Veebruar 2019, kroonika
2019. aasta veebruar algas reedel ja lõppes 28 ööpäeva pärast neljapäeval.
- Prantsusmaa pealinnas Pariisis ja teistes suuremates linnades toimusid 12. nädalavahetust järjest kollaste vestide protestiliikumise organiseeritud meeleavaldused. Politsei hinnangul osales meeleavaldustel üle riigi umbes 58 600 inimest.[8]
- Venemaa teatas vastusena Ameerika Ühendriikide eelmise päeva otsusele, et lahkub samuti keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust (INF-leping).[9]
- Venezuela õhujõudude kindral Francisco Yáñez teatas esimese kõrge sõjaväelasena toetusest ennast ajutiseks riigipeaks kuulutanud parlamendi esimehele Juan Guaidóle.[10]
- Venezuela de facto president Nicolás Maduro teatas, et toetab ennetähtaegsete parlamendivalimiste korraldamist riigis tekkinud põhiseadusliku kriisi ületamiseks.[11]
- Eesti Filharmoonia Kammerkoor alustas kuni 16. veebruarini kestnud kontsertreisi Austraalias.[7]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump nimetas siseministri kandidaadiks senise siseministri kohusetäitja David Bernhardti.[6]
- Burkina Faso kindral Moise Minoungou teatas televisioonis peetud kõnes, et talle alluvad relvajõud on riigi loodeosas, Maliga piirnevatel aladel tapnud kolme sõjalise operatsiooni käigus 146 äärmuslikku islamisti. Tegemist oli võimude vastusega islamistide rünnakutele.[13]
- Euroopa Liidu mitmed liikmesriigid, teiste seas ka Eesti, tunnustasid Juan Guaidód Venezuela ajutise riigipeana. Suurtest liikmesriikidest keeldus Guaidó tunnustamisest ainult Itaalia.[14]
- Gruusia haridusministeerium viis sisse hariduskorralduse muudatuse, millega kaotatakse Gruusias alates 2019. aastast osaliselt ja alates 2020. aastast täielikult gümnaasiumi lõpueksamid.[15]
- Türkmenistani president Gurbanguly Berdimuhammedow allkirjastas korralduse, millega lõpetatakse kolme aasta jooksul samm-sammult teaduste akadeemia riiklik rahastamine. Tegemist on ühe kokkuhoiumeetmega, mida Türkmenistani valitsus rakendab energeetikasektori jätkuva kriisi tõttu.[16]
- Ameerika Ühendriikides tegi politoloogia õppejõud Vanessa Tyson avalduse, milles kirjeldas üksikasjalikult, kuidas Virginia osariigi asekuberner Justin Fairfax oli teda 2004. aastal seksuaalselt ahistanud.[21]
- Belgias Brüsselis allkirjastati Makedoonia liitumisprotokoll NATO-ga ühinemiseks.[22]
- Guatemala peaprokurör esitas kohtule taotluse puutumatuse võtmiseks riigi endiselt esileedilt ja praeguselt presidendikandidaadilt Sandra Torreselt. Torrest süüdistatakse seotuses tema partei valimiskampaania ebaseadusliku rahastamisega 2015. aastal. Torres on ise nimetanud seda oma vastaskandidaadi, endise peaprokuröri Thelma Aldana kättemaksuks.[23]
- Eesti Rahvusraamatukogus kuulutati välja 2018. aasta 25 kauneimat Eesti raamatut.[24]
- Itaalias Roomas toimunud UEFA kongressil valiti organisatsiooni presidendiks järgmiseks viieks aastaks tagasi sloveen Aleksander Čeferin.[25]
- Prantsusmaa välisministeerium kutsus tagasi oma suursaadiku Itaalias, protesteerides sellega Itaalia valitsuse liikmete korduvate verbaalsete rünnakute vastu Prantsusmaa võimude suunal. Tegemist on esimese korraga alates Teisest maailmasõjast, mil Prantsusmaa on Itaalia suhtes selliseid diplomaatilisi meetmeid rakendanud.[26]
- Suurbritannia reisifirma Thomas Cook Group teatas kavatsusest müüa oma lennuettevõte Thomas Cook Airlines ja ka kõik teised lennundusega tegelevad tütarettevõtted.[27]
- Ukraina Ülemraada kiitis häältega 334:35 heaks põhiseaduse preambuli sõnastuse muutmise. Preambulisse kirjutati sisse Ukraina rahva Euroopa identiteet ning Ukraina pöördumatu Euroopa ja euroatlantiline kurss, mille elluviimise kohustus lasub presidendil.[28]
- Kreeka parlament ratifitseeris häältega 153:140 liitumisprotokolli, mis võimaldab Makedoonial saada NATO täisliikmeks. Protokoll allkirjastati Makedoonia ja NATO esindajate vahel kaks päeva varem Brüsselis.[29]
- Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi administratsioon teatas, et president on valmis kuulutama Mehhiko piirile rajatava müüri jaoks lisaraha saamiseks välja eriolukorra.[52]
- Ameerika Ühendriikide Senat kinnitas häältega 54:45 uueks justiitsministriks William Barri, kes astus ka samal päeval ametisse.[6]
- Indias Jammu ja Kashmiri osariigis toimunud enesetapurünnakus julgeolekujõududele hukkus 40 inimest. Vastutuse viimaste aastakümnete ohvriterohkeima rünnaku eest võttis peamiselt Pakistanis tegutsev islamistlik äärmusliikumine Jaish-e-Mohammad.[53]
- Prantsusmaa lennukitootja Airbus teatas, et lõpetab 2021. aastal reisilennuki Airbus A380 tootmise. Otsuse tingis vähene nõudlus selle lennukimudeli järele.[54]
- Suurbritannia parlamendi alamkoda lükkas häältega 303:258 tagasi peaminister Theresa May esitatud Euroopa Liidust lahkumise (Brexit) strateegia. Hääletamata jätsid mitmed euroskeptikutest Konservatiivse Partei saadikud, kelle toetus oleks hääletuse tulemust võinud muuta. Parlamendi otsus ei ole valitsusele siduv, aga näitas taas peaministri suutmatust oma erakonda Brexiti küsimuses ühtsena hoida.[55]
- Šveitsi parlamendi alamkoja Rahvusnõukogu õiguskomisjon otsustas häältega 19:4 heaks kiita eelnõu, mis parlamendis vastuvõetuna seadustaks samasooliste abielu ja laste adopteerimise samasooliste paaride poolt.[56]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump kuulutas riigi lõunapiiril välja eriolukorra, mis võimaldab tal suunata parlamendi heakskiiduta miljardeid dollareid Mehhiko piirile rajatava müüri ehitamisse.[57]
- Ameerika Ühendriikides teatas Massachusettsi osariigi endine kuberner Bill Weld oma kavatsusest pürgida 2020. aasta presidendivalimistel Vabariikliku Partei presidendikandidaadiks. Weld on esimene vabariiklane, kes on väljendanud huvi kandideerida 2020. aastal praeguse presidendi Donald Trumpi vastu.[58]
- Ameerika Ühendriikides jalatsite jaemüügiga tegelev ettevõte Payless ShoeSource teatas, et sulgeb kõik oma 2100 kauplust Ameerika Ühendriikides ja lõpetab ka oma e-poe tegevuse. Kaupluste võrk peaks olema likvideeritud mai lõpuks 2019.[59]
- Ameerika Ühendriikides Illinois' osariigis Aurora linna ühes tehases toimunud massitulistamises hukkus viis inimest ja sai haavata kuus sündmuskohal viibinud politseinikku. Tulistaja, 45-aastane Gary Martin hukkus ka ise hiljem tulevahetuses politseiga.[60]
- Hispaania peaminister Pedro Sánchez kuulutas seoses tema valitsuse esitatud riigieelarve tagasilükkamisega parlamendis välja ennetähtaegseda parlamendivalimised, mis toimuvad 28. aprillil.[6]
- Kreeka peaminister Aléxis Tsípras nimetas uueks välisministriks Giórgos Katroúgkalose, kes astus ametisse 18. veebruaril.[6]
- Liibanoni peaministri Sa‘d al-Ḩarīrī valitsus võitis häältega 111:6 parlamendis toimunud usaldushääletuse.[6]
- Nigeeria Kaduna osariigi kaheksast külast leiti kokku 66 tapetud inimese, sealhulgas 22 lapse surnukehad. See avastus koos mitme nädala jooksul toimunud rünnakutega valimisjaoskondade vastu ja valimissedelite puudusega mitmetes osariikides sundis riigi keskvalimiskomisjoni lükkama nädala võrra edasi järgmiseks päevaks kavandatud presidendi- ja parlamendivalimised.[61][62]
- Iisraeli peaminister Binyamin Netanyahu nimetas välisministri kohusetäitjaks transpordi- ja luureministri Yisrael Katzi, säilitades ka tema senised portfellid.[6]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump kutsus Miamis peetud kõnes Venezuela sõjaväge loobuma toetusest president Nicolás Madurole ja lubama riiki välisriikide, sealhulgas Ameerika Ühendriikide saadetud humanitaarabi. Trump ähvardas ühtlasi Madurole lojaalseks jäävaid ohvitsere, et "nad kaotavad kõik".[66]
- Ameerika Ühendriikides vaidlustasid 16 osariiki kohtus president Donald Trumpi otsuse kuulutada riigi lõunapiiril välja eriolukord. Trump oli eriolukorra välja kuulutanud kolm päeva varem, et luua võimalused lisaraha eraldamiseks Mehhiko piirile müüri rajamiseks.[67]
- Austraalia peaminister Scott Morrison avalikustas, et riigi parlamenti ja mitmeid parteisid tabas kaks nädalat varem ulatuslik küberrünnak. Peaministri sõnul oli piisavalt tõendeid, et rünnak pandi toime mõne teise riigi eestvõttel.[68]
- Burkina Faso peaminister Christophe Dabiré võitis häältega 84:19 parlamendis toimunud usaldushääletuse.[6]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump nimetas justiitsministri asetäitja kandidaadiks Jeffrey Roseni. Rosen peaks välja vahetama Trumpi suhtes 2017. aastal uurimise algatanud senise aseministri Rod Rosensteini.[71]
- Bangladeshi pealinna Dhaka vanalinnas hilisõhtul puhkenud tulekahjus hävis neli hoonet, neist kolm elumaja. Põlengus hukkus vähemalt 78 inimest.[72]
- Portugali peaminister António Costa valitsus võitis parlamendis toimunud umbusaldushääletuse. Valitsuse umbusaldamist toetas 103 parlamendiliiget, selle vastu oli 115 parlamendiliiget.[6]
- Suurbritannia parlamendi alamkojas lahkus protestiks Konservatiivse Partei Euroopa Liidu vastase poliitika tõttu erakonna fraktsioonist kolm parlamendiliiget (Anna Soubry, Sarah Wollaston ja Heidi Allen), kes liitusid juba varem Leiboristlikust Parteist lahkunud saadikute moodustatud tsentristliku ja Euroopa Liitu kuulumist pooldava parlamendirühmaga The Independent Group. Sellega kasvas uue parlamendirühma liikmete arv 11 inimeseni.[73]
- Ameerika Ühendriikides Chicagos võttis politsei süüdistatuna valetunnistuste andmises vahi alla näitleja Jussie Smolletti, kes oli süüdistanud kahte meest tema suhtes rassistliku ja homofoobse rünnaku toimepanekus. Hiljem selgus, et Smollett oli tõenäoliselt ise rünnaku lavastanud, samuti saatnud endale ise rassistlikke ja homofoobseid ähvarduskirju.[74][75]
- Hispaania koosseisu kuuluvas Kataloonias toimus üldstreik, millega nõuti 35-tunnise töönädala kehtestamist ja alampalga tõstmist. Tegelikult kujutas streik endast protesti Kataloonia iseseisvusliikumise juhtide üle Madridis peetava kohtuprotsessi vastu.[76]
- Iisraelis teatasid peaminister Binyamin Netanyahu kaks peamist rivaali aprillikuistel parlamendivalimistel, Benny Gantz ja Yair Lapid, et moodustavad valimisliidu. Ühtlasi leppisid nad kokku, et valimisvõidu korral hakkavad nad peaministri ametikohal roteeruma.[77]
- Kasahstani president Nursultan Nazarbajev rahuldas peaminister Bakõtžan Sagõntajevi tagasiastumispalve ja nimetas peaministri kohusetäitjaks Askar Mamini.[6]
- Venezuela president Nicolás Maduro sulges piiri Brasiiliaga, et sedakaudu ei saaks riiki toimetada humanitaarabi, mis tema hinnangul on ettevalmistus välisriikide sõjaliseks invasiooniks. Ühtlasi ähvardas Maduro sulgeda ka piiri Colombiaga.[78]
- Venezuelas läks opositsiooni poolele üle endine sõjaväe vastuluure peadirektoraadi ülem, parlamendiliige Hugo Carvajal, kes kutsus ühtlasi sõjaväge üles loobuma president Nicolás Maduro toetamisest.[79]
- Eestis pidas viimase istungi XIII Riigikogu. Nelja aasta jooksul pidas parlamendi 13. koosseis 459 istungit ja võttis vastu 588 õigusakti.[80]
- Ameerika Ühendriikides Los Angeleses kuulutati 39. korda välja Kuldse Vaarika filmiauhindade võitjad ehk 2018. aasta halvimad filmid. Halvimaks filmiks tunnistati "Holmes ja Watson", halvimaks režissööriks sama filmi lavastaja Etan Cohen. Kokku võitis see film viis Kuldset Vaarikat. Halvima meesnäitleja auhind läks aga president Donald Trumpile tema ülesastumiste eest dokumentaalfilmides "Death of a Nation" ja "Fahrenheit 11/9".[81]
- Nigeerias toimusid parlamendi- ja presidendivalimised. Presidendiks valiti tagasi Muhammadu Buhari, kes sai 55,6% antud häältest. Valimisaktiivsus oli väga väike, osales 34,7% hääleõiguslikest elanikest.[6]
- Sudaani president ‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr nimetas uueks peaministriks Mohamed Tahir Ayala. Ühtlasi nimetas ta senise kaitseministri Awad Ibn Aufi asepresidendiks, säilitades ka tema ministriportfelli. Mõlemad astusid ametisse järgmisel päeval, 24. veebruaril.[6]
- Venezuelas katkestas president Nicolás Maduro valitsus diplomaatilised suhted Colombiaga ja teatas Colombia diplomaatide maalt väljasaatmisest, süüdistades Colombia valitsust opositsiooni toetamises ja katsetes toimetada riiki humanitaarabi, mida Maduro pole nõustunud vastu võtma. Samal päeval deserteerus 60 Venezuela rahvuskaardi sõdurit ja põgenes üle piiri Colombiasse. Üle riigi aset leidnud kokkupõrgetes sõjaväe ja opositsiooni toetajate vahel hukkus vähemalt neli ja sai vigastada 50 inimest.[82][83]
- Ameerika Ühendriikides Los Angeleses kuulutati välja Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia auhinna Oscar laureaadid. Neli auhinda võitis Freddie Mercury elust kõnelev draamafilm "Bohemian Rhapsody", filmis mänginud Rami Malek sai parima meespeaosatäitja auhinna. Parima naispeaosatäitja auhind läks Olivia Colmanile osatäitmise eest filmis "Soosik". Parimaks filmiks valiti "Roheline raamat".[84]
- Kuubas toimus referendum uue põhiseaduse üle.
- Moldovas toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis venemeelne Moldova Vabariigi Sotsialistide Partei, mis sai 31,2% häältest ja 34 kohta 101-liikmelises parlamendis. Seni võimul olnud Euroopa Liidu orientatsiooni toetav Moldova Demokraatlik Partei sai 23,6% häältest ja 23 kohta parlamendis. Valimisaktiivsus oli madal, valimistel osales vaid 49,2% hääleõiguslikest elanikest.[6]
- Senegalis toimusid presidendivalimised. Presidendiks valiti tagasi Macky Sall, kes sai 58,3% antud häältest. Valimisaktiivsus oli 66,2%.[6]
- Eestis tähistati mitmete pidulike üritustega Eesti Vabariigi iseseisvumise 101. aastapäeva. Vabaduse väljakul toimus kaitsejõudude paraad, Tallinna Kaarli kirikus oikumeeniline jumalateenistus, millel teenis EELK peapiiskop Urmas Viilma.[85][86] Peaminister Jüri Ratas ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps andsid Eesti Teaduste Akadeemia saalis üle riigi teadus-, kultuuri- ja spordipreemiad ning Wiedemanni keeleauhinna.[87]
- Austraalias avalikustati detsembris 2018 langetatud kohtuotsus, millega katoliku kiriku kardinal George Pell mõisteti süüdi laste seksuaalses ahistamises ja ärakasutamises. Tegemist on kõrgeima Vatikani ametnikuga, kes kunagi on seksuaalkuritegudes süüdi mõistetud. Kardinal ise on teatanud otsuse edasikaebamisest.[90]
- Briti Neitsisaarte peaministrina vannutati ametisse Andrew Fahie.[6]
- Colombia immigratsiooniagentuur avalikustas, et Venezuela kaitsejõudude isikkoosseisust on Colombiasse põgenenud kokku 274 inimest. Lisaks teatasid nad, et viimase 48 tunni jooksul on Colombiasse põgenenud ka vähemalt 150 inimest Venezuela julgeolekujõududest.[91]
- Põhja-Korea juht Kim Chŏng-un saabus soomustatud rongis Vietnami pealinna Hanoisse, kus tal seisis ees kohtumine Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpiga.[92] Hiljem samal päeval saabus riiki ka Donald Trump.
- Egiptuse pealinnas Kairos Ramsese raudteejaamas sõitis rong teelt välja ja põrkas kokku perrooniga, mille tagajärjel süttisid põlema veduri kütusepaagid, sealt levis tuli mitmetele jaamas asuvatele hoonetele. Kokkupõrkes ja selle tagajärjel puhkenud tulekahjus hukkus 20 ja sai vigastada veel 40 inimest. Õnnetuse tõttu astus samal päeval ametist tagasi transpordiminister Hisham Arafat.[93]
- Kesk-Aafrika Vabariigi peaministrina astus ametisse Firmin Ngrébada.[6]
- Pakistan tulistas oma õhuruumis alla kaks India õhujõudude lennukit. Üks lennuk kukkus India, teine Pakistani territooriumile. Indiasse kukkunud lennuki mõlemad piloodid hukkusid, Pakistani territooriumile kukkunud lennuki piloot vahistati. India tunnistas lennukite viibimist Pakistani õhuruumis, väidetavalt oli nende missioon rünnata äärmusliku islamiliikumise Jaish-e-Mohammad tugipunkte.[94]
- Ukraina rahvusringhääling teatas mitteosalemisest 2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel. Rahvusringhääling ja Ukraina Eurovisiooni eelvõistluse võitja Maruv ei suutnud kokkuleppele jõuda tema esinemise tingimustes, milles nõuti loobumist kontsertide andmisest Venemaal ja patriootlike sõnumite esitamist. Kuna Maruvi asendamisest keeldusid ka kaks muud muusikakollektiivi, kelle poole rahvusringhääling pöördus, loobuti üldse lauluvõistlusel osalemisest.[95]
- Vietnami pealinnas Hanois algas Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi ja Põhja-Korea juhi Kim Chŏng-uni kohtumine. Tegemist oli kahe riigipea teise omavahelise kohtumisega.[96]