Riia piiskopkond (läti keeles Rīgas eparhija) on Läti Õigeusu Kiriku piiskopkond Läti lääneosas.
Piiskopi residents on Riias ja katedraaliks on Riia Kristuse Sündimise katedraal. Lisaks asuvad piiskopkonna aladel veel Liepāja Püha Nikolai katedraal ning Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal. Piiskop on Riia ja kogu Läti metropoliit Aleksandr (Kudrjašov) (ametis 27. oktoobrist 1990).
Riia piiskopkond asetseb Lätis riigi lääneosas. Aastani 2013 kuulus sinna terve Läti, kuid siis eraldati sellest Balvi, Baltinava, Rugāji, Viļaka, Cibla, Kārsava, Ludza, Zilupe, Gulbene, Aknīste, Jēkabpilsi, Krustpilsi, Sala, Viesīte, Rēzekne, Viļāni, Līvāni, Preiļi, Riebiņi, Vārkava, Cesvaine, Ērgļi, Lubāna, Madona, Varakļāni, Ilūkste, Daugavpilsi, Dagda ja Krāslava piirkonda kuuluvad alad, millest moodustati Daugavpilsi ja Rēzekne piiskopkond.[1]
Aastal 1710 liideti Liivimaa alad Venemaaga ja neist sai Pihkva piiskopkonna osa. Aastal 1764 sai Pihkva piiskopist Pihkva ja Riia piiskop, aga aastal 1799 Pihkva, Liivimaa ja Kuramaa peapiiskop. Aastail 1781–1785 ehitati Riiga ka Riia Püha Kolmainu peakirik. Aastail 1836–1850 asus Läti aladel Riia vikaarpiiskopkond.
Iseseisev piiskopkond moodustati neile aladele aastal 1850. Toona kandis see nime Riia ja Miitavi piiskopkond.[2] Piiskopkonda kuulusid Liivimaa kubermang, Kuramaa kubermang ja osalt ka Eestimaa kubermangu alad. Aastal 1880 oli selle aladel ligi 200 000 õigeusklikku, piiskopkonda kuulus 127 kirikut, piiskopkonda teenindas 291 vaimulikku, piiskopkonnale allus 127 õigeusu kihelkonnakooli ja 244 abikooli. Jumalateenistusi peeti kirikuslaavi keeles, läti keeles ja eesti keeles. Riia piiskopkonnas asus kaks kloostrit, lisaks katedraalile ehitati piiskopkonna aladele veel ka peakirikud Daugavpilsi, Jelgavasse ja Liepājasse.
Aastal 1921 oli piiskopkonna aladel õigeusklikke 167 000. Peale iseseisvumist ühendati kogu Läti ala õigeusklikud Läti Õigeusu Kirikuks, mis ei jagunenud piiskopkondadeks. Aastail 1936–1940 allus see autonoomse kirikuna Konstantinoopoli patriarhile.
Peale Teist maailmasõda hakkas piiskopkond kandma nime Riia ja Läti piiskopkond. Aastal 1945 oli piiskopkonnas kaks kloostrit ja 138 kirikut, aga aastaks 1963 oli kirikuid järgi jäänud vaid 100 (neist 14 olid lätlaste kogudused). Aastast 1990 muutus piiskopkond taas Läti Õigeusu Kirikuks, koosnedes ühestainsast Riia piiskopkonnast. Aastal 2013 eraldati sellest eraldi piiskopkonnaks Daugavpilsi ja Rēzekne piiskopkond. Aastal 2014 moodustati piiskopkonna koosseisus Jelgava vikaarpiiskopkond. Tänapäeval kuulub Riia piiskopkonda 118 kirikut.
Riia piiskopid on ühtlasi ka Läti metropoliidid.
Pihkva piiskopkonna Riia vikaarpiiskopid
| Nimi | Eluaastad | Valitsusaja algus | Valitsusaja lõpp |
|---|---|---|---|
| Irinarh | (1790–1877) | 1836, 27. september | 1841, 19. oktoober |
| Filaret I | (1805–1866) | 1842, 2. jaanuar | 1848, 18. november |
| Platon I | (1803–1891) | 1848, 18. november | 1850, 23. märts |
Riia ja Miitavi piiskopid
| Nimi | Eluaastad | Valitsusaja algus | Valitsusaja lõpp |
|---|---|---|---|
| Platon I | (1803–1891) | 1850, 23. märts | 1867, 9. märts |
| Veniamin (Karelin) | (1824–1874) | 1870, 2. märts | 1874, 24. august |
| Serafim (Protopopov) | (1818–1891) | 1874, 2. oktoober | 1877, 8. detsember |
| Filaret (Filaretov) | (1824–1882) | 1877, 8. detsember | 1882, 23. veebruar |
| Donat (Babin-Sokolov) | (1828–1896) | 1882, 6. märts | 1887, 28. märts |
| Arseni (Brjantsev) | (1839–1914) | 1887, 28. märts | 1897, 4. oktoober |
| Agafangel (Preobraženski) | (1854–1928) | 1897, 4. oktoober | 1910, 13. august |
| Joann (Smirnov) | (1844–1919) | 1910, 13. august | 1917, 20. november |
| Jossif (Petrovõhh) | (1872–1937) | 1917, 1. detsember | 1918, 20. jaanuar |
| Platon (Kulbusch) | (1869–1919) | 1918, 20. jaanuar | 1919, 27. jaanuar |
Viimased kaks piiskoppi, Jossif ja Platon, olid ajutised haldurid. Jossif oli piiskopi kohusetäitjana Uglitši piiskop ja Platon Revali piiskop.
Läti õigeusu kirik
Piiskop Sergi oli ajutine haldur, kes oli oma kohuseid täites ka Vilniuse metropoliit.
Riia ja Läti piiskopid
| Nimi | Eluaastad | Valitsusaja algus | Valitsusaja lõpp |
|---|---|---|---|
| Kornili (Popov) | (1874–1966) | 1945, 13. aprill | 1947, 21. august |
| Veniamin (Fedtšenkov) | (1880–1961) | 1947, 21. august | 1951, 27. märts |
| Filaret (Lebedev) | (1887–1958) | 1951, 27. märts | 1958, 24. mai |
| Joann (Aleksejev) | (1892–1966) | 1958, 25. mai | 1961, 3. september |
| Aleksi (Ridiger) | (1929–2008) | 1961, 3. september | 1962, 12. jaanuar |
| Filaret (Denissenko) | (1928–) | 1962, 4. veebruar | 1962, 27. august |
| Nikon (Fomitšjov) | (1910–1995) | 1962, 27. august | 1966, 27. jaanuar |
| Aleksi (Konopljov) | (1910–1988) | 1966, 27. jaanuar | 1966, 8. oktoober |
| Leonid (Poljakov) | (1913–1990) | 1966, 8. oktoober | 1990, 8. september |
Piiskopid Kornelius, Joann, Aleksi (Ridiger), Filaret (Denissenko) ja oma ametiaja alguses ka Nikon olid ajutised kohusetäitjad. Kornelius oli Riias kohuseid täites Vilniuse peapiiskop, Joann ja Aleksi Tallinna piiskopid, Filaret ja kuni 3. augustini 1963 ka Nikon olid Luuga piiskopid.
Riia piiskopkonna Jelgava vikaarpiiskopid
| Nimi | Eluaastad | Valitsusaja algus | Valitsusaja lõpp |
|---|---|---|---|
| Jakov (Karps) | (1865–1943) | 1936, 27. september | 1943, 19. oktoober |
| Joann (Sitševski) | (1978–) | 2014, 19. märts | On veel ametis |
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
