Paide Jumalaema Uinumise kirik

Paide Jumalaema Uinumise kirik ehk Paide Uspenski kirik oli õigeusu kirik Paides Järva maakonnas Paide Vallimäel, Tallinna tänava ja Valli tänava suunalisel Edelabastionil. Kirik ehitati 1862. aastal Peterburi kaupmehe Nikolai Russanovi toetusel ja eestvedamisel ning hävis 1993. aasta 29. aprillil tulekahjus.^[1]

Mahapõlenud õigeusu kiriku alusmüür Vallimäel. Puude tagant paistavad Paide ordulinnuse varemed

Ajalugu

Vajadus õigeusu koguduse järele Järvamaal tekkis juba enne 1861. aastat, kui Paides elas arvukalt õigeusklikke. Jumalateenistusi hakkas pidama Tallinna garnisoni kiriku teine preester Theodor Grigorjev kolm-neli korda aastas üüritud eramajas. Usklike arvu pideva kasvamisega suurenes ka vajadus alalise pühakoja ja preestri järele. Preester Grigorjevi ettevõtmisel pühitseti 5. aprillil 1861. aastal renditud eramajas Paide õigeusu "ajutise kiriku" nime kandev ühe altariga pühakoda. Uues hoones alustati korrapäraste jumalateenistustega ja alalise preestriga, kelleks määrati Tallinnast Paidesse elama asunud Theodor Grigorjev.^[2]

Uue ja suurema hoone ehitamiseks palus preester Grigorjev abi kaupmees Russanovilt, kes kiriku ehitamist 27 602 hõberubla ja 20 kopikaga toetas^[2]. Püstitatava kiriku asukohaks valiti Paide Vallimäe edelabastion^[3]. 1863. aasta 8. septembril pühitsesid uue kirikuhoone Novgorodi ja Peterburi metropoliit Issidor ja mitmed vaimulikud üle Eesti. Uus Paide Jumalaema Uinumise kiriku kirikuhoone (vene k. Вейсенштейнский Успенская церковь) oli Eestis pikka aega ainulaadne ja teistest 19. sajandi teisel poolel ehitatud õigeusu kirikutest erinev Bütsantsi stiilis puitehitis.

Kogudusel oli 1862. aastal 280 liiget, 1865. aastal juba 347. Kõige rohkem oli koguduse liikmeid 1902. aastal, mil nende koguarv oli 632. Järgnevatel aastatel see arv järk-järgult vähenes.^[2]

Kiriku juures tegutses õigeusu kihelkonnakool ja õigeusu abikool Vahastu mõisas.

1938. aastal oli koguduseliikmeid üle 200. Koguduse hooldajaks-preestriks oli A. Pops, kes on Lelle koguduses preestriks. Alaliselt viibis Paides ainult köster, kelleks on J. Taal. ^[4].

Paide õigeusklike kogudus liideti 1965. aastal Türi õigeusu kiriku kogudusega^[5] ning 1966. aastal anti Paide Muuseumile üle kirikuarhiiv, mis tähistas ühtlasi ka õigeusu koguduse tegevuse lõppu Paides^[6]. Pärast seda kasutati kirikuhoonet laona^[3].

Kirik põles 1993. aasta 29. aprillil, misjärel hoone lammutati kuni vundamendini.^[7]

Leid kiriku varemetest

2004. aasta mais alustas Paide Linnavalitsus kirikuvaremetel töid, eesmärgiga korrastada vundamendimüür ning katta varisemisohtlikud keldrid pinnasega. Tööde käigus leiti vundamendist vana pudel, milles oli kaltsupaberil dokument; samuti leiti lähedusest 19. sajandi teisest poolest pärinevad 14 Venemaa münti. Veekahjustuse tõttu oli enamik teksti loetamatu, sellelt võis siiski välja lugeda kiriku ehitamiseks eraldatud rahasummad ja mõne annetaja nimed ning kuupäeva 14. juuli 1860, mil kiri pudelisse pandi. Pudel arvatakse olevat osa nurgakivi panekuga müüri peidetust. Mündid ja ürik saadeti Järvamaa muuseumi.^[7][8]

Viited

1. "Vana pilt: Vene kirik Paides". Järva Teataja. 24. märts 2011. Vaadatud 4.5.2017.
2. "80-a. kirikujuubel Paides : Kui mitropoliit sõitis kuuehobuse tõllas pühitsema Jumalaema uinumise kirikut Paides". Järva Teataja. 2.9.1943. Vaadatud 4.5.2017.
3. "Uspenski kiriku tehnilise ülevaatuse aruanne" (PDF). 1984. Vaadatud 4.5.2017.
4. Paide Jumalaema-uinumise kirik 75-aastane., Uus Eesti, nr. 226, 19 august 1938
5. Juta Rikk (2008). Türi : kilde kihelkonna ja linna arengust IV osa. Paide: Kuma. Lk 131–135.
6. "Turismirada Vallimäel". Weissenstein.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 26.02.2017. Vaadatud 4.5.2017.
7. "Leid endise Vene kiriku varemetest". Weissenstein.ee. 19.5.2004. Originaali arhiivikoopia seisuga 30.03.2016. Vaadatud 5.5.2017.
8. Signe Kalberg (21.8.2004). "Ürik tuleb Tartu raamatukogust Järvamaa muuseumisse tagasi". Järva Teataja. Originaali arhiivikoopia seisuga 9.06.2007. Vaadatud 5.5.2017.