Remove ads
From Wikipedia, the free encyclopedia
Õhutõrje mõiste hõlmab nii maismaavägede, ujuvvahendite kui ka õhuväe tegevust vaenlase õhurünnete või lennuvahendite vastu ning vastavat relvaliiki. Kõrvuti kaitsetegevusega vaenlase lennuvahenditega või õhuründe vastu sisaldab see ka oma vägede eelhoiatamist vastase (potentsiaalse) õhuründevahendite tegevuse eest.
See artikkel ootab keeletoimetamist. (November 2017) |
See väeliik on alguse saanud suurtükkide kasutamisest õhusõidukite vastu.
Tuleb tähele panna, et õhukaitse ja õhutõrje on erinevad mõisted[1]. Õhutõrje on õhukaitse osa, kusjuures terminit "õhukaitse" kasutati esimest korda 1925. aastal Suurbritannia kuningliku õhuväe alla kuuluva Suurbritannia õhukaitse loomisega. NATO on defineerinud õhukaitse kui "kõik meetmed, mille eesmärk on muuta olematuks või vähendada vaenulikku õhutegevust".[2]
Õhukaitse jaguneb aktiivseks ja passiivseks õhukaitseks.
Õhutõrje-relvasüsteem koosneb relvasüsteemist ning juhtimis- ja seirevahenditest. Relvasüsteemide alla kuuluvad õhutõrjeraketid ja -kahurid ning kuulipildujad. Õhutõrjerelvade väga oluline näitaja on efektiivne laskekaugus ehk distants, millelt on võimalik õhusihtmärki tabada, ning ka portatiivsus. Juhtimis- ja seiresüsteemide alla kuuluvad tulejuhtimisvahendid, sidepidamisvahendid ja radarid. Radarisüsteemid kasutavad õhusõiduki asukoha, suuna ja kiiruse ning ilmaolude kindlakstegemiseks elektromagnetlaineid. Kokkuvõttes võimaldavad radarid sihtmärgi otsinguga, ohutaseme määramisega, navigeerimisega ja ilmaandmete kindlakstegemisega osutada toetust lahingoperatsioonile.
Kuna õhutõrje olemus on kaitsta üksusi, detekteerides vaenlase õhusõiduki ja seda maksimaalselt kahjustades või hävitades, tuleb arvesse võtta, et õhusõiduk on ajas võimeline liikuma kolmemõõtmelises ruumis. Seega tuleb õhutõrjerelvaga sihtimisel arvestada õhusõiduki kiirust ja suunda ning laskepead/mürsku juhendada sihtmärgini või fikseerida ennustatav kokkupõrkekoht.
Eesmärgiga mitte alla tulistada omaenda, liitlaste ("sõbralikke") või neutraalseid (nt tsiviilreisilennukid) õhusõidukeid on NATO kirja pannud relva kontrollimise käsud (Weapon Control Orders, WCO), mille tase oleneb konkreetsest taktikalisest olukorrast:
Eesti õhuväe koosseisu kuuluv üksik raadiotehniline õhukaitsepataljon asutati 22. mail 1990 , mille peamiseks ülesandeks kuni 1996. aastani oli Nõukogude Liidu invasioonist järelejäänud väeobjektide ülevõtmine ja valve. Pärast Iisraeli relvatehingu osana saadud õhutõrjekahurite ZU-23-2 saabumist 1996. aastal nimetati üksus ümber õhutõrjedivisjoniks ning samal aastal liideti see maaväe koosseisu. Kuni 1. jaanuarini 2004, kui kogu divisjon viidi üle Tapale, paiknes enamik divisjonist Tallinnas Magasini tänaval ja üks patarei Tapal.[5]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.