Ristleja Moskva uppumine
From Wikipedia, the free encyclopedia
Raketiristleja Moskva, Venemaa Musta mere laevastiku lipulaev, uppus 14. aprillil 2022. aastal Venemaa-Ukraina sõja ajal. Ukraina teatel läks laev põhja nende raketirünnaku tagajärjel, Venemaa teatel tulekahjust tingitud plahvatuse tõttu. Sõltumata laevahuku põhjusest on vaatlejad seda hinnanud oluliseks psühholoogiliseks võiduks Ukrainale ja kaotuseks Venemaale ning vähemal määral ka Venemaa mereväe sõjalist võimekust nõrgendavana.
| Ristleja Moskva uppumine | |
 | |
| Raketiristleja Moskva 2012. aastal | |
| Riik |  Venemaa |
|---|---|
| Koht | Must meri |
| Koordinaadid | 45° 10′ 43″ N, 30° 55′ 31″ E |
| Kuupäev | 14. aprill 2022 |
| Põhjus |
|
| Osalejaid | Venemaa Musta mere laevastik |
186 m pikkune raketiristleja, mis algselt kandis nime Slava ('kuulsus'), lasti vette 1979. aastal Mõkolajivis[1] ja oli plaanitud saatelaevaks tollal ehitatavatele Nõukogude lennukikandjatele. Nõukogude ajal tegutses ta sageli NSV Liidu mereväe Vahemere eskaadri (5. eskaader) koosseisus ning laeva kasutati peamiselt staabi- ja juhtimisalusena.[2] 1995. aastal nimetati laev ümber Moskvaks ja 1998. aastal naasis ta pärast uuendustöid teenistusse.[3] 2000. aastal sai Moskva Venemaa Musta mere laevastiku lipulaevaks.[1] 2015. aastal Süüria kodusõja ajal juhiti sealt Venemaa laevastikku Vahemerel.[4] Aastatel 2018–2020 viidi läbi põhjalik laeva moderniseerimine.[2][4] 2022. aastal Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse osales laev Ukraina teatel Ussisaare vallutamisel ja seetõttu kujutati teda saare kaitsjatele pühendatud postmargil.[3][5]
Ukraina teated
2022. aasta 13. aprilli õhtul teatasid Odessa sõjaväeadministratsiooni juht Maksõm Martšenko ja Ukraina Presidendi Kantselei nõunik Oleksi Arestovõtš, et Ukraina tabas laeva kahe oma Neptuni laevatõrje raketiga, mis põhjustasid suuri kahjustusi ja tekitasid tulekahju.[6] 14. aprilli hommikul tuli teade Odessa sõjalise administratsiooni esindajalt, et Moskvat ei tabanud mitte raketid Neptun, vaid Suurbritannialt saadud Ameerika-päritolu Harpoon raketid.[2][7] Maksõm Martšenko ütles, et ristlejal olevat tulekahju pole kustutada õnnestunud.[6] Ukraina Lõuna sõjaväeringkonna pressiesindaja ütles samal päeval, et Neptun rakettide tabamused tekitasid laevale märkimisväärseid purustusi, tekkis põleng ja kuigi teised laevad üritasid aidata, lükkasid torm ja võimas laskemoona plahvatus ristleja kummuli ning see hakkas uppuma.[3][8] Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles CNN-ile antud intervjuus Ukraina rolli kohta laeva uppumises, et ajalugu annab selgust, mis sellega juhtus.[9][10] Ukraina ekspertide sõnul võisid uppunud laeval olla ka tuumalõhkepead.[7] Oleksi Arestovõtši väitel võis laeval olla 510 meremeest.[6][11] Ukraina piirivalve rannakaitse pressiesindaja Natalja Gumenjuk ütles 15. aprillil, et torm ei võimaldanud Venemaal meeskonda "rahulikult" evakueerida.[6] Ukraina siseministri nõuniku Anton Heraštšenko sõnul hukkus plahvatuse ja põlengu ajal laeva kapten Anton Kuprin,[5][11] sama isik, kes Guardiani andmeil andis sõja esimesel päeval käsu Ussisaart pommitada.[12] Ukraina kuulutas uppunud laeva aprilli viimasel dekaadil riikliku veealuse kultuuripärandi objektiks nr 2064.[13]
Venemaa teated
.png)
Ööl vastu 14. aprilli teatas Venemaa kaitseministeerium, et tulekahju, mille põhjuseid veel uuritakse, põhjustas Moskval lõhkeainelao plahvatuse, laev sai tugevaid kahjustusi ja selle meeskond evakueeriti.[6] Päeval teatas Kaitseministeerium, et Moskva on pinnal, tulekahju lokaliseeritud, põhirelvastus kannatada ei saanud ja laeva pukseeritakse Sevastopolisse.[1][6] 14. aprilli õhtul teatas Kaitseministeerium, et tormisel merel pukseerimise ajal kaotas ristleja plahvatusest tingitud tulekahju järel tekkinud laevakere vigastuste tõttu stabiilsuse ja uppus. Laeva ründamist teadetes ei mainitud. Lisati, et Moskva meeskond evakueeriti täielikult teistele Musta mere laevastiku laevadele.[1][6][7][11] Venemaa riikliku uudisteagentuuri TASS teatel viidi meeskond Sevastopolisse.[5][6] Seal peeti ka uppunud laevale pühendatud mälestustseremoonia.[5] 16. aprillil avaldas Kaitseministeerium video, millel kirjelduse järgi oli Moskva meeskond paraadil Sevastopolis, kus nendega kohtusid Musta mere laevastiku juhtkond ja Venemaa mereväe ülemjuhataja Nikolai Jevmenov, kelle sõnul Moskva ohvitserid ja meeskonnaliikmed jätkavad teenistust. Videos on näha ka laeva kaptenit Anton Kuprini, kes Ukraina teatel oli surma saanud.[14][15] Algselt teatas TASS, et "kogu meeskond" evakueeriti[12] ja ühestki ohvrist teada ei andnud.[15] Hiljem eemaldati artiklist sõna "kogu".[12] 22. aprillil ütles Kaitseministeerium, et meeskonna liikmetest 1 suri, 27 jäi kadunuks ja 396 päästeti.[16][17]
Teiste allikate teated ja hinnangud
Ameerika Ühendriikide valitsuse esindajad kinnitasid 14. aprillil, et 111–120 km Odessast lõunas asunud Moskval oli toimunud plahvatus, mille põhjus pole teada, kuid tõenäoliselt suudab ta omal jõul Sevastopolisse remonti jõuda, ehkki pardal paistab endiselt olevat tulekahju.[2][4] Hiljem samal päeval kinnitati laeva uppumist ja eeldati, et mõned laevameeskonna liikmed said plahvatuses surma.[18] 15. aprillil ütlesid USA ametnikud, et Ameerika Ühendriigid usuvad nüüd versiooni, et laeva tabasid kaks Ukraina Neptuni raketti.[5][6][9][15] Samas ei uskunud USA luureametnikud, et laeval oleks uppumise ajal olnud tuumarelvi.[19]
Ajalehe The Times andmeil tegi 13. aprillil enne Moskval toimunud plahvatusi Mustal merel patrull-lennu USA luurelennuk. USA sõltumatu lennuandmete analüütiku Amelia Smithi sõnul oli luurelennuki kohalolek veidi ebatavaline ja üldse lendas sel päeval Musta mere ranniku kohal veidi rohkem USA lennukeid kui tavaliselt.[20]
Naval Newsi avaldatud analüüsi kohaselt võib 13. aprillil kell 18:52 tehtud radarsatelliidipildil näha Moskvat Ussisaarest idas ning Odessast 80 ja Ukraina rannikust 50 meremiili kaugusel. Hinnangu kohaselt oli laev selleks hetkeks juba viga saanud ja tegu oli ta viimaste tundidega pinnal. Samuti arvatakse, et laeva kaugus jäi Neptuni rakettide lennululatusse.[21]
14. aprilli hommikul teatas Leedu välisminister Arvydas Anušauskas, et Moskva oli välja saatnud hädakutsungi, kell 01:14 lamas külili vees, pool tundi hiljem kadus elekter, alates kella 2 evakueeris Türgi laev 54 meremeest ning kella 3 ajal teatasid Türgi ja Rumeenia laeva täielikust uppumisest. Kokku oli Anušauskase kohaselt sõjalaeval olnud 485 meeskonnaliiget.[22][23]
Ristleja oli varustatud 3-kihilise õhutõrjesüsteemiga, mis oleks pidanud märkama Neptuni rakette 3–4 minuti kauguselt ja andma küllaldase võimaluse nende rünnakut takistada.[24] Puuduvad andmed, et meeskond oleks seda kaitsesüsteemi aktiveerinud. Tayfun Ozberki arvates radar mingil põhjusel ei suutnud laeva suunas lendavat raketti märgata või kaitsemeeskond polnud valmis tuvastatud ohule adekvaatselt reageerima, mis võib osutada puudulikule väljaõppele kriisiolukorras tegutsemiseks.[25] Kui laeva kaitsesüsteemid oleks toiminud, oleks ühe mudeldatud stsenaariumi kohaselt Ukraina pidanud samaaegselt ründama vähemalt 11 raketiga, millest 5 oleks kaitsest läbi pääsenud ja laeva piisavalt vigastanud, et see uputada.[26] Tayfun Ozberki hinnangul poleks kaks raketti tohtinud suuta laeva uputada isegi siis, kui need tabasid torpeedoarsenali või raketiheitjaid, mis plahvatust võimendas, ja meeskond oleks pidanud olema võimeline tulekahjuga toime tulema. Ka peab ta pretsedendituks Moskva-sugusel laeval tervel alusel tulekahju tekitavat laskemoona plahvatust ilma välise ründeta. Sel põhjusel ja kuna tema andmetel piirkonnas tormi polnud, peab ta Venemaa versiooni sündmustest vastuoluliseks.[25] Carl Schuster, endine USA mereväe kapten, arvas, et kui tulekahju puhkes laeva hiiglasliku lõhkeainekoguse lähedal ja jõudis selleni, siis jäi meeskonnale vaid kaks valikut: kas see üle ujutada või laev maha jätta.[3] On oletatud, et uppumisele võis kaasa aidata laeva meeskonnas professionaalide asemel ajateenijate kasutamine ja piisavate tuletõkkesektsioonide puudumine.[27]
Mõnede teadete kohaselt oli Moskva õhutõrje hõivatud piirkonnas lendava Ukraina Bayraktar TB2 lahingudrooni jälgimisega, mis võimaldaski Ukrainal seejärel märkamatult madalal lainete varjus lendavate rakettidega rünnata.[6][7][25][28] Forbesi ajakirjaniku David Hamblingi hinnangul on see versioon võimalik, aga ebatõenäoline, kuna Moskval olid eraldi kaitsesüsteemid õhusõidukite ja rakettide vastu. Küll võidi tema arvates drooni kasutada visuaalselt laeva asukoha määratlemiseks, et hõlbustada Neptuni rakettide kasutamist.[29] Naval Newsi autori Tayfun Ozberki hinnangul suutis Moskva õhukaitse jälgida ja tõrjuda korraga mitmeid kontakte, isegi kui droone oleks olnud üle ühe, ja tuvastada ka veepinna lähedal lendavaid rakette.[25]
18. aprillil ilmus internetti lühike video ja kaks pilti kahjustatud Moskva sõjalaevast, mida mitmed asjatundjad on hinnanud ehtsateks.[6][30][31][32] Laevade jälgija Yörük Işıki arvates oli vähemalt üks fotodest tehtud Projekt 22870 päästelaevalt, mis Venemaal ka teadaolevalt Mustal merel kasutuses oli.[32] The Telegraphi teatel postitati video internetti Telegrami kaudu Venemaa julgeolekuteenistusega seotud kanali poolt.[33] Sky Newsi hinnangul levis see kõigepealt Venemaa sotsiaalmeedias.[34]
Fotodel ja videos on näha pakpoordi kreeni vajunud laeva, millel paistab olevat tulekahju. Laeva tekil tundub olevat kahjustusi ja laevakere pakpoordis veeliinil kaks auku. Sõjandusekspertide hinnangul sobib laeva vigastuste iseloom versiooniga, et seda tabasid raketid, ehkki ei saa välistada ka teisi seletusi.[15][30][31][32][34] Laeval pole näha päästeparvi, mis osutab, et ilmselt jäi evakueerimiseks aega ja see oli lõppenud. Meri paistab olevat suhteliselt rahulik, mis pole kooskõlas versiooniga, et laev uppus tormis.[30][31][32][34]
Vaatlejad on Moskva huku ohvrite hulka püüdnud hinnata kaudse info ja üksikisikute tõendamata kirjelduste põhjal. Laeval oli arvatavalt 510 meeskonnaliiget, hiljem meeskonna osalusel peetud tseremooniat näitavas videolõigus võis analüütikute hinnangul näha aga 100–250 meeskonnaliiget. Novaja Gazeta teatas, et ühe ellu jäänud meeskonnaliikme ema sõnul oli hukkunuid 40, lisaks veel hulk raskelt vigastatuid ja kadunuks jäänuid. Vabadusraadio ukrainakeelse väljaande teatel kinnitas laeva elektriku naine oma mehe surma ja ütles, et kadunuks on kuulutatud hinnanguliselt 27 meeskonnaliiget.[35][30][31][36] Ühe rivistust näitava video algusest puudub heli, mida Novaja Gazeta põhjendab asjaoluga, et ülevaatuse alguses loeti määrustiku järgi ette teenistuses olevate, hukkunud ja haavatud laevnike arv.[14]
Sõjandusasjatundjad tõid Moskva uppumise juures esile selle psühholoogilist mõju. Eesti Mereväe ülema kommodoor Jüri Saska hinnangul on sümboolselt väga tähendusrikas uputada "lipulaev, mis on kuulutanud ennast võitmatuks ja mis kannab veel pealinna nime."[37] Mõttekoja Sõja-uuringute instituut hinnangul sai Ukraina sellega suure propagandavõidu. Kuna laev osales Ussisaare vallutamisel, siis demonstreeris Ukraina oma võimet anda vastulöök. Kui ka uppumise põhjus oli raketirünnaku asemel õnnetusjuhtum, siis seegi näitab Venemaa sõjaväe puudujääke. Sõja-uuringute instituudi arvates oli Venemaa valitsusel keeruline selgitada oma laevastiku ühe kõige tähtsama aluse kaotamist, juhtunut ei saa siseriiklikult varjata ja see nõrgestas võitlusvaimu.[38] USA presidendi riikliku julgeoleku nõuniku Jake Sullivani sõnul sundis juhtunu Venemaa valitsust valima kahe ebameeldiva seletusvariandi vahel, millest üks näitab ebakompetentsust ja teine rünnaku alla jäämist.[39] Mõkola Bjeljeskov Ukraina Riiklikust Strateegiauuringute Instituudist ütles, et Moskva uputamine on "võimas sümbol, mis näitab, et me oskame kõrgetasemelist relvastust efektiivselt kasutada." Suurbritannia admiral lord West kirjeldas aluse kaotust kui "väga piinlikku" juhtumit Venemaa jaoks.[11] Julgeolekuekspert Rainer Saksa sõnul oli Moskva kaotus suur psühholoogiline löök Venemaa laevastikule ja armeele, eriti selle väejuhatusele.[8]
Kuna Moskva peamine roll oli pakkuda teistele laevadele õhutõrje näol kaitset, siis ekspertide hinnangul muutus ülejäänud Musta mere laevastik õhurünnakute suhtes haavatavamaks ja pidi ilmselt liikuma Ukraina rannikust kaugemale, ehkki pole teada, kas Ukrainal jagub ressursse, et Venemaa laevastiku nõrgenemist ära kasutada.[8][11] Rainer Saksa arvates jäi Moskva puudumise tõttu tõenäoliselt tegemata rünnak Ukraina logistikale või taristule. Tema hinnangul kahandas Moskva uppumine märkimisväärselt Venemaa laevastiku tulejõudu ja see võis mõjutada sõja edasist kulgu väga olulisel määral.[8] Samas ei muutnud Moskva puudumine Venemaa võimet Ukraina merelt blokeerimist jätkata.[8][11] Forbes Ukraina tehtud analüüsi kohaselt oli Moskva uppumine senise sõja rahaliselt kõige suurem kaotus ja selle asendamine maksaks umbes 750 miljonit USA dollarit.[40]
Ukraina kaitseministri Oleksi Reznikovi sõnul võimaldas Moskva uputamine Ukrainal tagasi vallutada Zmijinõi saare (juulis 2022) ning alustada teravilja väljavedu Ukraina sadamatest (Musta mere teravilja algatus).[41]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
