rakenduskõrgkool Eestis From Wikipedia, the free encyclopedia
Sisekaitseakadeemia (SKA;[1] varem Eesti Sisekaitse Akadeemia, Eesti Riigikaitse Akadeemia; inglise keeles Estonian Academy of Security Sciences) on Siseministeeriumi haldusalas olev rakenduskõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele (sh politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiitsvaldkonnale ning maksu- ja tollisüsteemile).
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2024) |
| Sisekaitseakadeemia | |
|---|---|
 SKA embleem | |
| Deviis | Verbis aut Re |
| Asutatud | 1992 |
| Tüüp | riigi rakenduskõrgkool |
| Rektor |
Kuno Tammearu (2023) Marek Link (2019–2022) Katri Raik (2015–2018) Lauri Tabur (2010–2015) Priit Männik (2005–2010) Peeter Järvelaid (2003–2005 kt) Heiki Loot (1998–2003) Eduard Raska (1991–1998) |
| Asukoht | Kase tee 61, 12012 Tallinn |
| Endised nimed | Eesti Sisekaitse Akadeemia (1992–1993), Eesti Riigikaitse Akadeemia (1993–1998) |
| Maskott | Kadett Kotkas |
Sisekaitseakadeemia missioon on aidata sisejulgeolekualase õppe-, teadus- ja arendustegevusega ning ausate ja pädevate riigiametnike koolitamisega kaasa stabiilsuse ja turvalisuse suurendamisele riigis. Kooli visioon on olla 2025. aastaks innovatiivne rahvusvaheliselt tunnustatud sisejulgeolekualane õpi-, teadus- ja arenduskeskus.[2]
Akadeemia põhiväärtused, millest kõik kooli töötajad ja kadetid oma tegevustes peaksid lähtuma, on "5 A-d": ausus, austus, asjatundlikkus, avatus ja areng.[2]
Eesti riigi taasiseseisvudes ei olnud noorel riigil ühtegi kõrgharidusasutust, mis koolitanuks spetsialiste sisekaitseteenistusele ja kaitseväele.[3] Eesti Vabariigi Valitsuse 14. jaanuari 1991. a. määrusega nr. 6, 1. märtsist 1991[4] moodustati «Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti Politseiakadeemia». Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseiakadeemia valmistas ette kõrg- ja keskeriharidusega politseiametnikke ning korraldas nende täienduskoolitust ja ümberõpet. 1991. aastal sõnastas toonane Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi kantselei nõunik Eduard Raska Sisekaitseakadeemia loomise kontseptsiooni[5], mille Eesti Vabariigi Valitsus 1991. aasta juulis põhimõtteliselt heaks kiitis.[6] 24. detsembril 1991. aastal võttis Eesti Vabariigi Valitsus vastu määruse "Tallinna Ehitusvägede Kõrgema Poliitilise Sõjakooli ülevõtmise kohta"[7]. 1992. aasta jaanuaris alustas Siseministeeriumi juures tööd akadeemia asutamistoimkond, mida juhtis Eduard Raska. Toimkonna ülesandeks oli loodava kooli ajutise põhikirja eelnõu koostamine.[6]
Eesti Sisekaitse Akadeemia loodi 15. aprillil 1992 Eesti Vabariigi valitsuse määrusega nr 117.[8]. Antud määrusega kinnitati ka kooli põhikiri, mille kohaselt oli akadeemia riiklik kõrgharidust andev õppeasutus, mis valmistas ette korra- ja riigikaitse spetsialiste ning ametnikke.[6] Koos sisekaitseakadeemia asutamisega otsustas valitsus anda õppeasutusele üle Tallinnas Maarjamäel asunud endise Tallinna Ehitusvägede Kõrgema Poliitilise Sõjakooli territooriumi ning seal asuvad hooned, rajatised ja muu vara. Algselt asus sisekaitseakadeemia Kultuuri- ja Haridusministeeriumi haldusalas, kuid alates 1. juulist 1995 kuulus kool Siseministeeriumi haldusalasse.[8]
Õppetöö ühe kursuse ehk 180 kadetiga algas 12. oktoobril 1992, s.o 2,5 kuud pärast Nõukogude armee lahkumist akadeemia territooriumilt.[3] Esialgsesse struktuuri kuulusid kaitseväekolledž (piirivalve ja kaitseväe suunaga), politseikolledž, korrektsioonikolledž ja tollikolledž (tolli ja kohtueelse uurimise õppesuunaga). 1993. aastal alustas tööd päästekolledž.[5] Akadeemia algusaastad olid väga keerulised. Ühelt poolt oli küsimuse all kooli staatuse erinev tõlgendamine Kultuuri- ja Haridusministeeriumi ja kooli enda poolt – algse põhimääruse kohaselt oli tegu ülikooli tasemele vastava õppeasutusega, kuid ministeerium nägi akadeemias eelkõige rakenduskõrgkooli. Samuti tekitas ohtralt ebakõlasid sõjaväelaste ja tsiviilisikute koos koolitamine.[6]
1993. aasta 7. juulil nimetati õppeasutus ümber Eesti Riigikaitse Akadeemiaks,[8] kuna oli selge, et algse nimetusega Eesti Sisekaitse Akadeemias ei sobi koolitada kaitseväelasi ning kaitseväekolledži uueks nimeks sai Kaitsejõudude Ühendatud Õppeasutused.[6] Akadeemia koosseisu kuulusid politseikolledž, korrektsioonikolledž, päästekolledž, tollikolledž ja kaitsejõudude (hilisema kaitseväe) ühendatud õppeasutused.
1. juulist 1995. aastal nimetati Eesti Riigikaitse Akadeemia ümber Eesti Sisekaitse Akadeemiaks[9], kui kaitsejõudude ühendatud õppeasutuste ja Kaitseväe Väljaõppekeskuse liitmisel moodustati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ning kaitsejõudude ühendatud õppeasutuste baasil moodustati rakenduslik kõrgkooli staatuses Eesti Kaitseväe Akadeemia Kaitseministeeriumi valitsemisalas.
Akadeemia nimetati 1998. aastal valitsuse määrusega Sisekaitseakadeemiaks.[10] Uues põhimääruses sätestati ka, et tegemist on riigi rakenduskõrgkooliga, kus haridust on võimalik omandada diplomiõppe õppekava alusel.[6]
Asutamismäärusega 1992. aastal sai kool endale Tallinnas Pirita-Kosel (aadressiga Kase 61) asuva 14 hektari suuruse krundi koos seal asuvate endise Nõukogude armee Tallinna Kõrgema Poliitilise Ehitussõjakooli hoonete ja varadega.[8] Tegelikult sai akadeemia asutamistoimkond esialgu enda käsutusse vaid kaks tuba. Ülejäänud hoonetes paiknes endise Nõukogude Armee sõjakooli personal. Ülevõtmise ajal asusid territooriumil ka Loode Väegrupi Ehitusvalitsuse 1382. sõjaväeehitussalk (s/o 69727), mis loodi sõjakooli ehitamiseks, ent tegi ka muid üldehitustöid maaväe, õhukaitse ja lennuväe objektidel ning Tallinna mereväebaasi raadiotehnilise jaoskonna 74. vaatlusrajooni (s/o 63840), raadiolokatsioonluure pataljon. Väeosale allusid Eesti saartel ja poolsaartel asunud raadiotehnilised rühmad. Läbirääkimiste tulemusena läksid hooned ja varad järk-järgult akadeemiale.[6] 22. veebruaril 2019 avati sisekaitseakadeemia uus õppehoone Tallinnas Maarjamäe ja Pirita-Kose piiril, aadressil Kase 61. Uues hoones on ca 11 000 ruutmeetrit kasulikku pinda. Auditooriumite ja administratiivruumide kõrval on hoones ruumid siseturvalisusõppe läbiviimiseks, virtuaalsimulatsioonivahendite kasutamiseks, tuleohutus- jm laboratooriumid, vangla õppekambrid, spordisaalid, siselasketiir jne.[11] Sisekaitseakadeemia õppekeskused asuvad Tallinnas, Paikusel, Väike-Maarjas ja Narvas, kus kõikjal on ühel territooriumil koos nii kool kui ka ühiselamud ja spordirajatised. Õppekeskustes on loodud kõik tingimused nii sportimiseks, puhkamiseks kui ka õppetööks.
Sisekaitseakadeemia sümboolika ja selle statuut on loodud Priit Herodese juhtimisel ning kinnitatud 1992. aastal. Sisekaitseakadeemia logol on kujutatud must sildrist kolme kuldse kiirega igal risti harul. Must värv sümboliseerib teadmisi, kolm kuldset kiirt valgust, haridust ja haritust. Risti keskel on kujutatud Eesti väike riigivapp. Risti taga on kaks ristuvat hõbedast mõõka, mis sümboliseerivad nii riigi kui ka ristil kujutatud aadete kaitset. Seega tähendab deviis embleemil kujutatud aadete – Eesti riigi, valguse, teadmiste, hariduse ja harituse – kaitsmist sõna või teoga. Akadeemia logo kinnitati Riigikantselei riigisümboolika osakonnas 20. juulil 1992.[2]
Sisekaitseakadeemia deviis on "Verbis aut Re" (ladina keeles 'sõna või teoga'). Sama nime kannab ka kooli ajakiri.[6]
"Siim" on sisekaitseakadeemia A-korpuses asuv patenteeritud[viide?] kipskuju, mille lõi skulptor Jaak Soans 1993. aastal Põltsamaa Vabadussõja mälestussamba järgi. Siimuks nimetasid kuju toonased kadetid ning nüüd korraldatakse selle juures akadeemia tähtsaid üritusi.[2]
Alates 2011. aastast on sisekaitseakadeemia maskott Kadett Kotkas.[12]
Sisekaitseakadeemia töö toimub neljas õppekeskuses:
Lisaks sellele on sisekaitseakadeemias järgmised üksused:
Rändevõrgustiku kontaktpunkt Eestis (EMN Eesti) asub alates 1. jaanuarist 2020 Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku Instituudis.
Sisekaitseakadeemia valmistab ette spetsialiste sisejulgeolekuasutustele nii kutse-, kõrg- kui ka magistrihariduse tasemel.[2] Sisekaitseakadeemias on kolledžite juures olnud mitmesuguseid õppesuundi (näiteks 1996. aastal lisati rahvastikukorralduse õppesuund).[8]
2021. aasta seisuga on sisekaitseakadeemias järgmised kolledžid:
2009. aastast on sisekaitseakadeemias sisejulgeolekualane magistriõpe.[2]
Sisekaitseakadeemia eripäraks on sidusus kooli ja tööandjate vahel, kus tulevad tööandjad osalevad aktiivselt õppeprotsessi korraldamises (näiteks avanud organisatsioonid praktika- ja õppekeskustena).[13]
Kuna sisekaitseakadeemias õpetati alguses nii tsiviilerialade kui ka sõjaväeliste erialade õpilasi, siis kehtis kuni 1998. aastani koolis üsna sõjaväestatud kodukord. Sellel ajal olid üliõpilaste õppeplaanis ettenähtud 5 päeva õppimiseks ning laupäeviti toimus reservohvitseriõpe. Samuti tuli osaleda graafiku järgi akadeemia valveteenistuses ja olla päevnik ühiselamus, ei lubatud ilma loata akadeemia territooriumilt lahkuda ning vormi kandvate teenistuste erialade üliõpilastele oli vormi kandmine kohustuslik. Sel perioodil loeti Eesti Sisekaitse Akadeemia üliõpilaste õppeaeg ja ohvitseri koosseisulisel kohal teenimise aeg võrdseks tegevteenistusega Eesti kaitseväes ning akadeemia kooliperet Eesti kaitsejõudude reserviks.[6]
Sisekaitseakadeemias õpib igal aastal aasta ligi 1000 üliõpilast ja nüüdseks möödub sisekaitseakadeemia üliõpilaste õpiaeg nagu teisteski Eesti kõrgkoolides. Kaugemalt pärit üliõpilaste päralt on ühiselamud. Lisaks õppekavadele pannakse õppetöös suurt rõhku võõrkeeltele ja innustatakse kasutama spordikeskust. Samuti on võimalik külastada akadeemia raamatukogu, mis on heal tasemel erialaraamatukogu. Kooli õppurite huve esindab üliõpilasesindus.[2]
Juba akadeemia loomisest peale on akadeemial olnud väga palju Eesti siseseid koostööpartnereid: ministeeriumid (näiteks Siseministeerium ja Justiitsministeerium), mitmesugused ametid ja asutused (näiteks Päästeamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus), maavalitsused, mitu rakenduskõrgkooli (näiteks Eesti Mereakadeemia) ning Eesti Politsei Naisühendus.[2] 2001. aastal avati koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga haldusjuhtimise magistriõpe, mis kestis kuni 2009. aastani.[6] 2003–2005 loodi koostöös Tartu Ülikooliga magistri- ja doktoriõppe programm finantskolledži lõpetajatele, koos Tallinna Tehnikaülikooliga magistriprogramm päästekolledži lõpetajatele ning üldine magistriprogramm ka Tallinna Ülikooliga.
Sisekaitseakadeemia välissuhete loomisega tegi akadeemia esimene rektor Eduard Raska algust juba enne akadeemia rajamist. 1991. aastal reisis ta USA-sse, et leida Eesti päritolu sisejulgeoleku asjatundjaid. Koolil on häid partnereid peaaegu kõigis Euroopa riikides, näiteks Saksamaal, Norras, Poolas, Ungaris, Suurbritannias, Lätis, Venemaal jne. Sisekaitseakadeemia õppejõud on pidanud partnerkoolides loenguid ja välismaised lektorid on õpetanud sisekaitseakadeemias. Samuti on akadeemia üliõpilased käinud välismaal (Soomes ja Rootsis) praktikal.[2]
Muutunud on ka akadeemia välissuhete iseloom: kui varem tulid väliskülalised akadeemiasse uudishimust ja abipakkumisega, siis üha rohkem on väliskoostööpartnereilt tulnud koostöö- ja abisaamissoove.[6] Viimastel aastatel on sisekaitseakadeemia tähelepanu pööranud suhete arendamisele Gruusia, Ukraina, Tadžikistani ja Moldova spetsialistide täiendkoolitusele. Samuti on koolil Ameerika Ühendriikides head suhted Virginia Militaarinstituudi ja Florida St Petersburgi kolledžiga. Koostöös väliskolleegidega on osaletud rahvusvahelistes uurimisprojektides. Keelekeskusel on pikaajaline koostöökogemus Briti Nõukoguga, samuti kolleegidega Soomes, Lätis jt riikides.[2]
2005. aastal sai sisekaitseakadeemia Socratese Erasmuse harta liikmeks. Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledž on Euroopa Politseikolledži CEPOL-i liige. Samuti tehakse koostööd teiste sisejulgeoleku valdkonnas oluliste organisatsioonidega (näiteks FRONTEX, AEPC, EFSCA).[2]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
