsu Kristuse Sündimise kirik Kõmsil; Vormsi Issanda Ülestõusmise kogudus, Vormsi Ülestõusmise kirik Hullo; Väike-Lähtru Jumalasünnitaja Sündimise kogudus Väike-Lähtru Jumalasünnitaja Sündimise kirik Väike-Lähtru.
Revali ja Weissensteini alade praostkonnas: Angerja Issanda Taevaminemise kogudus, Angerja Issanda Taevaminemise kirik; Aruküla Püha Kolmainu kogudus Aruküla Püha Kolmainu kirik; Juuru Püha Vassili Suure kogudus Juuru Püha Vassili Suure kirik; Kuimetsa Ristija Johannese kogudus Kuimetsa Ristija Johannese kirik; Leesi Püha Nikolai kogudus Leesi Püha Nikolai kirik; Märjamaa Jumalaema Kaitsmise kogudus Märjamaa Jumalaema Kaitsmise kirik; Paide kogudus Paide Jumalaema Uinumise kirik; Paldiski Georgi kogudus Paldiski Püha Georgi kirik; Paldiski Nikolai kogudus Paldiski Nikolai kirik; Tallinna Issandamuutmise kogudus; Tallinna Kopli Nikolai kogudus; Tallinna Nõmme kogudus; Tallinna Surnuaia (Aleksandri) kogudus; Tapa Ristija Johannese kogudus Tapa Ristija Johannese kirik; Türi Püha Kolmainu Jumala kogudus, Türi Püha Kolmainu Jumala kirik; Velise Ristija Johannese kogudus, Velise Ristija Johannese kiriku juures.
Wesenbergi alade praostkonnas: Jõhvi Jumalailmumise kogudus, Jõhvi Issanda Ristimise kirik; Kangru Georgi kogudus Kangru Püha Georgi kirik; Narva Kreenholmi Kristuse Ülestõusmise kogudus Narva Issanda Ülestõusmise peakirik; Rakvere Jumalaema Sündimise kogudus Rakvere Jumalaema Sündimise kirik; Sillamäe kogudus, Sillamäe Jumalaema Kaasani pühakuju kirik.
Riia piiskopkonnas Liivimaa kubermangu Tartu kreisis: Ilmjärve kogudus, Ilmjärve Jumalailmutamise kirik; Kaarepere kogudus, Kaarepere Suzdali Vaga Evfimi ja Egiptuse Vaga Maria kirik; Kastolatsi Neitsi Maarja Rõõmukuulutamise kogudus, Kastolatsi Neitsi Maarja Rõõmukuulutamise kirik; Kavilda Aleksandri kogudus, Kavilda Püha Aleksandri kirik; Kärkna-Lähte kogudus; Laatre Pühavaimu kogudus, Laatre Pühavaimu kirik; Laiuse kogudus, Laiuse Jumalaema Sündimise kirik; Maaritsa kogudus; Nõo kogudus, Nõo Püha Kolmainu kirik; Priipalu kogudus; Rannu Issanda Jeruusalemma Minemise kogudus, Rannu Issanda Jeruusalemma Minemise kirik; Rõngu Taevaminemise kogudus, Rõngu Taevaminemise kirik; Saare-Uhmardu kogudus, Uhmardu Ristija Johannese kirik; Saduküla Vaga Joosepi kogudus; Tartu Aleksandri kogudus, Tartu Püha Aleksandri kirik; Tartu Jüri kogudus, Tartu Püha Jüri kirik; Võnnu-Kärsa kogudus, Võnnu Kristuse Sündimise kirik.
Võru kreisis: Antsla kogudus; Haanja-Plaani kogudus, Haanja-Plaani Püha Nikolai kirik; Kaika kogudus, Kaika Püha Kolmainu Jumala kirik; Karula Jumalaema Kaitsmise kogudus, Karula Jumalaema Kaitsmise kirik; Kähri Miikaeli kogudus, Kähri Püha Mihaeli kirik; Laanemetsa Peetri ja Pauli kogudus, Laanemetsa Püha Peetri ja Pauli kirik; Luhamaa kogudus; Mõniste-Ritsiku Ristija Johannese kogudus, Ritsiku Ristija Johannese kirik; Räpina Sakariase ja Elisabeti kogudus, Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti kirik; Timo kogudus, Timmo Taevaminemise kirik; Valga Eesti peakiriku kogudus; Valga Issidori peakiriku kogudus Valga Issidori peakirik; Valga Nikolai kogudus Valga Jumalaema Vladimiri Ikooni ja Preestermärter Issidori kirik; Võru kogudus.
Pärnu kreisis: Halliste-Penuja kogudus; Häädemeeste kogudus, Häädemeeste Issanda Muutmise kirik; Jaagupi-Uduvere kogudus, Jaagupi-Uduvere Püha Jakobuse kirik; Jõõpre Püha Suurkannataja Georgiuse kogudus, Jõõpre Püha Georgiuse kirik; Kalli Ristija-Johannese kogudus, Kalli Ristija-Johannese kirik; Kastna kogudus, Kastna Püha Arseniuse kirik; Kihnu Nikolai kogudus, Kihnu Püha Nikolai kirik; Kilingi Nikolai kogudus, Kilingi Püha Nikolai kirik; Kärgu kogudus; Laiksaare kogudus, Laiksaare Ristija-Johannese kirik; Lelle kogudus, Lelle Püha Kolmainu Jumala kirik; Mõisaküla Püha Vaimu kogudus; Pootsi-Kõpu kogudus, Pootsi-Kõpu Püha Kolmainu kirik; Pärnu Johannese eesti kogudus; Pärnu Issandamuutmise kogudus; Seli-Tõstamaa kogudus, Seli Püha Vassili kirik; Sindi kogudus; Surju kogudus, Surju Jumalaema Sündimise kirik; Tahkuranna kogudus, Tahkuranna Jumalasünnitaja Uinumise kirik; Tori kogudus, Tori Kristuse Sündimise kirik; Tõhela-Murru kogudus, Tõhela Ristija Johannese kirik; Uruste kogudus, Uruste Issanda Taevaminemise kirik; Vändra kogudus, Vändra Püha Peetri ja Pauli kirik.
Viljandi kreisis: Arussaare Issanda Taevaminemise kogudus, Arusaare Taevaminemise kirik; Helme-Tõrva Kristuse Sündimise kogudus Helme-Tõrva Kristuse sündimise kirik; Kaansoo kogudus; Kabala Püha Peetri ja Pauli kogudus; Karksi-Nuia Püha Aleksei kogudus Karksi Püha Aleksiuse kirik; Kikevere Jumalaema Uinumise kogudus, Kikevere Jumalaema Uinumise kirik; Lalsi Püha Nikolause kogudus, Kolga-Jaani Püha Nikolai kirik; Põltsamaa Pühavaimu kogudus Põltsamaa Pühavaimu kirik; Suislepa Püha Katariina kogudus, Suislepa Püha Katariina kirik; Suure-Jaani Peeter-Pauli kogudus, Suure-Jaani Püha Peetri ja Pauli kirik; Tuhalaane Jumalaema Uinumise kogudus Tuhalaane Jumalaema Uinumise kirik; Tänassilma Arsenios Suure kogudus Tänassilma Arsenios Suure kirik; Viljandi kogudus.
Kuressaare kreisis: Kuressaare Püha Nikolai kogudus Kuressaare Püha Nikolai kirik; Laimjala Vassilius Suure kogudus Laimjala Vassilius Suure kirik; Leisi Püha Olga kogudus Leisi Püha Olga kirik; Levala Püha Neeva Aleksandri kogudus Levala Püha Neeva Aleksandri kirik; Lümanda Issanda Muutmise kogudus Lümanda Issanda Muutmise kirik; Metsküla Issanda Templisseviimise kogudus Metsküla Issanda Templisseviimise kirik; Muhu-Hellamaa Peetruse ja Pauluse kogudus Muhu-Hellamaa Peetruse ja Pauluse kirik; Muhu-Rinsi Neitsi Maria Kaasani Pühakuju kogudus, Muhu-Rinsi Kaasani Jumalaema kirik; Mustjala Prohvet Eeliase kogudus Mustjala Prohvet Eeliase kirik; Mõnnuste Kolmainu Jumala Ilmumise kogudus Mõnnuste Jumala Ilmumise kirik; Piila Peaingel Miikaeli kogudus Piila Peaingel Miikaeli kirik; Pärsama Püha Innokenti kogudus Pärsama Püha Innokenti kirik; Reomäe Apostel Andrease kogudus Reomäe Püha Andrease kirik; Tiirimetsa Kristuse Sündimise kogudus Tiirimetsa Kristuse Sündimise kirik; Torgu Apostel Johannese kogudus Torgu Apostel Johannese kirik; Tornimäe Neitsi Maria Kaitsmise kogudus, Tornimäe Jumalaema Kaitsmise kirik; Ööriku Püha Kolmainu kogudus, Ööriku Püha Kolmainu Jumala kirikus.
Pihkva piiskopkonna Narva kogudused: Alajõe Jumalaema Sündimise kogudus, Alajõe Jumalaema Sündimise kirik; Jaama Püha Nikolause kogudus Vasknarva vallas Jaama Püha Nikolause kirik; Krivasoo Aleksander Nevski kogudus, Krivasoo Aleksander Nevski kirik; Lohusuu Jumalailmumise kogudus Lohusuu Jumala Ilmumise kirik; Mustvee Kolmainu Jumala kogudus, Mustvee Kolmainu Jumala kirik; Mustvee Nikolai kogudus, Mustvee Püha Nikolause kirik; Narva Eesti Nikolai kogudus Jaanilinna Püha Imetegija Nikolai kirik; Narva Lunastaja Issandamuutmise kogudus Narva Issanda Muutmise peakirik; Narva Jumalaema Uinumise kogudus Jaanilinna Jumalaema Uinumise kirik; Narva Püha Kolmainu kogudus Narva Kolmainu kirik; Narva Vladimiri kogudus Vladimiri vennaste koguduse kirik; Narva (Jumalaema Ilmutamise) Znamenja kogudus Narva Jumalaema Ilmutamise kirik; Narva-Jõesuu Püha Vladimiri kogudus Narva-Jõesuu Püha Suurvürst Vladimiri kirik; Nina Jumalaema Kaitsmise kogudus, Nina Jumalaema Kaitsmise kirik; Nizõ Mihhaili kogudus Nizõ Mihhaili kirik; Olga-Risti Nikolai kogudus Olgin Kresti Nikolai kirik; Piirisaare kogudus Piirissaare Peeter-Pauli kirik; Pärnu Püha Suurmärter Jekateriina kogudus, Pärnu Suurmärter Katariina kirik[küsitav]; Skamja Püha Eliase kogudus, Skamja Püha Eliase kirik; Tallinna Aleksander Nevski kogudus, Tallinna Aleksander Nevski kirik; Tallinna Püha Nikolai kogudus, Tallinna Püha Nikolai kirik; Tartu Uspenski kogudus, Tartu Jumalaema Uinumise kirik[küsitav]; Varnja Issanda Templisseviimise kogudus, Varnja Issanda Templisseviimise kirik; Vasknarva Prohvet Eeliase kogudus Vasknarva Prohvet Eeliase kirikuga.
Pikemalt artiklis Vene Õigeusu Kiriku Tallinna vikaarpiiskopkonna praostkondade ja koguduste loend, Eesti õigeusu koguduste loend, Riia piiskopkond30. märtsil 1917 ühendati Põhja-Liivimaa Autonoomse Eestimaa kubermanguga. Riia konsistoorium lõpetas oma tegevuse Venemaa Ajutise Valitsuse 30. märtsi 1917 määruse alusel ning eestlastest õigeusu vaimulikud alustasid oma rahvusliku kiriku organiseerimist. Juulis 1917 kiitis Venemaa õigeusu kiriku sinod kohalike õigeusklike taotlustele vastu tulles heaks Eestimaa kubermangu piires Riia ja Miitavi piiskopkonna Tallinna vikariaadi avamise.
8. augustil 1917 tegid koguduste esindajad Tartus ettepaneku Riia piiskopkonna Tallinna vikaarpiiskopkonna moodustamiseks, kuhu oleksid kuulunud kõik Eesti territooriumil asuvad õigeusu kogudused. 10. augustil 1917 valis Riia piiskopkonna täiskogu eesti sektsioon Tallinna vikaarpiiskopi kandidaadiks eestlase Paul Kulbuschi, Peterburi Püha Issidori eesti koguduse esipreestri, kes pühitseti ametisse 31. detsembril 1917. 25. veebruaril 1919 tõid Eesti saadikud piiskopkonna nõukogu Tartust Tallinnasse Pikale tänavale majja nr 64.
.jpg)
Pikemalt artiklis Eesti Apostlik-Õigeusu KirikPärast Venemaa keisririigi lagunemist 1918. aastal võttis Eesti Ajutine Valitsus 19. aprillil 1919 vastu "Kreekakatoliku kiriku valitsuse ja koguduste omavalitsuse ajutise korralduse", mille järgi tunnistati Eesti Vabariigis kehtivaks Moskvas aastatel 1917–1918 peetud ülevenemaalisel õigeusu kirikukogul vastu võetud õigeusu kirikuseadused. Kirikuseaduse põhjal määras praostkondade piirid piiskopkonna täiskogu ehk sinod. 1919. aasta juunis moodustati Eesti Piiskopkonna Nõukogu määrusega Tallinna piiskopkonda kuni 1918. aastani Vene Õigeusu Kiriku Pihkva piiskopkonda kuulunud Petserimaa kogudustest Petseri praostkond. 1920. aasta 10. mail tunnustasid Nõukogude Venemaal asunud Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinod, Vene Õigeusu Kiriku Kõrgeim Kirikunõukogu ja Moskva ja kogu Venemaa patriarh Tihhon Eesti õigeusu piiskopkonna autonoomiat.
Eesti õigeusklikud moodustasid Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku, mis siirdus 1923. aastal Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhaadi jurisdiktsiooni. See vormistati 7. juulil 1923 Konstantinoopoli patriarhi Meletios IV tomos'ega.
Vahetult pärast Nõukogude võimu kehtestamist Balti riikides 1940. aastal (vt Juunipööre) kutsuti Eesti ja Läti õigeusu kirikute juhid 1941. aasta kevadel Moskvasse, kus nad olid sunnitud tunnistama alluvust Moskva patriarhaadile.
Saksa okupatsiooni algusega Eestis taastas EAÕK oma senise struktuuri ja alluvuse Konstantinoopoli oikumeenilisele patriarhaadile. EAÕK venekeelne Narva piiskopkond keeldus metropoliit Aleksandrile kuuletumast ja jäi Moskva patriarhaadi alluvusse. 1942. aastal tunnustasid Saksa okupatsioonivõimud kahe kiriku olemasolu okupeeritud Eestis.
Nõukogude okupatsiooni eest 1944. aastal Läände pagulusse läinud metropoliit Aleksander ja umbes 20 vaimulikku säilitasid EAÕK põhikirjalise õigusliku järjepidevuse eksiilis, sellal kui Eestis EAÕK likvideeriti.
Eesti NSV-s asusid 1945. aastal õigeusu kiriku asju korraldama Vene Õigeusu Kiriku esindajad, mille tulemusena moodustati Eestis õigeusu kogudustest Vene Õigeusu Kiriku Tallinna ja Eesti piiskopkond. Eesti taasiseseisvumisprotsess tõi enesega kaasa ka Nõukogude okupatsiooni ajal likvideeritud organisatsioonide taastamise. Eestis tegutsenud õigeusu piiskopkonnas kujunes kaks leeri - ühed soovisid säilitada senise status quo ja alluvuse Moskva patriarhaadile, teised taastada okupatsioonieelse EAÕK tegevuse Eestis Konstantinoopoli patriarhaadi kanoonilises alluvuses. EAÕK oli säilitanud oma põhikirjalise tegevuse paguluses ja tema tegevus Eestis taastati 1993. aastal õigusliku järjepidevuse alusel.
Pikemalt artiklis Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu KirikMoskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (MPEÕK) moodustati Eesti Õigeusu Kiriku nime all vastavalt Moskva Patriarhaadi Pühima Sinodi otsusele 11. augustist 1992, millega taasjõustati patriarh Tihhoni 1920. aasta otsus Eesti õigeusu piiskopkonnale autonoomia andmise kohta.
Tegelikult moodustati Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik alates 1945. aastast Eesti territooriumil tegutsenud Vene Õigeusu Kiriku Tallinna ja Eesti piiskopkonna järglasena. Ajalooliselt ja õiguslikult peab MPEÕK ennast siiski 1920. aastal asutatud autonoomse Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku õigusjärglaseks, olles kuulutanud kanooniliselt vigaseks selle kiriku mineku Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi jurisdiktsiooni alla 1923. aastal.
Sellest tulenevalt ollakse tülis ja vaidluses ennast sama kiriku õigusjärglaseks pidava ja Eesti võimude poolt sellena 1993. aastal tunnustatud Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikuga, mis tegutseb endiselt Konstantinoopoli patriarhi jurisdiktsiooni all.
20. augustil 2024 võttis Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku nõukogu oma istungil vastu kiriku uue põhikirja, eemaldades viited Moskva patriarhaadile. Lisaks sooviti muuta kiriku nime Eesti Õigeusu Kirikuks.[4] Täiendavalt on kirik esitanud oma visiooni alustatamaks konsultatsioone Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikuga, et leida võimalusi, kuidas tulevikus koondada kõik Eesti õigeusklikud ühtse kiriku alla.[5]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
