From Wikipedia, the free encyclopedia
Ukraina sadamatest pärit teravilja ja toiduainete ohutu transportimise algatus, mida nimetatakse ka Musta mere teravilja algatuseks,[1] on Venemaa ja Ukraina vaheline leping, mis sõlmiti Türgi ja ÜROga 2022. aasta Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse.
Veebruaris toimunud Venemaa sissetung Ukrainasse peatas täielikult Ukrainast pärit teraviljasaadetiste meretranspordi, mis oli varem suur eksportija Musta mere kaudu. Selle tulemuseks oli toiduainete maailmaturuhindade tõus ja näljaoht madalama sissetulekuga riikides. Selle probleemi lahendamiseks algasid aprillis arutelud, mida korraldas Türgi (kes kontrollib Musta mere mereteid) ja mida toetas ÜRO. Sellest tulenev leping allkirjastati Istanbulis 22. juulil 2022 ja selle kehtivus oli 120 päeva.
Juulikuu kokkuleppega loodi protseduurid teravilja ohutuks eksportimiseks teatud sadamatest, et püüda lahendada 2022. aasta toidukriisi. Türgis loodi ühine koordineerimis- ja inspekteerimiskeskus, mille sekretariaadi rolli täitis ÜRO. Esialgne leping pidi lõppema 19. novembril 2022. Venemaa peatas oma osalemise lepingus mitmeks päevaks seoses droonirünnakuga Vene mereväe laevadele mujal Mustal merel, kuid liitus pärast vahendusmenetlust uuesti.[2] 17. novembril 2022 teatasid ÜRO ja Ukraina, et lepingut pikendati veel 120 päeva võrra.[3]
2023. aasta veebruari alguseks oli Ukraina sadamatest edukalt väljunud enam kui 715 laeva, millega veeti üle 20 miljoni tonni teravilja ja muid toiduaineid. Sama aasta märtsis teatasid Türgi ja ÜRO, et lepiti kokku ka teine ajapikendus veel vähemalt 60 päevaks.[4][5]
2022. aastal kannatas hinnanguliselt 47 miljonit inimest tõsist nälga, mille põhjuseks olid maailma hüppeliselt tõusvad toiduhinnad, mis on osaliselt tingitud Venemaa 2022. aasta sissetungi mõjust Ukrainasse. See sõda on kõige enam mõjutanud Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika arenguriike, kuna need sõltuvad imporditud teraviljast ja kütusest.[6]
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel on Ukraina üks maailma juhtivaid teraviljaeksportijaid, pakkudes maailmaturule üle 45 miljoni tonni aastas.[7] BBC andmetel hoiti Ukraina sadamalinnas Odessas kinni umbes 20 miljonit tonni teravilja.[8] Peaaegu kogu Ukraina nisu-, maisi- ja päevalilleõli eksporditi enne konflikti Musta mere sadamate kaudu. Enne lepingu sõlmimist on mõnede sadamate infrastruktuur kannatada saanud, teised on Venemaa kontrolli all ja osad on miinidega blokeeritud.[9] Esialgu ei soovinud Ukraina valitsus merd demineerida ülesande ulatuse ja võimaluse tõttu jätta sadamad rünnakuteks avatuks.[10]
22. juulil 2022 toimus allkirjastamistseremoonia Türgis Istanbulis Dolmabahçe palees.[34] See oli esimene suurem kokkulepe sõdivate poolte vahel pärast Venemaa sissetungi algust veebruaris.[35] Küll ei olnud see otsene kokkulepe Venemaa ja Ukraina vahel. Selle asemel sõlmis Ukraina lepingu Türgi ja ÜROga ning Venemaa sõlmis Türgi ja ÜROga eraldi samataolise lepingu.[36]
Allkirjastatud dokumendid näevad ette teravilja ja sellega seotud toiduainete ja väetiste, sealhulgas ammoniaagi, ohutut liikumist Ukraina Odessa, Tšornomorski ja Južne sadamatest. Laevad liiguvad Mustal merel spetsiaalselt loodud koridorides, mis demineeritakse ja Türgi kontrollib kõiki kaubalaevu.[37] Samal ajal sõlmiti ÜROga veel üks kokkulepe, et hõlbustada Venemaa toiduainete, väetiste ja tooraine takistamatut eksporti.[38]
Lepingu osana loodi 27. juulil Istanbulis ÜRO egiidi all ühine koordineerimiskeskus (JCC).[25] Ühise nõuandekomitee ülesandeks on registreerida ja jälgida kaubalaevade väljumist satelliitide, Interneti ja muude sidevahendite kaudu. Selle peamine ülesanne on kontrollida, et laevade pardal ei oleks loata lasti ja personali.[39] JCC asub Riigikaitseülikooli ülikoolilinnakus, umbes seitse kilomeetrit Istanbuli kesklinnast põhja pool. Keskust juhib Türgi admiral. Kokku töötab 20 delegaati (igaühest viis esindajat neljast osapoolest). Ukrainlased ja venelased töötavad teineteisest lahus ja nendevahelised kontaktid leiavad aset ainult hädaolukordades, kui seda vajalikuks peetakse.[40]
Pärast tehingut langesid nisu hinnad sõjaeelsele tasemele.[41]
23. juulil, kui lepingu allkirjastamist polnud möödunud veel tervet päevagi, teatati Venemaa rünnakust Odessa merekaubandussadamale rakettidega Kalibr.[23] Vene ametnikud ütlesid Türgile, et Venemaal ei ole raketilöögiga "midagi pistmist".[42] Järgmisel päeval kinnitas Venemaa kaitseministeeriumi pressiesindaja Igor Konašenkov lööki, väites, et see hävitas Ukraina sõjalaeva ja laevatõrjerakettide Harpoon lao.[43] Rünnak kasvatas kindlustusandjate ebakindlust Ukrainasse sõitvate kaubalaevade kindlustamises, mille peale teatas Suurbritannia, et nad aitavad riskide maandamiseks osalevaid ettevõtteid kindlustada.[44]
1. augustil lahkus esimene laev Ukraina sadamast.[45] 26. augusti seisuga oli Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul eksportinud umbes 1 miljon tonni teravilja. Ukraina presidendi sõnul on seatud eesmärk vähemalt 3 miljonit tonni kuus.[46] 4. septembril saatis Ukraina 13 laevaga kaheksasse riiki 282 500 tonni põllumajandustooteid, mis on seni suurim päevane kogus.[47] Oktoobri keskel oli Ukraina teraviljaeksport ligikaudu 36 protsenti väiksem kui eelmisel hooajal.[48]
8. veebruariks 2023 oli 721 reisiga lähetatud enam kui 40 riiki 20,5 miljonit tonni põllumajandussaadusi. 2022. aastal saabus enim reise Türgi (170), Hispaania (100), Itaalia (81), Hiina (51) ja Egiptus (30).[30]
2022. aasta oktoobri seisuga jätkus Ukraina teravilja laiaulatuslik vargus, mis hõlmas nii eraettevõtteid kui ka Venemaa riigiametnikke.[48][49] Osa varastatud viljast pesti puhtaks seadusliku kaubaga sidumise teel.[48] Ukraina kavatses eksportida üheksa kuu jooksul 60 miljonit tonni, kui nende sadamad jätkavad head toimimist.[47] Ukraina piiril korraldas Euroopa Liit "solidaarsuskoridore" teravilja liikumiseks läbi Euroopa raudtee-, maantee- ja jõekaubaveo sihtriikidesse, 60% Ukraina teraviljast eksporditi Euroopa "solidaarsuskoridoride" kaudu ja ülejäänud Musta mere sadamate kaudu, mis on Istanbuli kokkulepete kohaselt kuni 2022. aasta oktoobrini avatud.[50]
Esialgu vaid neli kuud kehtiv leping pidi aeguma 19. novembril 2022, kui seda ei pikendata.[51] Oktoobri keskel teatasid Venemaa diplomaadid ÜROs, et uuendatud leping peab võimaldama ka Venemaa teravilja ja väetiste ekspordi suurendamist.[52] Ukraina kritiseeris Venemaa seisukohta ja teatas, et neil ei ole täiendavaid nõudmisi peale juulikuu tingimuste, milles nad olid varem kokku leppinud.[52] Lepingu ÜRO koordinaator Amir Mahmoud Abdulla avaldas lootust, et kui ÜRO jätkab arutelude abistamist, on võimalik saavutada uuendamislepe.[53][54]
29. oktoobril peatas Venemaa oma osalemise lepingus Sevastopoli sadamale korraldatud massilise droonirünnaku tõttu.[55][32] Venemaa väitis, et Ukraina kasutas rünnaku läbiviimiseks kaubalaeva, kuid ÜRO väitis, et rünnakuööl viljakoridoris kaubalaevu ei olnud.[56] Mitmed viljalaevad jätkasid ÜRO ja Türgi loal väljumist Ukraina sadamatest, kuigi polnud selge, kas saadetised võivad kesta lõputult.[57] Kindlustusandjad peatasid algatuse raames kindlustuse väljastamise tulevaste laevade liikumise jaoks.[58] Venemaa jätkas oma osalemist 2. novembril pärast Türgi ja ÜRO vahendust.[2] Venemaa teatas, et Ukraina nõustus mitte kasutama teraviljaekspordi koridori Venemaa-vastaste sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks, samas kui Ukraina teatas, et uusi tagatisi ei antud, kuna Ukraina ei kasuta koridori sõjaliselt.[59]
16. novembril väljendas Türgi president Recep Tayyip Erdoğan veendumust, et seda pikendatakse kuni aastaks.[60] Järgmisel päeval teatasid ÜRO ja Ukraina, et lepingut pikendati veel 120 päeva võrra, uueks tähtajaks oli 18. märts 2023.[3][5] 2023. aasta märtsiks teatasid Türgi ja ÜRO, et abistavad läbirääkimisi lepingu teise pikendamise üle.[5] Venemaa oli varem teatanud, et oleks nõustunud tehingu pikendamisega ainult siis, kui nende eksport läbi lubatakse, mida on varem takistasid Lääne sanktsioonid, mis olid kaudselt mõjutanud nende põllumajandustööstust.[61] Hiljem samal kuul tegi Venemaa ettepaneku lepingut pikendada vaid 60 päevaks, millest Ukraina keeldus.[62] Kuid 18. märtsiks kinnitati, et lepingut pikendati, kuigi ÜRO ega Türgi pole kinnitanud kui kauaks. Sellest hoolimata väitsid Venemaa ja Ukraina mõlemad, et lepingut pikendati vastavalt 60 ja 120 päeva võrra.[4]
Rahvusvaheline üldsus võttis lepingu hästi vastu, kuid jäi siiski murelikuks selle rakendamise pärast.[63][64] Kanada peaminister Justin Trudeau teatas, et G7 teeb "tihedat koostööd selliste partneritega nagu Türgi ja teised", et vili Ukrainast välja tuua, kuid kahtlevad Venemaa usaldusväärsuses.[65][66] ELi välispoliitikajuht Josep Borrell säutsus, et leping on "samm õiges suunas", ning tervitas ÜRO ja Türgi jõupingutusi.[67]
Briti välisminister Liz Truss tervitas kokkulepet ja ütles, et "jälgib, et Venemaa tegevus vastaks tema sõnadele".[68] Rahvusvahelise Laevanduskoja peasekretär Guy Platten nimetas lepingut "kaua vajalikuks läbimurdeks miljonite inimeste jaoks, kes loodavad ellujäämiseks teravilja ohutule liikumisele".[69] Aafrika liidrid, kelle riigid impordivad toiduaineid Ukrainast ja Venemaalt, tervitasid kokkulepet, Lõuna-Aafrika president Cyril Ramaphosa ütles, et "selleks on kulunud liiga kaua aega".[63]
Allkirjastamise tseremoonial nimetas ÜRO peasekretär António Guterres lepingut "lootuse majakaks". See "tooks leevendust pankroti äärel olevatele arengumaadele ja nälja äärel olevatele kõige haavatavamatele inimestele". Samuti nimetas ta oluliseks president Erdogani järjekindlust selle protsessi igal etapil.[70][71] Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu ütles pärast allkirjastamistseremooniat, et Venemaa ei kasuta ära asjaolu, et sadamad puhastatakse ja avatakse.[72]
Istanbulis toimunud Islami Koostöö Organisatsiooni (OIC) alalise majandus- ja kaubanduskoostöö komitee (COMCEC) 38. koosolekul märkis Erdoğan, et Musta mere teraviljakoridori kaudu on veetud üle 11 miljoni tonni teravilja alates kokkuleppe jõustumisest. Samuti märkis ta, et teraviljakoridori avamine läbi Musta mere näitas, et diplomaatiline lahendus on Venemaa ja Ukraina sõjas võimalik.[73]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.