Aastatel 1961–1965 töötas näitlejana Eesti Draamateatris, 1965–1974 näitleja ja lavastajana Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris (1970–1974 oli peanäitejuht), 1974–1988 (1976 peanäitejuhi kohusetäitja, 1978–1985 V. Kingissepa nimelise Tallinna Riikliku Akadeemilise Draamateatri peanäitejuht, 1985–1988 võttis osa teatri kollektiivsest juhtimisest) ja 1992–2004 lavastajana Eesti Draamateatris. Aastatel 1968–1984 (vaheaegadega) oli ka lavakunstikateedri õppejõud (1970–1974 koos Grigori Kromanoviga ja 1980–1984 kursuse juhendaja).[2]
Mikiveri looming püüdles ajatut ja ülevat, kuid oli samas psühholoogiline peentöö. Oma suurtes rahvuslikes draamades ühendas Mikiver üksiku inimese ja kogu rahva lood, neis põimusid isiku ja rahvuse saatused, eetilised valikud ja vastutus. Mikiveri teater suutis olla ühtaegu nii intiimne kui ka pühalik.[4]
Lavastusi
Mikk Mikiver ja Peeter Sauter Heinrich IV esietendusel
Mikk Mikiveri isa Arnold Mikiver ja ema Hilda Mikiver olid Loksa kooli õpetajad. Tema noorem vend oli näitleja Tõnu Mikiver, vanem õde oli Virve (abielus Rõigas). Õpinguaastatel Tallinnas 1951–1956 elas Mikk oma teise vanema õe Mai Mikiveri (sündinud 24. märtsil 1933) juures.[12]
Ta oli aastatel 1962–1971 abielus Riina Gerretziga, 1966. aastal sündis poeg Pekka-Mart (suri 1990). Aastatel 1972–1983 oli Mikiver abielus Ada Lundveriga ning aastast 1989 Carmen Mikiveriga, neil sündis 18. oktoobril 1989 poeg Jon-Arnold Mikiver, kes on muusik.[12]
2003. aasta jaanuaris elas Mikiver läbi insuldi ning paranes visalt, öeldes oma haiglapäevade kohta: "Olen mõelnud ikka väga halbu mõtteid…. Et sellel kõigel pole enam mõtet… Et nüüd lähen ja olen kadunud."
Oma viimase rolli (arsti osatäitmine) tegi ta 2004. aastal etenduses "Külmetava kunstniku portree", kuhu Aleksander Eelmaa teda mängima kutsus. Mikiver osales etenduse proovides ka lavastajana, öeldes: "Näitleja minus on surnud."[13]
Mikk Mikiverist räägivad filmid "Kuuskümmend aastat sekundis" (1997, Eesti Telefilm)[14] ja "Mikk" (2006, Raamat Film).
"Mikk Mikiver". Bibliograafia. Koostanud Mare Mauer ja Merike Saarepera, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn 2002, 296 lk (sisaldab ka arvukalt väljavõtteid omaaegsetest arvustustest Mikiveri lavastuste ja osatäitmiste kohta ning lk 5–22 intervjuu temaga, küsijaks Lilian Vellerand)
"Mikk Mikiver: teater" (koguteos). Koostaja Lilian Vellerand, Eesti Teatriliit, Tallinn 2008, 894 lk
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mikk Mikiver
