Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik
õigeusu kirik Tallinnas From Wikipedia, the free encyclopedia
Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik on õigeusu kirik Tallinnas, EAÕK Tallinna peapiiskopkonna peakirik, Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi katedraalkirik.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2016) |
.jpg)
See on neljas Põhjasõja järel Tallinna eeslinna ehitatud õigeusu kirik.
See asub sadama lähedal ning rajati aastatel 1752–1755 meremeeste algatusel. Kuna tollane rannajoon oli linnale märksa lähemal, asus kirik peaaegu veepiiril ning vundamendi jaoks tuli pinnast täita. Pärimuse järgi kasutatud selleks laevavrakke.
Ajalooline puithoone on Nõukogude ajal kannatada saanud, ent tänaseks põhjalikult restaureeritud. Kiriku taastamisega tegeles preester Meletios Ulm. 1963. aastal kogudus suleti ning hoones asus spordisaal. Samal ajal lammutati kiriku kellatorn ja tamburitorn. 1987. aastal anti hoone nelipühikoguduse Immaanuel kasutusse. 1999. aastal algatas metropoliit Stefanus kirikuhoone tagastamise ja 11. juulist 2001 on pühakoda taas Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku omanduses. Eestis külaskäigul olnud Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi Bartholomeos I õnnistusel algas aastal 2000 hoone restaureerimine, tööd kestsid 2004. aastani.
Kirikus on ainulaadne kreekapärane puust nikerdatud ikonostaas, kantsel ja kirikutoolid.
Kiriku altari- ja koguduseruumi kaunistavad Dolores Hoffmanni aastatel 2008 ja 2013–2014 loodud vitraažid.
Kirikus on kirikutarvete ja -kirjanduse pood.
Kiriku kellatornis on õigeusu kirikutekstiilide muuseum.
Kirikut kasutavad Tallinna Püha Siimeoni ja naisprohvet Hanna piiskoplik kogudus ja Tallinna Püha Georgi kogudus. Koguduse eesseisja on ülempreester Mattias (Madis) Palli, teine preester Markus Kooviste, kolmas preester Afrat (Ergo) Laas, neljas preester Justinus Kiviloo, diakon Marius Raudsepp.
Pikemalt artiklis Tallinna Püha Siimeoni ja naisprohvet Hanna piiskoplik kogudus
Koguduses teeninud preestrid[1]:
- preester Joann Anitkin, 1768
- pr. Dmitri Krinitski, 1768–1769
- pr. Dimitri Timofejev, 1762–1773
- ülempreester Joann Savitski, 1772–1782
- üpr. Feodor Lanevski, 1782–1797
- pr. Peeter Grigorjev, 1797–1808
- pr. Joann Zamenski, 1808–1836
- üpr. Simeon Stratonovitš, 12. august 1836–1850;
- üpr. Joann Zvadski, 1850–1857
- üpr. Simeon Stratonovitš, 1857–1859
- üpr. Nikolai Stratonovitš, 1859 – 19. aprill 1889
- üpr. Joann Orlov, 1889 – 14. detsember 1882
- pr. Feodor Bogoljubov, 14. detsember 1892 – 1894
- pr. Peeter Sobolev, 8. jaanuar 1894 – 18. oktoober 1896
- pr. Kristofer Bratoljubov, 18. oktoober 1896 – 7. veebruar 1901
- pr. Vladimir Pokrovski, 7. veebruar 1901 – 1918
- üpr. Anton Laar, 1918 – 27. märts 1919
- üpr. Nikolai Päts, 27. märts 1919 – 10. detsember 1936
- üpr. Joann Bogojavlenski, 10. detsember 1936 – 1. juuni 1946
- üpr. Georgi Aleksejev, 10. detsember 1936 – 1. juuni 1940;
- üpr. Georgi Aleksejev, 5. november 1941 – 10. mai 1943
- pr. Grigori Selivanov, 7. detsember 1943 – 1944
- pr. Jakov Timofejev, 20. veebruar 1944 – 12. juuni 1914
- pr. Mihhail Ridiger, 20. detsember 1942 – 11. märts 1944
- pr. Vassili Verjovkin, 1944
- pr. Mihhail Ridiger, 11. märts 1944 – 1945
- üpr. Jevgeni Jahontov, 7. märts 1944 – 22. oktoober 1945
- üpr. Pavel Kalinkin, 1945; 24. juuni 1946 – 3. veebruar 1950
- üpr. Vitali Täht, 30. september 1950 – detsember 1963
- üpr. Mattias Palli
- pr. Justinus Kiviloo
- pr. Afrat Laas
- pr. Margus Kooviste
- Georgios Oikonomidis, Ikonostaas : ajalooline ja kunstiline käsitlus, Tallinn, 2008. ISBN 9789985970355. Lk 19-45.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
